Riigikantselei » Eesti-Soome koostöö » Teadus- ja Arendusnõukogu seminar "Eesti-Soome koostöö võimalused"  

Uuendatud: 09.05.2011, kell 15:15

Teadus- ja Arendusnõukogu seminar "Eesti-Soome koostöö võimalused"

 

27. mail korraldasid Riigikantselei strateegiabüroo ja Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) Tallinnas seminari, kus arutati Eesti ja Soome koostöövõimalusi nii valitsuste tasandil kui omavalitsuste ja organisatsioonide vahel.

Seminaril tutvustas Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk Eesti ja Soome koostööraportit , talle sekundeeris raporti kaasautor endine Soome saadik Eestis Jaakko Blomberg.

Riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets tutvustas valitsuse prioriteete koostöö arendamisel. Ettekannetele järgnesid mõttetoad IKT ja e-teenuste , inimeste ja teadmiste mobiilsuse ning ettevõtluskeskkonna teemal. Mõttetubasid juhtisid Euroopa Tehnoloogiainstituudi nõukogu liige Linnar Viik, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ja Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor Siim Raie.

Mõttetubade peamiste järeldustena toodi välja järgmised ideed ja soovitused Eesti ja Soome koostöö edendamiseks:

• Teineteise kultuuri laiemaks tutvustamiseks luua Soome kultuurikeskus Tallinnasse ja Eesti kultuurikeskus Helsingisse
• Euroopa tipptasemel Ülelahe ülikooli (Cross Gulf University) loomine kahe riigi koostöös
• Ühise infoportaali loomine Eesti ja Soome kultuuri- ja haridusvõimaluste ja ürituste tutvustamiseks
• Soome keele õppimise võimaldamine Eesti koolides A või B võõrkeelena
• Eesti ja Soome ning Tallinna ja Helsingi turustamisel ühtse turismipiirkonnana võiks kaaluda koostööd lisaks üldisele ühistegevusele ka konverentsiturismi valdkonnas
• Eesti ja Soome ettevõtete tehnoloogia arendamise alase koostöö edendamiseks võiks sündida EASi ja TEKESi ühine toetusfond
• Ettevõtete klastrite koostöö perspektiive vähendab tihti Eesti ja Soome ettevõtete väga erinev tase, kuid uuemates ja kiiresti arenevates valdkondades on see perspektiiv kindlasti suurem
• Ettevõtete koostöö puhul on oluline meeles pidada, et Eesti ja Soome ärikultuurid on täna veel tuntavalt erinevad
• Piireületavate infoühiskonna rakenduste arendamisel tuleb arvestada erinevate koostöötasanditega (poliitika, seadusandlus, infrastruktuur, kompetentsid, rakendused), et ellu kutsuda konkreetseid algatusi (ühine raviteenuste infosüsteem, kriisikommunikatsioon, mobiilne parkimine)
• Lisaks informaatikanõukogude ühisistungitele (esimene 06.09.2009) luua alalise iseloomuga sekretariaat, kes jälgiks väljatöötatud tegevusplaani täitmist ning edendada informaatika alaliitude koostööd

Seminari materjalid:

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava