Euroopa majanduskasv on viimastel aastatel olnud tagasihoidlik. Vähese majanduskasvu põhjused on teada: erinevalt USA-st on nii tööhõive kui ka tootlikkuse osa majanduskasvus liiga väike.
Euroopa majanduses ja ühiskonnas toimuvad muutused (madal iive ja vananev rahvastik) eeldavad aga euroopaliku ühiskonnamudeli säilitamiseks senisest suuremat pühendumist majanduse konkurentsivõimele.
2000. aasta märtsis algatas Euroopa Liit Lissabonis protsessi, mille eesmärgiks on muuta liit aastaks 2010 maailma kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistel põhinevaks majanduspiirkonnaks, suurendades samal ajal sotsiaalset sidusust ja tagades arengu keskkonda kahjustamata.
Euroopa Liit on praeguseks rakendanud Lissaboni strateegiat üheksa aastat. See on võimaldanud alustada vajalikku üleminekut teadmistepõhisele konkurentsivõimelisele majandusele, mida iseloomustab majanduskasv, tööhõive, sotsiaalne ühtekuuluvus ja keskkonnasäästlikkus. Siiski annavad komisjoni kokkuvõtted selle aja jooksul tehtud edusammudest tunnistust, et Euroopa Liit on loodetud edu saavutamisest veel kaugel. Seetõttu otsustas komisjon anda Lissaboni strateegiale uue hoo.
2. veebruaril 2005. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku käivitada Lissaboni strateegia uuesti, keskendades liikmesriikide jõupingutused kahe peamise ülesande lahendamisele - tugevama, kestva majanduskasvu saavutamisele ning arvukamate ja paremate töökohtade loomisele .
Uuenenud Lissaboni ehk nn majanduskasvu ja tööhõive strateegia (pdf) rakendub läbi liikmesriikide vastavate tegevuskavade. Majanduskasvu ja tööhõive kava on osa Euroopa Liidu avatud koordinatsioonimeetodist, mida kasutatakse otsustusprotsessis liikmesriikide poliitika koordineerimiseks valdkondades, kus Euroopa Liidul puudub seadusandlik pädevus.
Iga liikmesriik peab koostama nii sotsiaalpartnereid, huvirühmi kui laiemat üldsust kaasates siseriikliku tegevuskava Lissaboni strateegia elluviimiseks koos konkreetsete tegevuste ja eesmärkidega. Lisaks on Euroopa Komisjon koostanud ühenduse Lissaboni kava (pdf), mis sisaldab strateegia eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi ja meetmeid Euroopa Liidu tasandil.
Liikmesriikide esitatud tegevuskavasid hindab Euroopa Komisjon ning neid arutatakse erinevates Euroopa Liidu nõukogudes. Komisjoni hinnangud tegevuskavadele avaldatakse 2006. aasta jaanuari teisel poolel. Toodud hinnangud on aluseks tegevuskavade arutelul 2006. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul. Komisjoni hinnangute ja ülemkogu arutelude põhjal on liikmesriikidel võimalik tegevuskavu muuta, samuti on liikmesriikidel kohustus anda Euroopa Komisjonile iga-aastaselt aru tegevuskava täitmisest.
