Uuendatud: 26.04.2012, kell 14:21

Eesti 2020 eesmärgid

Eesti seadis edasise kasvu väljavaadete kontekstis reformikavale kaks peamist ja keskset eesmärki:

- saavutada tootlikkuse kiire kasv nii suurema kapitalimahukuse kui kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu;
- taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase.

Kavas seati kokku 17 eesmärki, mis jagunevad nelja valdkonna väljakutsete vahel:

• Haritud rahvas ja sidus ühiskond – hariduse kvaliteet ja kättesaadavus ning tööjõu pakkumine.
• Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond – ettevõtete pikaajalist konkurentsivõime kasvu soodustav poliitika, loomemajandus, teadus- ja arendustegevuse rahvusvaheline konkurentsivõime, ettevõtlust toetav taristu.
• Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika – energiasääst ja ressursisääst.
• Jätkusuutlik ja kohanduv riik – riigirahanduse jätkusuutlikkus, võime reageerida muutuvatele oludele ja tasakaalustamatustele, majanduse arengut toetav maksupoliitika ja valitsemissektori kaasajastamine.

Tootlikkus hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes

Eesti eesmärgiks on tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2015. aastaks 73%ni ning 2020. aastaks 80%ni.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstmine on konkurentsivõime edendamisel üks peamisi ülesandeid ning seda eriti olukorras, kus ettevõtete tootmiskulud on lähenemas arenenud riikide tasemele. Sihttaseme saavutamise eelduseks on võetud, et Eestis tootlikkus hõivatu kohta kasvaks ligikaudu 2 protsendipunkti kiiremini kui EL keskmine näitaja.

2000. aastal oli Eesti tootlikkus töötaja kohta vaid 47,2% Euroopa Liidu keskmisest. Madalalt tasemelt on Eesti tootlikkuse näitaja hõivatu kohta kasvanud Euroopa Liidus keskmisest kiiremini. 2008. aastal alanud majanduskriisi tagajärjel langes Eesti tootlikkuse näitaja EL keskmise suhtes ning aastal 2010. aastal toimus tootlikkuse (sh EL keskmise suhtes) kiire kasv. Kuigi Eesti majandus kasvas ka 2011. aastal, siis teiste liikmesriikidega võrreldes ülikiire hõive taastumisega seotult tootlikkus hõivatu kohta EL keskmisele ei lähenenud. 

Eesti ettevõtete majandusnäitajate põhjal jätkus 2012. aastal nii müügitulu, tootlikkuse kui kogukasumi kasv kolmandat aastat järjest. Teist aastat kasvasid ettevõtete investeeringud, mida tehti 12% rohkem kui aasta varem. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel suurenes 5%, ulatudes hõivatu kohta keskmiselt 20 000 euroni aastas.

2012. aastal kasvas Balti riikide SKP Euroopa Liidus kõige kiiremini (Eestis 3,2%). Samal ajal jätkus tööturu paindlikkust iseloomustavalt ka tööhõive näitaja tõus (2,5%), mistõttu tootlikkus hõivatu kohta kasvas. Eurostati andmed Euroopa Liidu võrdlevate tootlikkuse näitajaga 2012. aasta kohta ei ole veel kättesaadavad. Arvestades, et EL keskmine SKP oli languses (-0,3%) ning tööhõive pigem jäi samaks, võib eeldada, et Eesti liikus EL keskmisele tootlikkusele veidi lähemale.

Kuna nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv on kiirelt suurenenud, aga ka investeeringud on kasvanud, võib eeldada, et hõive suurenemisest tulenev majanduskasv on ammendumas. Lähiaastatel on efektiivsuse teguritest tulenevalt tootlikkuse näitajate kasvutempo taas EL keskmisest kiirem ja 2015. aastaks seatud eesmärk jõuda 73%ni Euroopa Liidu keskmisest on seeläbi saavutatav.

Tööhõive määr vanusegrupis 20-64

Eesti eesmärgiks on tõsta tööhõive määra 20-64 aastaste seas 2015. aastaks 72%ni ning 2020. aastaks 76%ni.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

2012. aastal tööhõive 20-64-aastaste vanusegrupis kasvas, jõudes 71,7% tasemele. Sellega on 2015. aasta sihttase peaaegu saavutatud. 2012. aasta keskmine hõivatute arv oli 624 000. Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem veonduse ja laonduse, info ja side, hariduse ning haldus- ja abitegevuste tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine. Varem hõive kasvu vedanud töötlevas tööstuses ja ehituses 2012. aastal hõivatute arv pisut vähenes. Viimasel aastal vedas majanduse ja hõive kasvu ekspordi kõrval ka siseturu taastumine. Kokkuvõttes on aga tööturu struktuur paranenud ning kriisieelsed tasakaalustamatused on suures osas kadunud. Tänu tööhõive suurenemisele on vähenenud nii töötute kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste hulk, mida aga samas on mõjutanud ka vanusstruktuuri muutused (lisandus vähem noori ja sh mitteaktiivseid, suurenes vanem vanuserühm, aga mitteaktiivsete arv jäi samaks).

Eeldatavalt tööhõive lähemate aastate perspektiivis hüppeliselt 2010. aastal nähtud viimaste aastakümnete madalaimale tasemele ei lange. Kokku suurenes hõivatute arv 2011. ja 2012. aastal enam kui 50 000 inimese võrra, mis on oodatust oluliselt kiirem. Kuna lähiaastatel 20-64-aastane elanikkond prognoositavalt väheneb, siis 2015. aastaks on seatud eesmärk saavutatav.