2012 taotlusvoorus heakskiidetud projektid

2012. a 13. aprilliks esitati Riigikantselei strateegiabüroole 28 uuringuettepanekut, millest 24 vastasid programmi tingimustele. Töörühmadele hindamisele läinud 24 ettepaneku maksumus kokku oli 966 356 eur. Ettepanekute esitajate seas oli nii ministeeriume, ameteid, põhiseaduslikke institutsioone, maavalitsusi, omavalitsusliite, mittetulundusühingute katusorganisatsioone kui ka tööandjate ja töövõtjate  katusorganisatsioone.

Erinevalt eelnevatest taotlusvoorudest oli sel aastal täiendavaks tingimuseks, et uuringu ettepaneku algatajaid peab olema vähemalt kaks, sh vähemalt üks  riigiasutus. Muudatuse eesmärgiks oli soodustada valdkondadevaheliste ja laiapõhjalisemate uuringute läbiviimist.

Positiivse otsuse said 9 projekti summas 304 tuhat eurot. Projektid pidid saama nii konkurentsivõime kui ka säästva arengu töörühma liikmete heakskiidu. Mõlema töörühma toetuse said järgmised projektid:

1. Raskustes olevate ettevõtjate analüüsimeetod

Esitajad: Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, toetuse summa: 20 000 eur

 Viimasel ajal on ilmnenud mitmeid probleeme riigi poolt toetatavate ettevõtete jätkusuutlikkusega. Uuringu eesmärgiks on välja töötada analüüsimeetod, mida oleks ametiasutustel võimalik riigiabi (erinevate toetuste) andmise taotluste hindamisel kasutada. Uuritakse, milliste Eestis kasutatavate finantsanalüüsi ja muude näitajate põhjal on võimalik hinnata ettevõtja raskustes olemist ja ettevõtjale abi andmisega kaasneva ergutava mõju olemasolu ning milliseid andmeid on vaja selleks ettevõtjalt koguda.

2.   E-äri ja e-kaubanduse kasutamise barjäärid Eesti ettevõtetes

Esitajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,  Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, toetuse summa: 50 000 eur

Digitaalse turu arendamine on üks Eesti valitsuse prioriteetidest. Samas on Eesti rahvusvahelistes e-kaubanduse edetabelitest reeglina kehval kohal - nii ettevõtete võimekuse kui tarbimisharjumuste osas. Uuringu eesmärk on täpsustada e-äri ja e-kaubanduse kasutatavuse määra Eestis, selgitada välja nende kasutamist pärssivad tegurid ning uurida teiste riikide vastavat parimat poliitikakujundamise praktikat. Uuringu tulemusel peaks valmima ülevaade koos poliitikasoovitustega, mis on sisendiks Eesti uue infoühiskonna- ning ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika kujundamisele ning EL uue eelarveperspektiivi prioriteetide seadmisele. Saadava teabe põhjal saab töötada välja meetmeid e-kaubandust/e-äri piiravate takistuste leevendamiseks või kaotamiseks või vastavate toetusmeetmete loomiseks. Juhul, kui viidatud meetmed ei ole Eesti ainupädevuses, on uuring sisendiks ka Eesti Euroopa Liidu poliitika kujundamiseks kõnealuses valdkonnas.

3.   Rahvusvaheliste parimate praktikate kaardistamine Eesti kaitsetööstussektori arendamiseks

Esitajad: Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, partneriks projekti läbiviimisel:  MTÜ Eesti Kaitsetööstuste Liit, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, toetuse summa: 30 000 eur

Kaitsetööstuse arendamisel peitub suur potentsiaal. Kogemused on näidanud, et Eesti ettevõtete võimekus on selles valdkonnas reeglina madal, keeruline on täita kaitsevaldkonnas tavapäraselt kasutatavaid vastuostulepinguid. Uuringu eesmärk on analüüsida Eesti tänast kaitsetööstuse sektorit ning rahvusvahelisi parimaid praktikaid (ennekõike edukate väikeste riikide kogemusi) arvesse võttes teha ettepanekuid Eesti kaitsetööstuse sektori arendamisele.

4.  Muutuva tööturu väljakutsed kutseharidusele

Esitajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, toetuse summa: 40 000 eur

Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus ja tööturu vajadustele mittevastavad töötajate oskused on üheks peamiseks Eesti konkurentsivõime tõstmise piduriks. Uuringu eesmärgiks on selgitada välja, kuidas hindavad Eesti tööandjad kaasaegse kutseharidusliku ettevalmistuse saanud töötajate teadmiste ja oskuste vastavust töökohtadel nõutavaga ning millised on nende ootused Eesti kutseharidussüsteemile. Fookuses on riigi seisukohast prioriteetsete erialade lõpetanute toimetulek innovaatilistes ja uuendusmeelsetes ettevõtetes.  Uuringu tulemused annavad tagasisidet senistele kutseharidussüsteemi arendustegevustele ning on oluliseks sisendiks uue perioodi Eesti kutseharidussüsteemi arengukava koostamisele.

