Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 21. juuni 2012

• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised
• Pressikonverentsil tehtud fotod: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1952-1

Juhataja Inga Bowden

Valitsuse istungist ja kabineti nõupidamisest annavad ülevaate teie ees olevad ministrid ja sõna algatuseks, nagu ikka, peaministrile.

Andrus Ansip

Aitäh! Kõige olulisem ja kaalukam täna arutluse all olnud küsimus on seotud Kunstiakadeemia ehitusest kasutamata jäänud vahendite ümbersuunamisega ja nendele uue kasutusotstarbe leidmisega ning sellest räägib pikemalt Jaak Aaviksoo. Valitsus otsustas mitmeid objekte üle anda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, kokku 11 objekti. Nendest 10 objekti vaevalt, et avalikkusele huvi pakuvad, aga 11. pakub kindlasti huvi, see on sadamahoone Lihula vallas Vainpeal. Kindlasti olete selle maja pilte meediast, ajakirjandusest kohanud.
Valitsus otsustas ka mitmete arengukavade koostamise algatamise, turismi arengukava, regionaalarengu strateegia, riigi jäätmekava aastateks 2014-2020.
Valitsus kinnitas ka tunnustatud ehitusettevõtete ametliku nimekirja pidamise uuendatud alused ja korra.
Ja veel kinnitas valitsus kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad 2012. aastaks ning andis maad munitsipaalomandisse Lääne maakonnas, Vormsi vallas, Avinurme vallas teede ehituseks ja Tõrvas.
Samuti eraldati lisaraha ka siseministeeriumile politsei teisaldatud autode tasulises parklas hoidmise kulude katteks. Neid autosid on hoitud tasulises parklas päris kaua aega ja kulud olid ka päris suured. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Jaak Aaviksoole sõna järgmisena. Palun.

