Uuendatud: 13.10.2011, kell 19:06

Lipupäevad

Lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Eesti lipupäevad on:

3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.


 

2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev

Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eestit esmakordselt iseseisva riigina. Sellele järgnesid peagi ka teiste riikide tunnustused.

28. novembril 1918 algas võitlus Eesti vabaduse ja enesemääramisõiguse eest. 402 päeva sõdisid Eesti väed Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri ülekaalukate vägede vastu.

31. augustil 1919 tegi Nõukogude Vene välisasjade rahvakomissar G. Tšitšerin Eesti Vabariigile rahuläbirääkimiste ettepaneku. Peale esmaste katsete luhtumist asuti rahuläbirääkimiste laua taha 5. detsembril Tartus. Läbirääkimiste esimeses etapis lepiti kokku üksteise tunnustamise, Eesti-Vene piiri ja sõjaliste tagatiste küsimustes.

1920. aasta jaanuaris jätkusid rahuläbirääkimised. Rahukonverentsi teises etapis lepiti kokku majandusküsimustes, sealhulgas Eestile kuulunud osa endise Vene riigi pärandist ja Eestist evakueeritud kultuuripärandi tagastamise küsimustes. Rahulepingu tekst valmis lõplikul kujul 31. jaanuaril ning 2. veebruari öösel, kell 00.45 kirjutati alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.

Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid.


 

24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev

Eesti iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev. Iseseisvuspäev märgib rahva enesemääramisõiguse teostumist.

1917. aasta oktoobris kukutasid bolševikud Vene Ajutise Valitsuse ja kehtestasid nõukogude diktatuuri. Hoidmaks Eestit vajumast Venemaa sisekaosesse, kuulutas Maanõukogu end 15. novembri 1917 ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestimaal. Maanõukogu vanematenõukogu ja maavalitsus otsustasid, et Eestist saab iseseisev vabariik. Koostati Eesti iseseisvusmanifest ja moodustati kolmeliikmeline Päästekomitee, et esimesel võimalusel iseseisvus välja kuulutada.

See hetk saabus 24. veebruaril, mil Päästekomitee avaldas „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”. Ühtlasi nimetati ametisse Ajutine Valitsus ning asuti ette valmistama valitsusasutuste loomist.


 

14. märts – emakeelepäev

Eestlaste emakeelt ehk eesti keelt on peetud meie kultuuri kandjaks. Keele abil suhtleme, kuid keelesse on talletatud ka meile ainuomane kultuuri- ja mineviku kogemus. Keel kui identiteedikandja vajab tähelepanu ja kaitset.

Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (14.03.1801–4.08.1822) sünniaastapäeval. Peterson oli esimesi, kes on tuvastatavalt sedastanud, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka.

Tänaseks päevaks on eesti keelest saanud igati elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel. Ometigi vajab eesti keel ka täna tähelepanu ja kaitset. Maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus loomulikult räägitakse eesti keelt.

Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist.


 

9. mai – Euroopa päev

9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule. Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal Milanos toimunud kohtumisel tähistada 9. mail Euroopa päeva ja esimest korda tehtigi seda mainitud tippkohtumise järgsel aastal.


 

Maikuu teine pühapäev – emadepäev

Emadepäevaga austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest, kus õpetaja Anna Jarvis hakkas 1907. aastal ellu viima oma ema ideed austada emasid emadepäevaga. Peagi kandus emadepäeva tähistamise komme Euroopasse.

Eestisse jõudis emadepäev Soome kaudu 1922. aastal Naiste Karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel.


 

4. juuni – Eesti lipu päev

Eesti lipp on eestluse kandja. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet.

Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Nimelt valisid ärkamisajal eesti soost üliõpilased enda tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning 4. juunil see Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti.

Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva: 1934. aastal. Järgmine võimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üle-eestiliselt pidada avanes alles 2004. a, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks ning mälestusväärne piduüritus leidis aset Otepääl. Viimati tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 125. sünnipäeva.


 

14. juuni – leinapäev

Leinapäeval meenutatakse okupatsioonivõimude poolt represseeritud ja okupatsioonivõimude tegevuse läbi hukkunud isikuid.

Ööl vastu 14. juunit 1941. a korraldasid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestis, Lätis ja Leedus esimene massiküüditamise, mille käigus arreteeriti ja viidi Venemaale tuhandeid perekondi. Esmajärjekorras langesid terrori ohvriks kunagised juhtivad riigitegelased, aktiivsed ühiskonna- ja majandustegelased ning sõjaväelased. Umbes 10 000 küüditatud inimesest said 1950. aastatel Eestisse tagasi tulla vaid vähesed.

