Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 14. juuni 2012

• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised
• Pressikonverentsil tehtud fotod: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1952-1

Juhataja Inga Bowden

Tere, head ajakirjanikud. Tänasel pressikonverentsil osalevad ministrid on teie ees.

Andrus Ansip

Aitäh! Põhiline osa sellest ajavahemikust kella 10-st kuni kella 12-ni kulus meil EXPO teemade arutelule ja selleset räägib meile põhjalikumalt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ehk siis küsimus on sellest, kas Eesti peaks EXPO-l osalema või  ei peaks ta seal osalema? Kas EXPO-l osalemine on Eestile piisavalt tagasi andnud või ei ole piisavalt tagasi andnud? Aga Juhan räägib sellest pikemalt.
Me arutasime täna valitsuskabineti nõupidamisel ka korruptsioonivastase strateegia ülesannetega täitmisega seonduvat. Leiti, et täidetud on 57 tegevusest 36. Kui möödunud aasta tegevustest rääkida positiivse poole pealt, siis sinna kuulub Tartu Ülikooli poolt läbi viidud uuring, mis selgitas välja Eesti peamised tervishoiusektori pettused ja korruptsiooniriskid. Nüüd on sotsiaal- kui ka justiitsministeeriumil esitatud ettepanekud olukorra parandamiseks. Taustaks veel statistikat. 2011. aastal registreeriti 196 korruptsioonikuritegu, mis on 12% vähem kui 2010. aastal, nii et 3% vähem võrreldes 2009. aastaga. Ega see 10%ne siia-sinna poole kõikumine väga palju trendidest tegelikult ei kõnele. Siis me kiitsime ka heaks Eesti ja Gruusia valitsuste vahelise protokolli, millega rakendatakse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingut. Selle lepingu rakendusprotokollis käsitletakse ka Eesti ja Gruusia kahepoolset koostööd välismaalaste kodakondsuse tuvastamisel ning tagasisaatmisel tema kodakondsusjärgsesse või elukohariiki. Teatavasti need tagasivõtulepingud Euroopa Liidu liikmesriikide ja  kolmandate riikide vahel on küllalt olulised. Kindlasti see on eelduseks ka viisavaba liikumise kehtestamisele.
Valitsus otsustas anda Tallinna linnale Tartu maanteel maad kergliiklustee rajamiseks, tuleb sinna Ülemiste järve äärde ja maatükk on tegelikult päris suur, see on 16 940 ruutmeetrit. Samuti andsime nõusoleku riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Paide vallas, tegemist on Mäo liiklussõlme riiklikult enam mitte tähtsate maanteede üleandmisele kohalikule omavalitsusele. Minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Sõna härra Juhan Partsile.

Juhan Parts

Aitäh! Kaks teemat. Esiteks, enne kui sellest EXPOst, oli ka teine kabineti arutelu teema, mis on suhteliselt olulise ja pika mõjuga. Nimelt, küsimuse all oli see, et kui tulevad Eestile uued rongid, lihtsalt taustaks, et nii elektri- kui diiselrongide valmistamine käib, kogu rongiveeremipark tuleb uus. Nad hakkavad laekuma 2013. aastast ja lõplikult on nad sajaprotsendiliselt 2014. aasta lõpuks, siis on küsimus, et kuidas reisirongiliiklust opereerida alates 1. jaanuarist 2015. Ja majandusministeerium esitas oma käsitluse, võib-olla mõned ainult üksikud punktid, mis on kõige tähtsamad. Esiteks on selge, et otstarbekas oleks, et reisirongiliiklust opereerib üks operaator, arvestades rongide tehnilist taset või standardit, hooldus-  ja palju muid asju, siis ei ole mõtet, et nii nagu täna Eestis on, reisirongiliiklust Eesti territooriumil opereerib kaks operaato.
Teine küsimus, et kui me selle oleme ära otsustanud, et kes siis opereerib? Siin on põhimõtteliselt kaks võimalust, kas teha konkurss või valitsusel on vastavalt Euroopa määrustele ja ka Eesti seadustele tulenevalt võimalik teha otsustuskorras riigile kuuluvale äriühingule. Ja valitsuse otsus oli pärast põhjalikku arutelu, et siis alates 1. jaanuarist 2015 on see reisirongiopereerija riigile kuuluv äriühing AS Elektriraudtee. Sellise ääremärkusega, et see on kuni 2018. aastani perspektiiviga 2024, aga me kindlasti peame vajalikuks 2017 uuesti analüüsida seda, et kas on mõtet korraldada konkurss avatud ringile, võimalikele turuhuvilistele. Mis on need põhilised põhjused? Neid on kaks. Me oleme reisirongiliikluse korralduses täiesti uues situatsioonis, meil ei ole olemas teadaolevat kulubaasi, muid olulisi tehnilisi, rahalisi näitajaid ja arvestades selle ühistranspordi konkursi keerukust, siis me vajame esmast kogemust uute rongidega opereerimisel ja riigile on seda kõige turvalisem teha nii, et see on siis riigile kuuluv äriühing. Teine variant oleks konkurss. Konkursi puhul on kindlasti väga palju riske, et konkurss ei anna tulemusi, rahuldavaid tulemusi ja tulemuseks on, et uued rongid ei saa kohe opereerima, kui nad on olemas on. Arvestades neid konkursiga seonduvaid õiguslikke ja ka muid riske, siis et olla kindel, et uued rongid lähevad kohe reisijate teenistusse, siis me liigume selle rongide opereerimisega sedapidi edasi. Kindlasti võib tekkida küsimusi paljudest huvilistest, ka viimase nädala meedia on seda käsitlenud, aga ma veel kord kordan, et me ei loobu konkursi ideest, aga arvestades seda, et riik teeb siin väga suuri investeeringuid, meil on vajalik selge võrdlusbaas, millega üldse edasi minna, siis see on maksumaksja seisukohast praegu kõige turvalisem käik, et kolm esimest aastat opereerib riigile kuuluv äriühing.
Teine küsimus oli siis see EXPO 2015, Milano. Kahe sõnaga, mis asi on EXPO? See on põhi maailmanäitus, kus osalevad riigid, viimane kord Shangais peaaegu 200 riiki, nii et praktiliselt enamik maailma riike seal osaleb. 2015. aastal toimub ta Milanos ja valitsuse jaoks, riigi jaoks, võib-olla terve ühiskonna jaoks on küsimus, et kas osaleda, kas kulutada raha? Samas alati jääb küsimus õhku, et kas me saame ka sellest midagi tagasi? Selle Milano EXPO teema on „Feeding the Planet, Energy for Life“. Toit, teadus, tehnoloogia, energia jne, väga lai teemade ring. Kindlasti on oluline, et Itaalia on Euroopa suurriik ja kindlasti on oluline ka Eesti riigi jaoks olla ikkagi kohal, kus maailma riigid kogunevad, kuigi palju on kahtlusi, ka meie kabineti arutelul oli, et kas tasub seal osaleda või mitte.
Valitsuses kujunes seisukoht, et põhimõtteliselt oleme me valmis seda ettevalmistusprotsessi käivitama, see on pikk protsess, sinna on palju vaja kaasata. Aga me ei teinud lõplikku otsust, me tuleme selle juurde tagasi augustis ja minu sõnum siit pressikonverentsi laua taga oleks kindlasti kõigile ettevõtjatele, kultuuriinimestele, aga ennekõike ettevõtjatele, et me tahaks siiski, et ettevõtjad oleks reaalselt panustamas. Ja näidata huvi rohkem kui lihtsalt vastates küsitlusele. Me enne ka viisime läbi Eesti ettevõtete seas küsitluse Kaubandus-Tööstuskoja kaudu, 70% küsitluses osalejatest peavad seda vajalikuks. Aga ma usun, et see asi õnnestuks, siis kindlasti me ootame ka rahalisi panustamist. Ma ei kujuta ette, et keegi tuleb seda kuu aja jooksul ütlema, aga me kindlasti veel enne, kui me järgmine kord kabinetis seda arutame, siis augustis istume veel siis võimalike ettevõtlusorganisatsioonidega maha ja tahaksime kuulata rohkem neid panuseid. See, kes panustab, saab kindlasti ka rohkem midagi tagasi. See on  hästi vajalik. Vastasel juhul me lihtsalt piirdume selle riigi kohaloleku tagamisega. Me peame seda tegema väärikalt, see maksab, me räägime kulude mahust kuni 3,8 miljonit eurot kuni aastani siis 2015. See ei ole väike raha. Aga me tahaks tõesti seda teha, et see ikkagi annab meile ka praktilises elus tagasi. Lihtsalt riigi kohalolekust on tõenäoliselt vähe. Aitäh!