Jaak Aaviksoo

Head kokkutulnud! Teatavasti Kunstiakadeemiale eraldatud struktuurfondide ja valitsuse toetuse kasutamisega oli probleeme sellel finantsperioodil ja nende rahade kasutamise kindlus, et selle hoonega saab lõpuni minna, ei olnud piisav. Seetõttu sai otsustatud, et Kunstiakadeemia ehitus sellel finantsperioodil ei toimu. See ei tähenda, ei tähendanud tolle  otsuse vastuvõtmisel, ei tähenda ka tänasel päeval, et Kunstiakadeemia ei vajaks uut hoonet või et kuidagi oleks Kunstiakadeemia tulevik küsimärgi all. Pigem vastupidi, ma arvan, et me oleme veendunud selles, et Kunstiakadeemia vajab uut hoonet ja praegune koostöö Kunstiakadeemiaga, et valmistada ette järgmiseks finantsperioodiks toimivat lahendit, mis rahuldaks nii Kunstiakadeemia kui ka laiemalt Eesti kõrghariduse vajadusi, on töös. Nii et ma loodan, et siin ei ole intriigi, siin on pigem olukorraga leppimine ja konstruktiivne koostöö, mis iseloomustavad praegust olukorda.
Aga vabanenud vahendid, siis otseselt struktuurfondi vahenditest 13,04 miljonit eurot, mis on suhteliselt suur summa, see on vabanenud teadus- ja arendustegevuse ja kõrghariduse infrastruktuuri arendamise meetmest ning valitsuskabineti otsus täna oli toetada, et need vahendid jääksid selle sama meetme sisse ning suunataks läbi taotlusvooru ja konkursi juba heaks kiidetud ning ehitamisel olevate objektide kallinemiste või madalama toetusmäära suurendamise katteks. Ja konkreetselt siis sõltuvalt nendest taotlustest, mida ülikoolid ja teadusasutused esitavad, saab pärast konkursi lõppu rääkida siis konkreetsetest summadest, kellele, kui palju. Aga need objektid, mis täna on töös ja mis kvalifitseeruksid, on siis Tallinna Ülikooli Teadusmaja ja ka Balti Meedia Filmikolledži hoone samuti Tallinna Ülikoolis. Siis Tartu Observatooriumi ehitus, Maaülikool, Tartu Ülikooli siirdemeditsiini hoone, Tehnikaülikooli Tehnikamaja ja Tartu Ülikooli füüsikahoone. Kõik need 7 objekti kvalifitseeruksid ja nende vahel siis sõltuvalt konkursi tulemustega saaks need vahendid ära jaotatud. Vähem oluline ei ole ka see, et seoses sellega, et Kunstiakadeemia ehitus lükkub edasi, ei ole  Kunstiakadeemial vaja võtta üsna suuremahulist laenu, mis oleks antud projekti ehitamiseks vaja läinud ja see vähendab oluliselt ka nende ülikoolide laenu võtmise vajadust. Ehk teisisõnu, parandab see olulisel määral ka valitsussektori eelarvepositsiooni, kokku on see niisugune positiivne eelarveline mõju 40 miljonit eurot, mis haridus- ja teadusvaldkonnas on oluline summa ja neid vahendeid saab kasutada siis valitsussektor teiste eesmärkide täitmiseks. Lisaks sellele konkreetsele otsusele on tal kaudne positiivne mõju haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas kavandusel olevate muudatuste elluviimiseks.
Ühtlasi pidas valitsus võimalikuks pikendada Eesti Kunstiakadeemia juba eraldatud toetuse tagasimaksmise perioodi aastani 2017, mis ei pane liiga suurt koormust Kunstiakadeemiale, see toimus Kunstiakadeemia taotluse põhjal ja niisugune võimalus siis vastavalt kehtivatele reeglitele Rahandusministeeriumil ja Vabariigi Valitsusel on. See on võib-olla kõige olulisem uudis mitte ainult haridus- ja teadusministeeriumi poolt, vaid ka laiemalt tänastest valitsuse istungist.
Lisaks sellele otsustas valitsus täna anda Tartu Ülikoolile üle 4 kinnistut, 2 nendest Pärnu linnas, need on ajaloolised Mereinstituudi hooned. Mereinstituut on teatavasti ammu liitunud Tartu Ülikooliga ja need kaks, kes Pärnut natuke teab, siis seal sissesõidus, Vallikääru juures on üks vana tuletorn, see hoone ja siis üks väiksem, Mereinstituudi laborihoone lähevad Tartu Ülikoolile üle Mereinstituudi tegevuse toetamiseks. Ja lisaks veel kaks kinnistut Narvas, kus on  Tartu Ülikooli Narva Kolledž, et nad saaksid selle kinnistuga käsitleda neid oma eesmärkide täitmiseks. Lisaks sellele otsustas valitsus Biokeskuse hoonest osa anda Tartu Ülikooli kasutusse, kus on praegu Geenivaramu. Ja kaks korteriomandit.
Haridus- ja teadusministeeriumi valdkonda puudutavalt oli veel kaks otsust, üks nendest puudutas rahvuskaaslaste programmi, mida haridus- ja teadusministeerium juhib. See programm edeneb hästi ning selle raames toetatakse välis-eesti kogukondi nii hariduslikel eesmärkidel kui ka mitmesugustel muudel kultuurilistel eesmärkidel ning on haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi ja siseministeeriumi ühine ettevõtmine.  Selle raames toetatakse ka kodumaale tagasitulekut, mis on üks oluline eesmärk, ehkki mitte väga arvuline, aga siiski tagasihoidlik toetus nendele, kes soovivad kodumaale naasta.
Ja lõpetuseks üsna formaalse otsusena kinnitas valitsus tudengite õppelaenu ülemmäära, see oli siiamaani 1917.32 eurot ja seoses üleminekuga eurole kasutas valitsus võimalust ning ümardas seda summat ja edaspidi on ta 1920 eurot, nii et 2 eurot ja mõned sendid on seda ülemmäära tõstetud, millest ei maksa teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi peale selle, et 1920 on kergem meelde jätta. Nii et aitäh! Minu poolt kõik.        

Juhataja

Aitäh! Urmas Reinsalule sõna. Palun.

