Valitsuskommunikatsioon

Igal valitsuse teol on tulemused, mis mõjutavad kodanikke, ettevõtteid ja organisatsioone, ühiskonda, rahvusvahelist üldsust. Sellepärast peab suhtlemine kuuluma valitsuse igasuguse tegevuse juurde planeerimisest kuni lõpliku elluviimiseni.

Eesti valitsusasutuste kommunikatsiooniüksused kannavad mitmesuguseid nimesid: kommunikatsiooni-, pressi-, meedia-, info-, teabe- või avalike suhete büroo, osakond või talitus. Kõigi nende põhiülesanded on aga enamjaolt ühesugused: nad toetavad valitsuse suhtlust avalikkusega, selgitavad avalikkusele valitsuse eesmärke, otsuseid ja tegevusi, hoiavad inimesi kursis nende õiguste ja kohustustega, annavad neile hädaolukorras käitumisjuhiseid ning suurendavad teadlikkust riigi toimimisest.

Valitsuskommunikatsiooni olulisemad valdkonnad on meediasuhtlus, kriisikommunikatsioon ja kaasamine. Valitsuskommunikatsiooni lahutamatuks osaks on ka Euroopa Liidu alane ning rahvusvaheline kommunikatsioon. Paljudes valitsusasutustes tegelevad kommunikatsioonispetsialistid ka orgranisatsiooni sisekommunikatsiooniga.

Kümnete Eesti kommunikatsioonispetsialistide koostöös koostati aastatel 2007-2010 valitsuskommunikatsiooni käsiraamat, mis on abimeheks valitsusasutuste uutele kommunikatsioonitöötajatele, kes tahavad teada, kuidas oma tööd paremini teha, samuti valitsusasutuste juhtidele, kes soovivad oma asutuse kommunikatsiooni paremini korraldada, ning üliõpilastele, kes tunnevad huvi valitsuskommunikatsiooni vastu.

Raamatus on püütud lihtsalt ja lühidalt kirjutada, kuidas on korraldatud kommunikatsioonitöö ministeeriumides ning teistes valitsusasutustes. Raamatu teemad põhinevad õigusaktides sätestatul, valitsusasutuste meediasuhete uuringute tulemustel ning väljakujunenud tavadel. Käsiraamatu koostamisel on eeskujudeks olnud USA, Briti, Soome ja Hollandi valitsuskommunikatsiooni käsiraamatud ning juhendid.

Valitsuskommunikatsiooni käsiraamat 2011(pdf, 428 KiB)