Juhataja

Kuna Juhan Parts peab varem lahkuma, annaks erandkorras võimaluse esitada talle küsimused enne kui läheme edasi teiste istungiteemadega.

Epp Ehand, ERR

Kuna laua taga on nii majandusminister kui keskkonnaminister, kasutan võimalust küsida, et kas taastuvenergeetika toetustega on valitsus kuhugi jõudnud, et mis neist saab?

Juhan Parts

Praegu me valmistame ette riigiabi taotlust. Peame konsultatsioone nii nende ettevõtetega, kes on investeerinud, jätkuvalt on konsultatsioonid avatud, sest riigiabi taotluse esitamisel täna kehtiva süsteemi puhul on kindlasti risk, et see riigiabi luba ei pruugi saabuda, siis on tagajärjed väga muret tekitavad. Me loodame siiski jõuda mingisugusele ühisele nägemusele. Nii ruttu kui võimalik. Ja samas me peame ka mitteametlikke konsultatsioone Euroopa Komisjoniga. Ma usun, et siin kell kindlasti hakkab kiiremini käima hiljemalt augustis.

Andres Raid, Tallinna TV

Küsimus samast vallast. olete kaalunud riigiabi tootjatele. Kas kunagi ei ole juttu olnud võimalikust riigiabist näiteks tarbijatele? Aitäh!

Juhan Parts

Mis valdkonnas?

Andres Raid

Samas energiaturul.

Juhan Parts

Riigiabi on konkreetne konkurentsikeskkonda arvestav termin. Nii et tarbijad iseenesest turul ei konkureeri, seal konkureerivad ettevõtjad ja see on see riigiabi termin. Ma usun, et meie kogu riik on üles ehitatud selleks, et aidata hädasolijaid. Ja innustada eestvedajaid.

Andre Raid

Hädas võib olla ka tarbija maksmise puhul.

Andrus Ansip

Selleks on olemas toimetulekutoetus ja Eesti Vabariik on maksnud toetusi hädasolevatele kodanikele juba viimased 20 aastat, nii et siin midagi uut avastada praegu ei ole.

Juhataja

Läheme edasi järgmiste teemadega. Keskkonnaminister, palun.