Urmas Reinsalu

Tere päevast! Kõigepealt, ilusat lähenevat võidupüha kõigile riigikaitsega seotud inimestele, ka Eesti riigikaitse entusiastidele! Täna oli riigikaitse valdkonnast kaks olulist teemat arutlusel. Üks puudutas erinevate maatükkide üleandmist keskkonnaministeeriumi poolt kaitseministeeriumi valitsemise alla. See tähendab seda, et lähiaastatel saame asuda rajama Järvamaal Järva maleva uut staapi ja tagalakompleksi, Jõgevamaal Jõgeva malevkonna staabihoonet ja Valga maakonnas Valga malevkonna staabihoonet. See on meie vabatahtlikule riigikaitsele hästi oluline sõnum. Siht on, et meil oleks 2016. aastaks 90% Kaitseliidu malevkondade staapidest korda tehtud.
Teine teema puudutas ühte seaduseelnõu – kaitseväe korralduse seaduse muutmist. Tehti rida praktilisi  muudatusi.
Esiteks, meie NATO küberkaitsekeskus, mis asub Tallinnas, selle Eesti kontingent on täna staabi- ja sidepataljoni koosseisus. Et seda paremini juhtida ja arvestades selle tähtsust meie rahvusvahelises kaitsekoostöös, tehti seadusemuudatus, et tõsta see kaitseväe juhataja otsealluvusse. Teiseks näeme ette kaitseväele õiguse andmise osaleda teatud politsei ülesannete täitmisel ilma jõu kasutamise õiguseta. Need ülesanded on vajalikud olukordades, kus on vaja näiteks kasutada kaitseväe tehnikat koos kaitseväelastega. Mäletame, kui Ülemiste järve kukkus Poola lennuk, siis see tõmmati kaitseväe seadmete abil välja. Ja näiteks otsingutöödel kaitseväe seadmete kasutamine. Selle kohta on oluline panna paika selge õiguslik protseduur ja ma rõhutan, et need ei ole mitte mingi sunni või jõu kasutamise ülesanded, vaid see on just nimelt tehnilise abi pakkumine päästjatele või politseiasutustele. Kolmas tahk selles seaduses puudutas sõjaväepolitsei pädevuse täpsustamist, et sõjaväepolitsei tegeleks ja pakuks kaitset kõigile nendele isikutele, kes viibivad Eestis kaitseministeeriumi valitsemisala kutsel, et see oleks õiguslikult seaduse tasemel selgelt paika pandud. Neid isikuid, kes Eestis kaitsevaldkonnas viibivad, on rõõmustavalt palju.
Meil on juunikuus aset leidmas Eesti kõigi aegade kõige suuremad õppused, kolm erinevat õppust. 16. juunil lõppes BALTOPS, Ameerika Ühendriikide õppus. Homme lõpeb Sabre Strike, Ameerika Ühendriikide õppus.  Ja meie liitlaste sõjaväelaste, ohvitseride ja sõdurite n-ö maksimaalne arv Eestis oli juunis 1200 inimest. Tahaksin öelda siin suur tänu kõigile Eesti poolt ja ka liitlaste poolt nende õppuste korraldamises ja läbiviimises osalenutele. BALTOPSI operatsiooni ülesanne oli väga selge – testida praktilises imiteeritud lahingutegevuses, kuidas leiab aset liitlaste maabumine kriisiolukorras Eestisse. Lisaks sellele, et NATO-l on olemas ka kaitseplaanid Eesti kaitsmiseks, on meil olemas ka selge liitlaste tahe – õppustel imiteeritud reaalne lahingusituatsiooni testimine. See on väga oluline meie täiendav julgeolekutagatis. Ja see saadab signaali nii meie liitlastele kui ka mujale maailma. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Nüüd küsimuste kord. Kuna mõnegi ministri päevakavas on kell üks juba järgmised ülesanded, siis on küsimusteks aega kuni kella kolmveerand üheni. Kui mõni küsimus jääb veel hingele, saab neid siis otseintervjuudes edasi küsida. Aitäh!

Andres Raid, Tallinna TV

Kaks küsimust peaministrile, üks puudutab eilset päeva. Nimelt kuulutas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves eile välja seaduse, mis tähendab gaasitorude eraldamist tootjast. Kas valitsusel on ka teada, missugused võimalikud juriidilised vaidlused on tulemas ja missuguseid partnereid, ma mõtlen juriidiliseks nõustamiseks on plaanis selleks kasutada? Aitäh!

Andrus Ansip

Vastupidiselt teile mina küll usaldan täiesti oma valitsuse ministreid ja usaldan ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi läbi viima seda gaasivõrkude omandilist eraldamist gaasi tarnijast ja müüjast.

Lauri Tankler, Eesti Päevaleht

Mul on ka küsimus härra peaministrile, mis on seotud otseselt ka üleeilse päevaga ja siis kõige kõmulisema teemaga, mis on maadevahetus. Ma saan aru, et ega te kohtuotsust tõenäoliselt kommenteerima ei hakka sisuliselt, aga minu otsene küsimus on selles, et kohus väga konkreetselt kritiseeris, võib-olla isegi süüdistas prokuratuuri, kaitsepolitseid inimeste põhiõiguste rikkumises jälitustegevuse kaudu. Kuidas te seda kommenteerite?

Andrus Ansip

Te arvasite väga õigesti ära, et mina veel jõustamata kohtuotsust kuidagi kommenteerima ei hakka. Ma austan kohtu otsust ja sellega ma oma kommentaarides ka piirdun. Aitäh!

