Uuendatud: 01.03.2013, kell 09:36
"Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide pühendumus ja asjatundlikkus"(pdf, 1.7 MiB)
Uuringute läbiviijad: TNS Emor ja Faktum & Ariko
Avaliku teenistuse tippjuhtide pühendumuse uuringu põhieesmärk on tippjuhtide pühendumuse mõõtmine:
1. Milline on Eesti avaliku teenistuse tippjuhi pühendumus võrrelduna Eesti ametnikkonna ja erasektori pühendumusega ning vastavate rahvusvaheliste näitajatega;
2. Milline on Eesti avaliku teenistuse tippjuhi pühendumuse profiil – pühendumus oma tööle, organisatsioonile ja avalikule teenistusele tervikuna;
3. Millised on põhilised motivaatorid ja demotivaatorid Eesti avaliku teenistuse tippjuhi töös;
4. Kuivõrd tajuvad tippjuhid endid ühtse meeskonnana;
5. Kuivõrd kannavad tippjuhid sarnaseid väärtushinnanguid?
Asjatundlikkuse uuringu eesmärk on selgitada välja avaliku teenistuse tippjuhtide asjatundlikkuse tase poliitikute ning peamiste partnerorganisatsioonide esindajate hinnangute alusel. Sihtrühma kuulusid riigikogu liikmed ja ministrid (poliitikud) ning partnerorganisatsioonide esindajad (partnerid).
Lisaks kompetentside ning nende tegevusnäitajate hindamisele anti hinnangud ka iga kompetentsi
taseme ühtlusele hinnatavas rühmas. Sellise kahese hindamise tulemusena selgus nii koostööpartnerite hinnang tippjuhtide asjatundlikkusele kui ka hinnang tippjuhtide rühma taseme ühtlusele erinevate kompetentside lõikes.
"Eesti ettevõtete ekspordiprobleemid", uuringu kokkuvõte(pdf, 1.8 MiB)
Uuringu autor: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Sarja teises trükises analüüsitakse Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsieeliseid ning peamisi eksporditakistusi. Uuringus osales ligi 400 ettevõtet 11-lt erinevalt tegevusalalt.
Kõrge konkurentsivõime saavutamine on riikide valitsuste üks olulisem tegevuseesmärk. Konkurentsivõimelised riigid suudavad müüa rahvusvahelistel turgudel rohkem tooteid ja teenuseid ning sellega tagada kiirema rikkuse kasvu ja heaolu tõusu.
Väikeriikide puhul on ekspordile orienteeritus üks majandus edu olulisemaid aluseid. Eestis on eksportivate ettevõtete roll majanduslanguse ületamisel ning uue majanduskasvu saavutamisel ja hoidmisel olnud võtmetähtsusega.
Uuring käivitati Riigikantselei ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostöös. Uuringu läbiviimisele aitasid kaasa Eesti Konjunktuuriinstituut, erialaliidud ning ministeeriumite esindajad.
Uuringu teostamist rahastati Riigikantselei 2008. aastal loodud Tarkade Otsuste Fondi raames Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest. Riigikantselei poliitika analüüside ja uuringute sarja trükises on ära toodud uuringu kokkuvõte ning peamised järeldused ja soovitused.
"Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks vajalik tööjõud ja koolitusvaldkonnad" Autorid: Jaanika Meriküll, Raul Eamets
Sarja esimeses trükises analüüsitakse, millist tööjõudu vajab Eesti teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks ning missugused on nendest vajadustest tulenevad peamised koolitusvaldkonnad. Tänaseid arenguid strateegias „Teadmistepõhine Eesti“ seatud eesmärkide ning Taani näitega kõrvutades tehakse soovitused vajalikeks otsusteks tulevikus.
Inimeste kaasaegse majanduse vajadustele vastavad oskused ning piisava hulga kvalifitseeritud tööjõu olemasolu on kõrgemat lisandväärtust tootva Eesti majanduse peamisteks eeldusteks. Enamus rahvusvahelise konkurentsivõime uuringuid viitab suurima Eestisse investeerimist piirava takistusena kvalifitseeritud tööjõu puudusele. Kui vajalikku tööjõudu pole, ei looda Eestis uusi ettevõtteid ning investorid paigutavad kapitali teistesse riikidesse.
Analüüsi tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu teostas Tartu Ülikool.
Valitsus.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