Keit Pentus

Aitäh! Täna valitsuses oli Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud kalapüügiseaduse muutmise eelnõu, mille valitsus ka parlamendile esitab ja mis kohendab õige mitut küsimust praegu kehtivas seaduses ja viib selle ka kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
Kui väga lühidalt kokku võtta see kõige olulisem muudatuse sisu, siis võib öelda, et kõige olulisemaks muutuseks on see, et kutseliste kalurite puhul selliste krooniliste seaduserikkujate elu läheb lihtsalt raskemaks ja ei ole kuidagi põhjust neil loota sellele, et kroonilise rikkumise korral karistusest õnnestub pääseda. Nii et edaspidi seaduse vastuvõtmise järel peaks kehtima tõsiste kalapüügieeskirja rikkumiste korral selline nn karistuspunkti süsteem. Näiteks keelatud püügivahendiga püük annab siis 4 karistuspunkti selle kalalaeva omanikule. Ja kui omanikul saab kokku 18 karistuspunkti, siis peatatakse tema kalalaevatunnistus automaatselt kaheks kuuks. Sel ajal selle laevaga kala püüda ei saa.
Samasugune peatamine leiab aset ka 36, 54 ja 72 punkti juures. Ja kui ühel hetkel saab kokku ühe kalalaevatunnistuse omanikul 90 karistuspunkti, siis tunnistatakse see tunnistus lõplikult kehtetuks ja seda laeva kalapüügiks enam kasutada ei tohi. Nii et tõsiste rikkujate jaoks on see muudatus üsna karmis suunas.
Teine oluline muudatus, mis valitsuse poolt esitatud seaduse eelnõus sisaldus, peaks olema meele järgi eriti Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel kalapüüdjatele. Pikka aega on sealsed kalamehed olnud kuidagi murelikud, et kuna kvoot kehtestatakse terve aasta peale, siis sageli juhtub, et üsna aasta alguses on juba n-ö kvoot täis, kala välja püütud ja nad on teinud ettepaneku, et kvooti võiks kehtestada nende järvede puhul edaspidi poole aasta kaupa. Selle muudatuse me ka seadusesse sisse viime, et aasta peale ühtlasemalt ära jaotatud püük annaks siis kaluritele, sealsetele kaluritele stabiilsemad püügivõimalused ja ka stabiilsema sissetuleku.
Selgemaks saab selle seadusemuudatusega ka see, millistel laevadel peab olemas olema satelliitjälgimissüsteem ja millistel mitte. Lihtsalt kokku võttes võib öelda, et satelliitsüsteem peab olema kalalaevaloaga alustel ja rannapüügiks kasutatavatel kaluriloaga laevadel seda kohustust ei ole.
Nii palju sellest seadusemuudatusest. Aga kui me juba kalanduse lainel oleme, siis ma tahaksin lühidalt peatuda ka selle nädala alguses Luxembourgis toimunud Euroopa Liidu kalandusnõukogu teemadel, kus arutati pikka aega ette valmistatud ja vaieldud kalanduspoliitika reformi. Tuleb öelda, et need vaidlused sellel teemal olid erakordselt tulised, nii et kompromissile jõuti alles pool 5 kolmapäeva hommikul. Nii et ma tahan kõigepealt kasutada seda võimalust ja avaldada suurt kiitust kogu sellele meeskonnale, kes Eestit Luxembourgis nendel vaidlustel on aidanud ja kes poole viieni nendes vaidlustes kompromissi otsimistel ja läbirääkimistel osalesid.
Ma arvan, et see näitab lihtsalt, kuivõrd oluline valdkond see kalandusvaldkond paljudele liikmesriikidele ja Eestile sealhulgas on. Mida siis otsustati? Kõigepealt lepiti kokku, et seal, kus võimalik, viiakse kalavarud aastaks 2015 heale tasemele. Aastaks 2020 peab see hea tase olema siis saavutatud kõikide liikide puhul. See on üsna ambitsioonikas eesmärk, aga kindlasti õige eesmärk eelkõige siis kaotada ülepüük ja hallata kalavarusid teaduspõhiselt. Ja võib-olla need, kes on jälginud praktiliselt igal aastal sügiseti toimuvaid vaidlusi muuhulgas ka Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel Läänemere püügiõiguste osas, siis nendele selliseks eelinformatsiooniks, et meie viimased teaduse andmed Läänemere puhul näitavad, et Eesti räime ja kiluvarud on tegelikult palju paremas seisus, kui komisjon seda siiamaani väitnud on. Nii et me läheme selleaastasele, sügisesele kvoodiläbirääkimistele ja vaidlustele vastu võib-olla pisut kindlama tundega kui varem ja loodame, et meil on oodata paremaid tulemusi kui paaril viimasel aastal, kus kokku on seda kvooti ja püügiõigust kärbitud väga lühikese ajaga praktiliselt poole võrra.
Veel üks muudatus, mis kokku lepiti nõukogus, puudutab seda, et hiljemalt 2019. aastaks tuleb kõikide kvoodialuste liikide puhul surnud kalade vette tagasiheitmine lõpetada. See on Euroopa Liidu kalanduspoliitikast tervikuna rääkides samamoodi hästi oluline samm, sest näiteks Vahemeres ja Põhjamerel on tagasiheide kogu saagist kohati kuni 60% ja Euroopa Liitu on selletõttu hästi palju kritiseeritud. Läänemerel hakkab keeld tagasiheite osas kilule, räimele ja lõhele kehtima juba aastal 2014. Ja üldine keeld aastal 2015.
Aga üldiselt tuleb öelda, et see on üks nendest valdkondadest, kus Eesti on ülejäänud Euroopast olnud juba ees. Eestis on tagasiheide juba päris mitu aastat keelatud, nii et me oleme selles küsimuses teistest liikmesriikidest pikalt ees. Ja teine küsimus, kus ülejäänud Euroopa Liidu riigid hakkavad Eestile vaikselt järele jõudma kalanduse vallas, on ülekantavate püügiõiguste süsteemi kasutuselevõtt. Eestis on see juba toiminud mõnda aega ja nüüd otsustas kalandusnõukogu, et see võiks vabatahtlikkuse alusel kehtida ka mujal. Selle punkti juures oli Eestil pikka aega kõige pikemalt väga terav eriarvamus laual, nii et üsna intensiivse läbirääkimise lõpuks õnneks lahenes see küsimus selliselt, et ka Eesti võib olla selle tulemusega väga rahul. Meie jaoks, Eesti jaoks äärmiselt positiivne on ka kokkulepe või plaan selles osas, et kalandusalaste otsuste vastuvõtmine muutub piirkondlikumaks. Taas eelkõige Läänemerd puudutavate riikide osas me oleme pikalt seda otsust oodanud ja pikalt selle nimel läbirääkimisi pidanud, et sellise otsuseni jõuda. Nii et selles osas me oma tahtmise ka saavutasime.
Kokkuvõttes võib Eesti sel nädalal küll pikaks veninud, aga väga töise nõukogu tulemustega kindlasti rahul olla, et meil õnnestus oma huvisid päris edukalt kaitsta ja heaks kiidetud pakett meie jaoks on igati sobiv.
Ja nüüd päris lõpetuseks veel paari sõnaga sellest, et eile oli koos pikalt Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu ja Keskkonnainvesteeringute Keskuses on meil plaanis teha mõningaid muudatusi, tuua investeerimiskeskuse juhatusse juurde rohkem sellist insenertehnilist teadmist ja tugevdada keskkonnainvesteeringute juhtimist selles osas, et oleks seal tugevam baas ka analüütiliseks tööks ja suudaks Keskkonnainvesteeringute Keskus anda rohkem nõu keskkonna valdkonna poliitika valikuteks ja otsuste tegemiseks. Nii et otsustas toimunud avaliku konkursi alusel eilne Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu teha muudatusi ka investeeringute keskuse juhatuses selliselt, et ettepanek juhatuse esimehe kohale asumiseks tehti Veiko Kaufmannile.  Tema on ettevõtlustaustaga juht, ta on reorganiseerinud sellise ettevõtte, nagu Keila Vesi, on seda ka pikka aega juhtinud. Muudatus Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhtimises on ka selles, et kui praegu oli juhatuse esimehe koht seal sisuliselt täitmata ehk siis oli küll ametis kaks juhatuse liiget, aga mitte juhatuse esimees, siis selles osas nüüd toimub muudatus ja ametisse asub ka juhatuse esimees, et juhtimine oleks efektiivsem.
Ja uuenduseks on ka see, et saab Keskkonnainvesteeringute Keskus päris uue juhatuse liikme, kelle ülesandeks on just nimelt analüütilist poolt pakkuda, teha tööd arendusprojektidega, tuua Keskkonnainvesteeringute Keskusesse ka rohkem innovatsiooniga tegelemist juurde. Selleks inimeseks on Lauri Tammiste, kes on täna hetkel ametis rohemajandusüksuse juhina Arengufondis, pikka aega töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis energeetikaosakonnas.
Ja kolmanda juhatuse liikmena jätkab Andrus Kimber, kelle tööks on peamiselt struktuurifondide rakendamisega tegeleda. Sellised muudatused Keskkonnainvesteeringute Keskuses. Aitäh!