Massiküüditamise võimalikkus 20. sajandi Euroopas oli eestlaste jaoks vapustav kogemus, mis soodustas massilise metsavendluse teket. Tuhanded eesti mehed liitusid Eestisse jõudnud Saksa vägedega suuresti just sel põhjusel. Pärast sõda tuli Eesti rahval üle elada veelgi suuremaid küüditamisi ja repressioone, eestlaste arv kodumaal vähenes ligi veerandi võrra.

Leinapäeval ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi.


 

23. juuni – võidupüha

Võidupüha märgib Eesti kaitsejõudude valmisolekut asuda taas kaitsma Eesti iseseisvust.

Vabadussõjas võitlesid Eesti väed ka baltisaksa ning saksa palgasõduritest koosneva Balti Landeswehriga. Pinevas võitluses löödi vastase vägesid ning 23. juunil 1919 võideti tagasi Võnnu (Cesis). Pärast seda murti Saksa vägede vastupanu kogu rindel ja juuli alguses sõlmiti vaherahu.

Võit nn Landeswehri sõjas oli Eestile tähtis poliitilise ja sõjalise olukorra kindlustamiseks. Vabadussõja lõppedes hakati Võnnu lahingu aastapäeva tähistama võidupühana.


 

24. juuni – jaanipäev

Jaanipäev on ürgne eestlaste pidupäev. Jaanipäev on kultuuriline side põhjala ja muinas-eestlusega.

Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva, mil päike, soojus ja valgus on saavutanud suurima võidu külma ja pimeduse üle. Jaanipäeva ja -ööd tähistavad kõik põhjarahvad. Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga olid seotud oma maagilised tavad ja kombed. Üks levinumaid toiminguid on läbi aegade olnud jaaniööl tuletegemine ja tule ümber pidutsemine.


 

20. august – taasiseseisvumispäev

Taasiseseisvumispäeval lõppes okupatsioon Eesti Vabariigis ning jätkus vahepeal katkenud riigi ülesehitamine.

20. augustil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu koostöös Eesti Komitee esindajatega otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist teiste maailma riikidega.

Peatselt hakkasid maailma riigid ridamisi tunnustama Eesti taasiseseisvust. Sama aasta 17. septembril võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks.


 

1. september – teadmistepäev

Teadmistepäeval osutatakse erilist tähelepanu kooliteed alustajatele, kuid üldisemalt ka haridustöötajatele ning tähtsustatakse hariduse olulisust.

1. septembril algab traditsiooniliselt koolides õppetöö. Sel päeval alustavad väikesed kodanikud oma haridusteed, vanemad jätkavad sellel käimist. Vaimuvalguse poole püüdlemine on riigi, rahva ja üksikisiku edasise arengu alus.


 

Oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev

Hõimupäev on soome-ugri rahvaste ühtehoidmise päev. Sellega väärtustame ühist pärandit ning avaldame toetust soome-ugri rahvaste kultuurilistele püüdlustele.

1931. aastal algatatud hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Vastava otsuse tegi Soome-Ugri IV Kultuurikongress, millel osales üle 2000 delegaadi Eestist, Soomest ja Ungarist. Riiklikult hakati hõimupäeva Eestis tähistama 2011. aastal.


 

Novembrikuu teine pühapäev – isadepäev

Isadepäevaga austatakse isasid ja tähtsustatakse isade rolli laste kasvatamisel. Isadepäev on kõigi isade ja perede ühine tähtpäev.

Isadepäev nagu emadepäevgi on eelmise sajandi algul saanud alguse Ameerika Ühendriikidest. Eestis hakati isadepäeva tähistama 1988. aastal. Põhjamaade eeskujul on meil isadepäev novembrikuu teisel pühapäeval.


 

Valimiste ja rahvahääletuse toimumise päev

Valmimised ja rahvahääletus on kõige otsesem demokraatia väljendus. Rahvas kui kõrgeima võimu kandja sekkub otsustamisse.

Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.

Kohalike omavalitsuste volikogu valimispäev on oktoobrikuu kolmas pühapäev. Kohalike omavalitsuste volikogu valmimised toimuvad igal neljandal aastal.

Euroopa Parlamendi valimispäev jääb Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud ajavahemikku. Valimispäev on pühapäev. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieks aastaks.

Rahvahääletuse päeva määrab Riigikogu. Rahvahääletuse päev on pühapäev.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava