Euroopa Komisjon soovitab Eesti majandus- ja eelarvepoliitika hoidmiseks pingutada

„See on esimene Euroopa uute reeglite järgi koostatud analüüs, aga tulemus uus ei ole: saime kinnituse, et oleme oma majanduspoliitikas õigel teel ja eristume Euroopas mitmes mõttes positiivselt. Aga muidugi teame, et parandamist meil jätkub, ning meie reformikava on heas kooskõlas Euroopa Komisjoni tähelepanekutega,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

Komisjoni üldised soovitused Eestile on rakendada plaanipäraselt konservatiivset eelarvepoliitikat ning parandada töötamise stiimuleid sotsiaaltoetuste süsteemi paindlikumaks ja tulemuslikumaks muutmise abil. Lisaks soovitab komisjon parandada energia kasutamise efektiivsust ja kohalike omavalitsuste finantsilist suutlikkust ning siduda haridus paremini tööturuvajadustega.

Üldiselt on komisjoni ja Eesti analüüs ja hinnang sarnased. Komisjoni pakutud soovitused puudutavad valdkondi, kus oleme ka ise muutusi plaaninud ja mis on valitsuse prioriteedid.

Euroopa Komisjon kinnitas täna EL majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise protsessi raames oma arvamused liikmesriikide majanduspoliitikate kohta ja riigispetsiifilised poliitikasoovitused. Euroopa semestri raames pidid kõik liikmesriigid aprillikuu jooksul esitama komisjonile ja EL Nõukogule hindamiseks oma stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid (vastavalt euroala liikmed ja ülejäänud liikmesriigid) ning rahvuslikud reformiprogrammid. Komisjoni tänaavaldatud arvamused ja soovitused on eeltöö, mille alusel toimub juunikuus liikmesriikide poliitikate Nõukogu poolne hindamine. Juuni lõpus võetakse soovitused vastu EL rahandusministrite (ECOFIN) ning seejärel Euroopa Ülemkogu poolt.

Lisaks tavapärastele hinnangutele liikmesriikide majandusprogrammide kohta viis komisjon uute tugevdatud poliitikakoordineerimise reeglite järgi sellel aastal esmakordselt läbi ka makromajanduslike tasakaalustamatuste hindamise. Lisaks eritähelepanu all olevatele liikmesriikidele, kes saavad abi erinevate programmide alusel, koostas komisjon põhjalikuma analüüsi 12 liikmesriigi kohta. Eesti oli üks neist 11 liikmesriigist, kelle kohta sellise analüüsi koostamine ei olnud vajalik, sest rakendatud poliitikad on kaasa toonud kriisieelsete tasakaalustamatuste korrigeerimise.