Juhataja

Sõna rahandusministrile. Palun.

Jürgen Ligi

Aitäh! Valitsuses oli mitu teemat. Arutasime kabinetis riigieelarveseaduse uusi põhimõtteid. Riigieelarveseadus on üks Eesti kõige olulisemaid, ta on mainitud selle nime all põhiseaduses, jutt on siis raamseadusest. Mina pakuks, et tulevane nimi võiks olla riigi finantsjuhtimise seadus, aga see on veel arutelu küsimus, nagu ka need põhimõtted laiemalt.
Mis suunas me siis liigume? Oleme Eestis seoses riigi fiskaaltasakaaluga olnud üsna praktiliste probleemide ees, kuna erinevad üksused kannavad väga erinevat finantskultuuri. Üks on keskvalitsus, kes kõige eest vastutab ja peale selle on riigil sihtasutusi ja avalik-õiguslikke isikuid, on omavalitsused, kes on loomupäraselt autonoomsed, aga ebaloomulikud autonoomsed finantskultuuri poolest. Riik peab kogu aeg tasakaalustama nende ülekulutusi juhul, kui need aset leiavad. Siin on tulnud meile õnneks appi Euroopa üldine kontekst, kus siis jõuliselt oodatakse meilt reeglite kehtestamist kogu valitsussektori fiskaalpoliitikale ja seda me siis nüüd teha üritamegi. Üldine hoiak on see, et vastavalt ka Riigikogus ratifitseerimisele tulevale fiskaalleppele peab riigi valitsussektori tasakaal olema tasakaalus või siis kuni pooleprotsendises struktuurses puudujäägis. Kõrvalekalded tasakaalust on võimalikud ainult erakorralistel juhtudel ning uue seaduse järgi peame kavandama reeglid, kuidas sellisel juhul reageerida, kui tasakaal paigast ära läheb. Tegelikult oli ka eurotsooni loomise ajal see idee, et normaalolukorras on eelarve ikkagi vähemalt tasakaalus, headel aegadel ülejäägis, ja kogutud reservidest tasakaalustatakse kriisi tagasilööke. On läinud aga vastupidi ja Euroopa on oma hoiakuid põhimõtteliselt muutnud. Fiskaallepe näeb ette ka kohustuse selliste tasakaalureeglite kirjutamise kas põhiseadusesse või põhiseaduslikesse seadustesse. Meie arvates ei mahu selline väga spetsiifiline tekst põhiseadusse, vaid selleks tuleb kasutada 51-häälelist enamust ette nägevat riigieelarve seadust. Seal on veel asju, mida Euroopa tasemel on kokku lepitud ja mida meie oleme tegelikult kogu aeg järginud, näiteks eelarve tasakaalu ja ülejäägi põhimõtteid oleme jälginud, kuna valitsuspoliitika on selline olnud. Loomulikult võib poliitika muutuda koos poliitilise olukorraga ja selles mõttes on praktiline vajadus reeglid seadustesse kirjutada. Seal puudutatakse selliseid asju, nagu majandusprognoosi sõltumatus. Vähemalt viimased 10-12 aastat ei ole ühtegi etteheidet olnud, et majandusuprognoos oleks kuidagi sõltuv siis kellegi ministri või valitsuse sekkumisest. Parem on see aga kirja panna, seda oodatakse ka Euroopa reeglite järgi. Riigieelarve strateegia saab tugevama tähenduse, Euroopa tasemal ta seda juba on: Euroopa semester, fiskaaljärelevalve, makrojärelevalve – kõik käsitlevad tegelikult seda teemat, et riik vaataks oma kulusid pikemas vaates kui ainult üks aasta või ka üks valitsus. Seoses riigisektori rahavarude konsolideerimisega on ka põhjust siis reservide kasutamise põhimõtteid muuta paindlikumaks, et ei ole vaja hoida neid likviidsusi eri riiulitel, vaid ikkagi juhtida neid koos, paigutada koos ja arvestada koos. Ka see on midagi, mida me peame seaduse tasemel arusaadavalt fikseerima. See oleks kõik. Aitäh!

Sven Soiver, TV 3

Valitsus ei toetanud täna Keskerakonna esitatud matusetoetuse taastamise eelnõu. Kas, ja kui jah, siis mis tempos, mis põhimõtetel on valitsusel või koalitsioonil kavas esitada alternatiivne eelnõu? Eelnõu algatajate sõnul on ju probleem suur. Omavalitsused saavad seda toetust maksta, aga selleks on praeguses majandusolukorras raha otsas ja ka näiteks meie uudised on kajastanud päevi, kui Tallinnas ühishauda maetakse inimese tuhk, kellel on omaksed olemas, aga kellel pole olnud raha matuseid korraldada.

Andrus Ansip

Selle valitsuse suund on olnud sotsiaaltoetuste vajaduspõhiseks muutmine ja me oleme hoidunud lausaliste toetuste maksmisest. Kui praegu on Euroopas väga mitmetes riikides riigi rahandus totaalselt korrast ära, siis suuresti on selle põhjuseks üle jõu elamine, sh lausaliste toetuste maksmine. Inimestelt korjatakse raha kokku või laenatakse lisaks, ja siis jaotatakse kõigi vahel võrdselt see raha ära. See ei saa olla jätkusuutlik ja seda on praegune Euroopa kriis ka väga selgelt kõigile tõestanud. Nii nagu lastetoetustega me pakkusime välja idee aidata just neid, kes kõige enam abi vajavad ehk siis 20% vaesusriskis elavaid lapsi, mitmekordistades lastetoetused. Nii pean ka teiste toetuste puhul ainuõigeks lähenemiseks seda, et maksumaksja raha antakse vaid nendele, kes seda hädasti vajavad. Ma ei pea võimalikuks lausalise matusetoetuste süsteemi taastamist. Ilmselt kui te ka järele mõtlete, siis te ei pea seda mõistlikuks, et riik annab miljonäride peredele matusetoetust mõni tuhat krooni, see pole mõistlik. Ühiskond ei ole nii rikas. Küsida tuleks, kust see raha võetakse? Õpetajate palkadest, lastetoetustest? Kust see raha võetakse?

