Eesti lipp on riigi- ja rahvuslipp.  Selle heiskamisega väljendame austust, rõõmu ja kurbust. Lipp märgib identiteeti ja riiklikku kuuluvust. Sinimustvalge Eesti lipu all on toimunud eestlaste rahvuslik ärkamine, omariikluse loomine ning edendamine. Igaüks võib kasutada Eesti lippu, järgides seadust ning head tava.

Eesti lipu kuju ja värvid on määratletud Eesti lipu seaduses. Lipuväli on põigit jaotatud sinise, musta ja valgega.

Esimene sinimusvalge lipp pühitseti ja õnnistati 4. juunil 1884. aastal Otepää kiriklas. Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp muutus peagi rahvussümboliks ning Eesti Vabariigi sündmisel sai trikoloorist riigilipp.

Lipuvärvide tähendus

1881. aastal valisid üliõpilased enda tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. See värvikombinatsioon pidi väljendama eesti rahva iseloomu ja aateid ning peegeldama Eesti loodust. Värvide tähendust aga kirja ei pandud, kuid kaasaegsed on selgitanud värvide tähendust järgmiselt:

Sinine väljendab helget tulevikku ja tähistab põhjamaist taevast. Must meenutab rahva minevikku ja tähistab mullapinda. Valge märgib rahva püüdlusi vaimuvalguse poole ning tähistab talvist valget lund ja suviseid valgeid öid.

Eesti lipu mõõdud

Eesti lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipuväli on jaotatud kolmeks võrdseks laiuks. Eesti lipu normaalsuurus on 105x165 cm.

Lipuvardaga heisatav lipp on normaalsuuruses. Lipumasti heisatava lipu laius on aga ligikaudu 1/6 lipumasti kõrgusest.

Sinine värvitoon

Eesti lipu sinine värvitoon on põhjustanud vaidlusi juba lipu loomisel. Üliõpilasosakonna asutamise protokolli on märgitud tunnusvärvideks sinine, must ja valge, kuid sinise värvi tooni ei ole täpsustatud. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloolisel lipul on sinine värvilaid hele taevasinine.

Riigilipu seaduse vastuvõtmisel 1922. aastal kinnitati, et sinine värvitoon on hele, taeva- ehk rukkilillesinine. Samas tõdeti juba siis, et selline määratlus on subjektiivne: taeva värv varieerub rohekas-hallist kuni lillakas-siniseni ning ka rukkililled ei ole kõik ühte tooni. 1930-te teisel poolel jaotati lipusinise näidiseid kodanikele, kuid täpsemalt jäigi sinise värvi toon määratlemata.

1970-tel määras prof V. Koern esmakordselt füüsikaliselt Eesti lipu sinise värvitooni (0,253x+0,251y+0,496z). Eesti lipu sinine paikneb 480nm lainepikkusel ning V. Oswaldi skaalal vastab sellele toonid nr 15 ja 16. Taasiseseisvunud Eestis määrataleti esmakordselt sinise värvi toon seadusandlikult 1992. aastal. Eesti lipu siniseks kinnitati rahvusvahelise Pantone värvitabeli järgi toon nr 285 C.