Euroopa Liidu juhid kinnitasid vajadust tagada euroala finantsstabiilsus

“Sellel ülemkogul tegime ühtaegu nii lühikese kui ka, olulisemana, pikema perspektiiviga otsuseid. Esiteks anti tõuge Hispaania pankade laenuprogrammi kiirele elluviimisele. Teiseks lepiti tippkohtumisel kokku pikaajalise mõjuga põhimõtetes, mis aitavad suurendada euroala panganduse usaldusväärsust tulevikus,” sõnas peaminister Andrus Ansip.

Ühtse pangajärelevalve süsteemi olemasolu on eeltingimuseks, et euroala pankadesse oleks tulevikus võimalik pangandussüsteemi stabiilsuse ohus olles kapitali lisada ka Euroopa Stabiilsusmehhanismi vahendusel. See võimaldab tegelda euroala vahetult ohustavate riskidega ning vähendada survet riikide võlakoormale.

“Kokkulepitud lahendus aitab murda pankade ja riikide vahelise laenukoormuse nõiaringi, mis ohustab kogu euroala stabiilsust,” sõnas Ansip. Teisisõnu tähendab see seda, et pankade toetamine ei pruugi tulevikus automaatselt suurendada riikide võlakoormust. Küll on aga oluline nõue, et liikmesriigid peavad ka sellisel juhul täitma konkreetseid majandus- ja panganduspoliitilisi tingimusi ning vastama riigiabi eeskirjadele.

Samuti otsustati Euroopa Ülemkogul edasi liikuda nelja presidendi ettepanekutega tugevamast majandus- ja rahaliidust. Ettepanekuid arendatakse edasi ning konkretiseeritakse aasta teisel poolel veelgi.

Ülemkogul arutati veel Euroopa Liidu uut pikaajalist eelarvekava; kinnitati riigipõhised soovitused, et anda liikmesriikidele suuniseid poliitikate ja riigieelarve kavandamiseks; samuti kiideti heaks kasvupakt, mis aitab liikmesriikidel luua uusi töökohti ja tagada majanduse kasv.

Eesti, Läti ja Leedu jaoks oli ülemkogul oluliseks teemaks põllumajandustoetuste võrdsustamise küsimus, mis tagaks võrdse kohtlemise meie riikide põllumeestele.