Sven Soiver

Saan sellest aru, et lähemal või kaugemal ajal tuleb puudust kannatavate inimeste matusetoetuse taastamise eelnõu?

Andrus Ansip

Me ka praegu ju katame teatud isikute matmise kulutused kohalikele omavalitsustele. Kohalikud omavalitsused annavad valdavas enamuses abivajajatele neid toetusi ka praegu.

Juhataja

Aitäh! Järgmine küsimus, Andres Raid.

Andres Raid

Küsimus rahandusministrile. Rahandusministeerium võib olla suhteliselt raskes olukorras tänu sellele, et kui räägitakse näiteks transiidist näiteks, siis selline rida, nagu transiit Eesti Vabariigi statistikas hoopis puudub ja siiamaani ei tehta vahet ekspordil ja re-ekspordil. 1997. aastal, kui ma ei eksi, oli Eesti Vabariik kirjas kui teine riik maailmas puuvilla ekspordi poolest, Kas see ei valmista meile mingisugust segadust nii sisemiselt kui ka välismaal? Aitäh!

Jürgen Ligi

Aitäh! Rahandusministeerium ei ole tegelikult raskes olukorras. Minu arust saame me päris hästi oma ametiga hakkama ja ka meie statistika saab päris hästi hakkama. Statistikas on Euroopas selged metoodilised põhimõtted, kuidas ka väliskaubandust arvestada, ja neid me järgime. Riigid, kust kaupu rohkem läbi veetakse ja kus see on proportsionaalselt väiksem, siis lõpp-punktiks on statistikapilt loomulikult kirjum. Aga statistika on aus värk, see vana kõnekäänd kolmest valest ei kehti tänapäeva statistika kohta, lihtsalt kehtib see, et teda tuleb osata tõlgendada ja õieti kasutada. Statistika on väga mitmetahuline. Alati tuleb vaadata hulka näitajaid, kui tahetakse pilti süvitsi selgemaks saada.

Andrus Ansip

Ma ei saa aru, kui kindel on teie väide selle kohta, et meil transiidi üle arvestust ei peeta. Ma ei ole viimasel ajal vaadanud raudtee statistikat, aga umbes aasta tagasi ma seda tegin ja võrdlesin meie transiiti Läti transiidiga. Ma sain raudteevedude kohta igatahes väga selged andmed.

Andres Raid

Raudteevedude kohta on küll andmed õiged ja mingisugused andmed on ka laevatranspordi osas. Aga selline rida nagu transiit – Eesti Vabariigi statistikas ei ole olemas.

Jürgen Ligi

Ega see, väliskaubandus ongi keeruline asi, on väga pikad tootmisahelad, kus Eesti tavaliselt panustab ainult mingis etapis. Ja nimetada seda sellepärast transiidiks ei ole ju tingimata vajalik, et me paneme mingit lisandväärtust kohapeal juurde ja võib-olla müüme selle uuesti edasi. See ei annagi väga palju, kui me kuhugi transiidisildi külge paneme, ikkagi on need sisulised analüüsid, mis võimaldavad väliskaubanduse sisu hinnata. Pigem oleks liikumist vaja rohkem selles suunas, et me väliskaubanduse mahtudest rääkides räägiksime rohkem lisandväärtusest ja vähem siis üldmahtudest.

Epp Ehand

Küsimus rahandusministrile. Valitsus arutas või rääkis ka Hispaaniale abi andmisest. Kas Eestil on mingeid küsimusi või kahtlusi selles osas? Ja kui tõenäoliseks te peate järgnevaid abiküsimisi?

Jürgen Ligi

Jah, Eestil on kindlasti küsimusi ja kahtlemisi, aga me alustame selle olukorra kirjeldamisest protseduuriliselt. Valitsus on oma Euroopa Liidu poliitika suundades ja ka Valges raamatus, mida Riigikogu arutas, seadnud finantsstabiilsuse kõige tähtsamaks Euroopa poliitika elemendiks. Sellest lähtudes oli rahandusministril voli laupäevasel telefonikonverentsil anda põhimõtteline poliitiline valmisolek Hispaaniale, nõusolek või soovitus abi küsida. See ei tähenda, et abi on antud või ma isegi tea, kas formaalne abipalve on saabunud. Nii et kõik need küsimused on veel ees. Hispaania peab vormistama programmid ja neid hakatakse arutama. Minu töö algab põhimõtteliselt järgmise neljapäeva õhtul sellel teemal, kus ma tõesti näen fakte ilma vahenduseta. Idee on, et piiritleda see abi pangandusega, praegusel hinnangul kolm suuremat Hispaania panka saavad ilma abita hakkama, aga nende ülejäänute hulgas on niivõrd palju üldist finantsriski, et see mõjutaks kogu Euroopat liiga tugevasti, et jätta see arvestamata. Jutt on siis pankade rekapitaliseerimisest, kes on kannatanud mitte ainult lihtsalt majanduslanguse depressiooni, vaid ka kinnisvaraturu kokkukutsumise tõttu Hispaanias. Kokkukukkumine on liialdus, aga seal on tõesti väga mahukad kahjumis projektid. See probleem on olnud teada pikka aega ja Hispaania nüüd on jõudnud siis selleni, et ta abist kõrvale ei hoia, tema enda laenukulud pankade toetamise ajal on järjest tõusnud ja selles mõttes ei ole enam aeg probleemi edasi lükkamiseks. Aga tema abisaamise eeldused on ikkagi need samad, mida me oleme Hispaaniale sisendanud. Hispaania on olnud teravalt ka eurogrupis arutelu all, on väga põhimõttelised struktuursed reformid käivitunud koos väga suurte ühiskondlike pingetega, nagu te teate, ka lihtsalt kärped. Hispaania iseenesest selline makrotasakaal on paranenud, jooksevkonto seis on paranenud, aga loomulikult väga ränga tööpuuduse oludes on siis probleeme neil piisavalt. Aga pangandus ei ole see, mille põhjalaskmine tegelikult majandust saaks ravida. Nii et seisavad ees kuumad arutelud ja praegu käib seal täpsem audit. Nendest mahtudest rääkides viskuvad siin analüütikud kohe esile. Tihti on selline geopoliitilise hoiakuga, kus siis püütakse kohta kätte näidata kontinentaal-Euroopale või eurotsoonile. Iseenesest IMFi, tema erapooletuses ei ole põhjust mul kahelda, hinnang oli, et Hispaania pangandus vajab 40-60 miljardit lisakapitali. Ja meie  avaldus rääkis kuni 100 miljardist. See on kindlasti vajalik kinnitus, et probleemiga tegeldakse ja tegeldakse ka juhul, kui vajadus osutub tegelikult suuremaks. Aga surnud panku muidugi elustama keegi ei hakka, nende sulgemine on ka minu arust tõenäoline. Aga see on kõik selline praegu veel teadmata informatsioon, seda arutatakse.

