Millised olid ootused tegevuskava sisu osas?

Siseriiklik Lissaboni strateegia eesmärke järgiv tegevuskava peab olema tulevikku vaatav poliitiline dokument. Kavas tuleb määratleda need eesmärgid ja tegevused, mis aitavad ellu viia majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud Euroopa Komisjoni soovitusi 2005. aasta 16.-17. juuni Ülemkogul kokku lepitud koondsuuniste (kokku 24 suunist) paketis.

Komisjoni koondsuunised jagunevad kolme ploki, s.o makromajanduslike, mikromajanduslike ja tööhõivepoliitika suuniste vahel. Need koondsuunised on liikmesriikidele orientiiriks oma siseriiklike tegevuskavade koostamisel.

Tulenevalt riikide erinevast hetkeolukorrast, on tegevuskavade koostamise protsess jäetud paindlikuks ning igal liikmesriigil on õigus seada prioriteete enda vajadustest lähtuvalt. Seega ei pea kõik suunised olema tegevuskavas kajastatud ning nende osas tegevused planeeritud, kuid suunise mittekajastamist tuleb Euroopa Komisjonile põhjendada.

15.06.2005 tutvustasid Euroopa Komisjoni esindajad tegevuskavaga seotud ootusi Lissaboni strateegia elluviimisega enim seotud Eesti ministeeriumide esindajatele ja huvirühmadele. Kohtumiste tulemusena sõnastas komisjon kaks peamist Eesti väljakutset aastatel 2005-2008:

1) madal tööhõivetase, strukturaalne tööpuudus, oskused ja elukestev õpe - kõrge pikaajaline töötuse määr, tööpuuduse suurenemine noorte ja naiste hulgas, kõrge väljalangevus koolidest, kutseõppe halb ja tööjõukoolituse madal tase;

2) teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, teadlaste ja ettevõtjate omavaheline vähene koostöö, oskustööjõu puudumine, erasektori madalad investeeringud teadus- ja arendustegevusse, killustunud kõrgharidussüsteem.

Seega tuleb siseriikliku tegevuskava koostamisel suuremat tähelepanu pöörata just tööhõive ja elukestva õppe ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud probleemidele. Siseriiklikud tegevuskavad tuli komisjonile esitada hiljemalt 15. oktoobriks 2005.