5.  Peredele mõeldud toetuste ja lapsehoiusüsteemi mõjude audit

Esitajad: Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, toetuse summa: 31 000 eur

Projekti eesmärk on saada ühtsed ettepanekud arendamaks peredele suunatud rahaliste toetuste süsteemi ja teenuste süsteemi (eelkõige lapsehoid) eesmärgiga vähendada vaesust ning arendada süsteeme ühtselt ja kuluefektiivselt. Selleks uuritakse kahte suunda: 1)riiklike peretoetuste, elatisabi, laste eest saadava maksuvabastuse ja lapsehoiusüsteemi mõju lastega leibkondade vaesusele; 2) Lapsehoiuteenuse ja alushariduse erinevad mudelid KOV-des. Uuringu tulemuste põhjal valmib 2013. aastal peretoetuste ja teenuse arendamise roheline raamat, mis esitatakse valitsusse arutamiseks ja heakskiitmiseks. 

6.   Finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuring Eesti elanike hulgas: teadmised, oskused, käitumine ja hoiakud isiklike rahaasjade korraldamisel põlvkondade lõikes

Esitajad: Rahandusministeerium, Finantsinspektsioon, Haridus- ja Teadusministeerium, toetuse summa: 24 000 eur

Uuringu eesmärgiks on analüüsida erinevate põlvkondade hoiakuid ja käitumist isiklike rahaasjade korraldamisel ja vähese rahaasjade planeerimise ning teadlike valikute tegemise põhjuseid arvestades sealjuures sihtrühmi ning elanikkonna sotsiaal-demograafilisi tunnuseid. Uuringu tulemusel soovitakse välja selgitada sihtrühmadest lähtuvalt põhiprobleemid, millele Eesti elanikkonna finantskirjaoskuse edendamise riiklikus strateegias ja selle rakenduskavas esmajärjekorras tähelepanu pöörata. Lisaks hoiakute analüüsimisele on eesmärgiks uurida inimeste teadlikkuse ja käitumise muutust finantsteenuste valimisel.

7.  Vanema hooldusõigus vägivaldses peres

Esitajad: Justiitsministeerium, Õiguskantsleri Kantselei, toetuse summa: 25 000 eur

Uuringu eesmärk on analüüsida hooldusõiguse üleandmise ja piiramisega seotud regulatsioone, praktikaid ning spetsialistide hinnanguid ja hoiakuid Eestis. Kuna perevägivald on prioriteetne teema nii valitsus- kui ka vabasektori organisatsioonide jaoks ning hooldusõiguse küsimused seonduvad väga selgelt vägivaldse pere ees seisvate võimalustega, siis on oluline omada selgemat arusaama sellest, millised on osapoolte õigused, kohustused ja võimalused olukorra lahendamiseks nii, et ei kannataks laste heaolu. Uuringu tulemusel kaardistatakse seadustes sätestatud nõuded, tänane hooldusõiguse määramise praktika, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate ja erialaspetsialistide arvamused, hinnangud ja hoiakud ning teiste riikide kogemused, et selle põhjal kujundada arusaam kõige mõistlikumast lähenemisest kõnealuste juhtumite puhul. Uuringu põhjal peaks selguma senised peamised kitsaskohad, mida edaspidi vältida ja parim praktika, mida Eestis hooldusõiguse juhtumite puhul rakendada tuleks.

8.   Kõrgema lisandväärtusega ja T&A mahukate välisinvesteeringute kaasamine Eesti innovatsioonipoliitika osana

Esitajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, toetuse summa 50 000 eur

Eestisse tehtavate välisinvesteeringute osakaal on kõrge, kuid väljakutseks on kõrgema lisandväärtusega ettevõtete investeeringute suurendamine ja Eesti atraktiivseks muutmine rahvusvahelistele teadus-arendusasutustele ja ettevõtete arenduskeskustele. Uuringu eesmärgiks on jõuda konkreetsete poliitikasoovitusteni, mis tugineksid maailma parimate praktikate analüüsil ning arvestaksid samas Eesti taustsüsteemi piirangutega. Soovitusi kasutatakse uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia väljatöötamisel. Eesmärk  on uuringu tulemusena saada:

1) Soovitused Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika kujundamisele, et tulemuslikumalt tagada välisinvesteeringutele positiivne mõju.

2) Soovitused soovitud välisinvesteeringute kaasamiseks vajalike kompetentside  kasvatamiseks ning vastavate üksuste organisatsiooniliseks ülesehitamiseks.

Uuringu tulemusena saadud soovitusi on plaanis kasutada perioodi 2014-2020 innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitikate kujundamisel ning rakendamisel ja samuti Eesti välisinvesteeringute kaasamise alaste tegevuste juhtimisel.

9.  Andmeaitade (teiseste andmekogude) loomise põhimõtete väljatöötamine

Esitajad: Sotsiaalministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, toetuse summa: 34 000 eur

Avalik sektor "toodab" väga suurtes kogustes andmeid, kuid sageli ei saa neid valitsusväliste osapoolte poolt, aga ka valitsuse siseselt lihtsalt ja selgelt kasutada. Uuring peab pakkuma välja tehnoloogia ja reeglistiku ühtlustatud andmeaitade loomisele riigis. Uuritakse, kuidas üldiselt andmeaitade andmehõivet lahendada, kuidas välja töötada põhimõtted andmeaitadesse andmete kogumiseks ja andmetöötluseks, milliseid infotehnoloogilisi vahendeid ja keskkondi peaks kasutama, kes peaks vastutama ja koordineerima andmeaida suuruse andmete massi eest ja kellele avada andmed töötlemiseks ja kasutamiseks.