Juhataja

Ingrid, palun.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2

Küsimus härra rahandusministrile. Miks lasite haigekassa juhi konkursi tingimusi nõnda muuta, et sealt välja võeti juhi kandideerimise eeldusena meditsiiniline taust? On see kuidagi seotud teie soosikuga …

Jürgen Ligi

Mul on erakordselt kahju, et sellised sopakad ilmuvad, nagu Maalehes ilmus. Minu soosikuga tegemist ei ole. Ma olen tohutult õnnetu, et minu vaat et parem käsi ministeeriumis isiklikel põhjustel kandideeris. Isiklikel põhjustel. Ma ei ole talle mingit tuge pakkunud, selleks mingit soovitust andnud ja nüüd räägitakse nagu suurest vandenõust. Mis tingimustesse puutub, siis ma olin kohal seal ja me leppisime kokku, et me tingimused muudame. Mulle on arusaamatu see protest. Võib-olla ma olen midagi kahe silma vahele jätnud, aga seda me esmaspäevasel haigekassas peamegi arutama, et miks mõni nõukogu liige leiab, et muudeti tingimusi erinevalt sellest, mis kokku lepiti.
Meditsiinilist tausta ei ole ka Hannes Danilovil. Ta on keemik. Keemik võib olla peaminister, keemik võib olla haigekassa juht ja see eriala ei räägi tema kahjuks. See, et minnakse juba teist numbrit järjest ühte kandidaati halvustama, kelle maine on olnud laitmatu, kes on erakordselt võimekas spetsialist, kes on finantsist 20 aastase kogemusega, see ei ole aus. On avalik konkurss, on kaks kandidaati ja nüüd üks pool tekitab ühe kandidaadi ümber sellist inetut aurat. See lihtsalt on inetu. Üks pool mõjutab avalikkust. Konkurss selleks ju välja kuulutatakse, et tuleks kandidaate. Kui tuleb ainult kaks kandidaati ja kui on patiseis, siis minu arust on suhteliselt ratsionaalne muuta mingisuguseid tingimusi avaramaks, et tuleks rohkem pakkujaid. Aga kas see peab nii minema, me ei ole seda minu arust kokku leppinud. Meil tuleb selleks kokku haigekassa nõukogu. Aga ma ütlen, mul isiklikult oleks ainult kergem, kui ma saaksin oma asekantsleriga edasi töötada. Ta on mulle väga oluline kolleeg, nii et ma ei ole teda kuhugi surunud. 

Andrus Ansip

Ma ei taha seda haigekassa juhi valimise protsessi kuidagimoodi mõjutada, aga mitte ainult sellepärast, et Hannes Danilov on keemik, vaid sellepärast, et ta on haigekassat väga hästi juhtinud, pean mina temast väga lugu ja arvan, et kui ta jätkaks ka veel ühe perioodi haigekassa juhina, siis Eestile oleks see hea. Samas ma pean väga lugu ka Tanel Rossist ja me ei tea, missugusena tema seda haigekassat suudab hoida ja arendada, aga arvestades Tanel Rossi poolt seni tehtut, julgen ma arvata, et ka tema võiks olla päris hea haigekassa juht.
Ma isegi ei tea seda, kuidas see protsess nüüd edasi kulgeb, aga kui on võimalik veel uutel kandidaatidel konkursil osaleda, siis ma arvan, et nad on ka konkursi korraldajate poolt sinna kindlasti oodatud ja ei maksaks kohe ühtesid pidada paremaks kui teisi, laske konkursi korraldajatel, haigekassa nõukogul siis kõikide kandidaatide plusse ja miinuseid põhjalikult kaaluda ja küllap nad teevad hea otsuse.

Jürgen Ligi

Meil tekkis ka siselistis kerge arutelu ja minu hämmastuseks hakati tõestama, et ühel kandidaadil siis, Tanel Rossil pole juhtimiskogemust. Inimene, kellel on olnud kümned alluvad, kes on olnud suure ja kandva ministeeriumi juhtkonnas, kes on juhtinud olulist valdkonda Eesti Pangas, ei ole mõtet väita, et ei oleks tegemist kahe väga tugeva kandidaadiga. Ja see on mu positsioon. Väga head kandidaadid on mõlemad, hiilgav võimalus. Miks on vaja seda viia meedia vahendusel ühe kandidaadi vastu? Kas siis aus konkurents tõesti enam ei mängi? Isikuvalimised on alati valulised, aga seda tavaliselt püütakse nii teha, et keegi ei saaks halvustatud, kui on tõesti head kandidaadid. On head kandidaadid. Mõlemad oleksid head. Hannes Danilov on ka väga hea. Ma olen täiesti nõus.

Andrus Ansip

Lihtsalt transiidi teema jätkuks. Kui te võtate Statistikaameti kodulehekülje lahti, siis te üht-teist ikka leiate küll. Ma võtsin praegu siit tegin ühe tabeli enda jaoks, täiskonteinerite arv, vastu võetud transiidikonteinerid, aegade algusest kuni praeguseni, informatsioon kättesaadav. Aga tahta, et kõikide tegevusalade veod, sh transiitveod oleks ühe numbrina kirjeldatud Statistikaameti koduleheküljel, seda on liiga palju, see on ikka väga suur analüütiline töö ja seda ei peaks ootama nii väikese raha eest, nagu Eesti maksumaksja praegu Statistikaametile nõus maksma on.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Küsimus härra peaministrile. Öelge, kui vajaduspõhiste matusetoetuste eelnõu esitaks või esitanuks teie koalitsioonipartner IRL, kas siis tuleks see kõne alla? See vist riigieelarvele eriti koormav ei saa küll olla puudust kannatavaid peresid matusetoetusega toetada.

Andrus Ansip

Ei ole ju siiani keegi vajaduspõhist matusetoetuste seaduse eelnõu esitanud. On esitatud lausaliste toetuste eelnõu ja ma ei pea mõistlikuks korrata neid vigu, mida me tegime buumi ajal. See lihtsalt pole mõistlik. Me teame küll, kuhu me välja jõudsime. Me korrigeerisime tehtud vead, meil ei ole mõtet nüüd sattuda eufooriasse ja korrata neid vigu, mida me oleme juba sunnitud olnud parandama. Ei ole mõtet kõrgepalgalistele madalapalgaliste käest maksuraha korjates toetusi maksta. See ei ole mõistlik.

Sven Soiver

Kui tohib, siis kaks küsimust toetuste teemal. Üks on see sama matusetoetus ehk siis omavalitsused saavad seda maksta, aga näiteks Tallinnas on tekkinud olukord, kus see raha sai otsa veebruarikuuga ja tegelikult on reaalsus ühishaud ka Tallinna surnuaedadel inimestest, kellel on omaksed olemas, aga kellel pole olnud raha selle eest maksta. Ja kui tohib, teine küsimus on lastetoetuste kohta ehk siis eile Riigikogus kritiseeriti teid, et jah, lapsetoetused tõusevad kaks korda, aga kuna puudust kannatavate perede sissetuleku hulka arvatakse ikkagi summana, siis mujalt need summad, toetussummad vähenevad ja summa jääb ikka lõpuks samaks. Kas opositsioon sai valesti aru või on see lastetoetuste kahekordistamine tõepoolest siis PR trikk, nagu eile Riigikogus väideti?

Andrus Ansip

Sel juhul tegelevad taoliste PR trikkidega kõik Euroopa riigid. Sest enamasti igal pool praktika toimetulekutoetuste maksmisel täpselt samasugune, nagu ta on Eestis ehk siis kõik sissetulekud arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel perekonna tuluna. Aga seda skepsist vajaduspõhiste lastetoetuste sisseviimisel ei oleks mõtet väga kultiveerida, mina kindlasti ei ole kuidagimoodi skeptiline selles küsimuses. Ma pigem oleks käitunud karmimalt, ma oleks praeguse lausalise toetamise üleüldse ära lõpetanud, aga see ei ole piisavalt populaarne, ta ei ole üleüldse populaarne ja seetõttu kelleltki midagi ära ei võeta. Üheltki lapselt toetust ära ei võeta. Ma ei ole nõus ka nendega, kes peavad seda 19,19 eurot, mis Eestis esimesele lapsele makstakse, kuidagi häviväärselt pisikeseks toetuseks. Ka eile Riigikogus ma loetlesin neid riike, kus lapsetoetus on pisem kui see 19,19 eurot, ma võin seda veel teha. Bulgaaria 18 eurot, Tšehhi 19 eurot, Kreeka 8,22 eurot. Me oleme kõik harjunud pidama Kreeka toetusi külluslikeks, lastetoetus 8,22 eurot ja see võetakse suure tõenäosusega ära. Läti 11,4 eurot, Leedu 15,2 eurot, Poolas makstakse toetust peredele, kelle sissetulek pereliikme kohta ei ületa 122 eurot kuus ja alla 5-aastase lapse toetus on 7 eurot. Slovakkias on pisut suurem see toetus, kui ta Eestis on, 21,99 eurot. Meie eesmärk on maksta puudust kannatavale lapsele 40 eurot kuus. Ja kolmandatest lastest rääkida, siis 115 eurot kuus. Võrreldes isegi Soomega ei ole seda kuidagi häbiväärselt vähe, sest et Soomes on esimese lapse toetus 100 eurot kuus. See on minu meelest igati mõistlik üritada nappide maksumaksja vahenditega vähendada oluliselt vaesusriskis elavate laste arvu. Kui me pensione majanduskriisi ajal suurendasime, siis väga paljud nimetasid seda populismiks, nimetasid nii, nagu eile Riigikoguski seda häälte ostmiseks, aga mis tegelikult juhtus? Juhtus see, et majanduskriisis vaesusriskis elavate inimeste arv vähenes. Väga paljud sotsiaalteadlased ka ei eeldanud, et niisugune asi võiks juhtuda, aga need, kes poliitilisi otsuseid langetasid, need eeldasid. Sest pensionide vähendamine, nii nagu väga paljud häälekalt nõudsid, oleks viinud vaesusriskis ja vaesuses elavate inimeste arvu väga kiire kasvuni. Tol ajal meil oli 48% pensioniealistest inimestest elamas suhtelises vaesuses, üksi elavatest pensionäridest üle 80%. No kuidas oleks võinud nendel inimestel, kes niigi oma eluga hakkama ei saanud, siis veel sissetulekuid vähendada pensioneid kärpides? See 5% tõusu, see oli väga läbi kaalutletud pensionitõus kriisi ajal, see ei olnud populistlik, see hoidis ära väga suure elanike rühma vaesusse langemise. Ja täpselt samamoodi ei maksaks kahelda ka nüüd lastetoetuste juures kavandatud vajaduspõhistes toetuste efektis. See tuleb.

Sven Soiver

Aitäh vastuse eest! Aga küsimus oli fakti küsimus ehk siis kas see suurem lapsetoetus vähendab toimetulekutoetust või see suurem lapsetoetus läheb täiesti 100% pere sissetuleku suurenemiseks?

Andrus Ansip

See sõltub perest, kui paljud üleüldse saavad toimetulekutoetust. Iseenesest see vajaduspõhine lapsetoetus, see katab kümnetes kordades suurema hulga laste vajadusi, kui katab seda toimetulekutoetus. Need sihtgrupid ei ole need samad. Kui me räägime vajaduspõhistest lastetoetustest, siis me räägime enam kui 50 tuhandest lapsest. Aga toimetulekutoetuse saajate arv on märksa väiksem.

Jürgen Ligi

Jah, te otsitegi valest kohast. Toimetulekutoetuse saajate rühm on väike võrreldes sellega, kellest räägitakse, et nad on siis abivajajad ja kes elavad allpool suhtelist vaesust. Mina soovitan  otsida hoopis mujalt. Riigikogult seda mehisust ei leia. Euroopa Komisjonilt leiate. Kõige nõrgemad ei saa maksusoodustust laste arvu pealt. See on meie põhiline probleem. Ja viimastes Euroopa Komisjoni soovitustes oli see. Sealt tuleb otsida allikat ka. See on selgelt raha, mis läheb paremini toime tulevatele peredele, aga parem alternatiiv oleks lastetoetused, kuigi see vaidlus on olnud pikk, minu arust see võiks nüüd ka uuesti aktuaalseks muutuda, oludes, kus väliseksperdid seda selgelt ütlevad.

Andrus Ansip

See meie pakutud vajaduspõhine lastetoetuste süsteem nõuaks umbes 14 miljonit eurot aastas siis, kui ta täies mahus rakendub. Kui rääkida teie pakutud inimeste rühmast, siis see oleks kordades pisem, kui maksta vajaduspõhist lastetoetust ainult toimetulekutoetuste saajatele. See pole põhjendatud, sest laste vaesus on probleem ja seda probleemi pole mõtet eitada ja see probleem ei ole määratletav ainult toimetulekutoetuste saajate ringkonnale.

Sven Soiver

Teine küsimus oli ka selle matusetoetuse kohta. Kui omavalitsustel on see raha kiiresti otsa saanud, kas te näete vajadust, et oleks vaja esitada kiiresti eelnõu ja jõustada seadus ….

Andrus Ansip

Kui eelnõudega raha saaks, no küllap me siis eelnõusid kirjutaks. Tallinnas oli minu meelest just äsja üks eelnõu arutamisel, millega otsustati teie konkurendile, Tallinna televisioonile täiendavat raha eraldada. Kui minul oleks kaaluda, kas vajaduspõhine matusetoetus või propagandale vahendite eraldamine, siis ma kindlasti eelistaksin vajaduspõhist matusetoetust. Kui mul oleks võimalik kaaluda vajaduspõhise lastetoetuse ja propagandavahendite arvel, siis ei ole mõtet kahelda – mina aitaksin vaesuses elavaid lapsi. Eks see ole kohalike omavalitsuste valikute küsimus. Nii nagu valijad on mandaadi andnud, nii tavaliselt ka valitsejad otsustavad.

Liina Valdre, BNS

Oleks küsimus rahandusministrile selle eelarve tasakaalunõude küsimuses.  Kas on ka mingi tähtaeg, mis ajaks see seadusesse kirjutatakse?

Jürgen Ligi

Ma nüüd mõtlen, kuidas ta tööplaanides on, aga minu arust võiks selle seaduse sel aastal ikkagi läbi arutada ja kehtestada. Ma ei näe põhjust praegu, et ta 1. jaanuarist ei võiks, aga võib-olla seal on nüansse. Seal on muidugi hulk poliitilisi valikuid, aga 2014 algus. Fiskaallepe iseenesest hakkab kehtima mu meelest 1. jaanuarist ja aega siis selle järgi antakse riikidele 1. jaanuariks 2014. Selline nagu üleminekuaeg iseenesest meil oleks.

Andrus Ansip

Meie riigi senine praktika ei nõua ilmtingimata sellise eelarve tasakaalu printsiibi seadusesse sisse kirjutamist, sest et meil on ainult ühel aastal, see oli 1999, ületanud valitsussektori defitsiit stabiilsuskasvupaktiga lubatud 3% piiri. Siis oli meil defitsiit 3,5% SKTst. Kõigil ülejäänud aastatel on meie defitsiit kas mahtunud stabiilsuskasvupaktiga lubatud 3% sisse või on meil olnud eelarve ülejääk. Enam-vähem on neid aastaid pooleks olnud, pooltel aastatel on Eestis olnud valitsussektor defitsiidis, aga väikeses defitsiidis, ja pooltel aastatel on olnud valitsussektor ülejäägis, sealjuures kaunis arvestatavas ülejäägis, 3%ses ülejäägis isegi.

Meil on 90. aastatest ainult kaks aastat, mälu järgi ütlen, 95 ja 97, kus valitsussektor oli ülejäägis, ülejäänud aastatel oli ta defitsiidis. Ja valitsussektor oli ülejäägis ka aastatel 2002-2007. Ja nagu me kõik hästi teame, möödunud aastal oli meil ülejääk 1,0%, ülemöödunud aastal oli meil ülejääk 0,1%. Aga ometi, arvestades praegusi olusid, see 1,0% ülejääki ja 0,1% ülejääki, need on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas midagi täiesti erakordset. 0,1% oli Euroopa Liidu kõige suurem liikmesriigi valitsussektori ülejääk, nullist ülesse poole, küll väiksema protsendiga kui meil, jäi veel ainult Rootsi ja ülejäänud riigid kõik olid defitsiidis.

Andres Raid

Ja kiire küsimus veel ka keskkonnaministrile. Keemiast oli siin juttu. Eesti põlevkivikeemia üks alustalasid, professor Soone avaldas muret selle üle, et näiteks põlevkivikeemia kui selline on üldse Eestis kadumas ja neid üksikuid, keda praegu õpetatakse, õpetatakse ka vene keeles. Põlevkivi teadupärast on Eesti üks põhilisi maavarasid. Milline on teie seisukoht selles suhtes?

Keit Pentus

See küsimus on ilmselt rohkem haridusministrile suunatud. Aga ma arvan, et põlevkivi osas on meil üsna unikaalset teavet väga palju ja ma arvan, et sellega, et seda olemasolevat teavet ka väljapoole Eestit eksportida, on  päris hästi tegeletud ja küllap tegeldakse veel. Ma arvan, et selle põlevkivi olemasoleva teabe kõrvale võiks meil tekkida vähemalt sama heas kvaliteedis ja sama suures mahus teadmine sellest, kuidas taastuvat loodusvara kasutada ja kuidas sinna sektorisse tuua rohkem innovatsiooni, kuidas seda eksportida, seda teadmist eksportida Eestist väljapoole. Aga ma arvan, et põlevkivi osas on meil teadmist olemas nii tehnoloogilist kui ka vara ennast puudutavat üsna palju.

Andres Raid

Aga põlevkivikeemia ja inseneride ettevalmistus on lõpetatud.

Andrus Ansip

Ma ei jagaks seda …

Andres Raid

Professor Soone ütles.

Andrus Ansip

….. seda skeptitsismi põlevkivikeemia osas. Eesti ekspordist küllalt suure osa moodustab just nimelt põlevkivikeemia. See on Eestis päris hästi arenenud. Tänu Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide koostööle on meie põlevkivikeemia alased teadmised ka päris hästi kaardistatud. Siin tuleb tänada akadeemik Mihkel Veidermaad. Ma ei oleks põlevkivikeemia osas kuidagi pessimistlikul positsioonil, ma näen, et meie enam kui saja-aastased teadmised põlevkivist annavad ka Eestis tegutsevatele ettevõtetele selles valdkonnas märkimisväärseid kasumeid. Ma usun, et meie põlevkivikeemia alased teadmised on rakendatavad ka mitmetes teistes riikides. Pigem ma näen probleemi selles, et meie häid keemikuid, kes põlevkiviga sina peal on, tõmmatakse teistesse riikidesse, kus palgatingimused võivad olla paremad kui nad on Eestis. Ja kindlasti see on probleem.

Juhataja

Aitäh!

Lõpp