Juhataja

Annaks võimaluse Ott Ummelasele.

Ott Ummelas, Bloomberg

Küsiks seoses selle Päevalehe paljastusega Volvode asjus ehk siis küsimus on selline, kuidas te eetilises plaanis hindate seda, et need Riigikogu liikmed, kes ei ole eitanud, et nad olid teadlikud, et neile Riigikogu liikmena tehakse selline soodustus, olid nõus ostma odavamalt sõidukeid, või liisima?

Andrus Ansip

Ma kahjuks selle temaatikaga ei ole ennast kurssi viinud, aga kõigepealt muidugi peaks teadma, missugune see soodustus oli ja kas see soodustus erines teistele klientidele tehtud soodustusest. On ju teada see, et väga paljusid kaupu, teenuseid ei müüdagi selle hinnaga, millega neid reklaamitakse. Kõigile tehakse soodustused.
Näiteks ma olen päris kindel, et kui ma Brüsselis hotellis peatun, siis ma saan soodustushinna ööbimiseks. Ja ilmselt ei ole ühtegi Eesti riigi  ametnikku või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi ametnikku, kes maksaks Brüsselis viibides hotelli eest letihinda. Ma ei tea, kas soodustus oli, mis ulatuses see soodustus oli, ma ei ole seda debatti nii tähelepanelikult jälginud. Tuleks küsida konkreetsetelt isikutelt, kas nad on soodustust saanud, mis ulatuses ja on see kuidagi põhjendatud.

Ott Ummelas

Ja juhul, kui nad on saanud soodustust Riigikogu liikmena ….

Andrus Ansip

Siis te muidugi tahaks, et peaminister hakkaks spekuleerima teemadel, et juhul kui keegi on sooritanud mingisuguse ebaeetilise teo, et kuidas mina seda siis hindaksin? Ei, peaminister ei spekuleeri niisuguste asjadega.
Ma mõistan ebaeetilised teod hukka. On nad toimunud või toimumata, ikka mõistan hukka.

Juhataja

Kas teistel toimetustel ka küsimusi on? Siis Andres Raid, palun.

Andres Raid

Huvitab peaministri seisukoht ka viimase Lauri Tankleri poolt tõstatatud teema osas. Nimelt, kui nüüd jälgida aastate jooksul signaale, mis tulevad kõikvõimalike kohtuistungitega seoses alates Sylvester versus maksuamet, kus pärast seda, kui maksuamet oli kohustatud või sunnitud pärast kohtuotsust maksma Sylvesterile 500 miljonit Eesti krooni, siis järgmisel hommikul teatas maksuameti peadirektor, et hakkab otsima võimalust, kuidas seda mitte maksta. Ka praegu on valitsusel teadupärast ju trahvivaidlus käimas, mis lükati edasi, tõsi küll Riigikohtus, sügiseks. VEB Fondi asjus… trahviti kohtuotsuse mittetäitmise pärast. Ja siis nüüd ka, kui kohtuistung on olnud ja kohtuotsus on välja kuulutatud maadevahetuse asjus, siis üks asi on kohtu otsus ja teine asi on kõikvõimalikud kommentaarid, mida edastatakse, eeskätt prokuratuuris, et see kohtuotsus ei ole õige. Missugune on see signaal, mida saab siit truualamlik Eesti Vabariigi kodanik, kes arvab tõesti, usub siiralt võimude lahususe printsiipi? Aitäh!

Andrus Ansip

Ka min usun võimude lahususe printsiipi ja seepärast ma kordan veel kord varem öeldut, ma austan kohtu otsust ja ma ei kommenteeri veel jõustamata kohtuotsust. See on minu meelest täitevvõimu esindajalt ainumõeldav käitumine.
Muidugi, ma olen päris kindel selles, et sõltumata sellest, missugune saab olema see lõplik kohtulahend, see kaasus muudab oluliselt Eesti õigusruumi. Juba praegu on kerkinud üles väga paljud küsimused, mis nõuavad vastust ja ma olen kindel, et debattide käigus need vastused ka antakse. Kui ma hakkaksin ka kommenteerima seda, mis küsimused on ülesse kerkinud, siis võidakse seda ikkagi käsitleda kui õigusemõistmise mõjutamist ja ma hoidun ka sellest.

Andres Raid

Aitäh!

Ott Ummelas

Nelja suurema euroriigi liidrid hakkavad täna vist arutama seda, kas ESMi vahendeid peaks otseselt saama kasutada, tähendab, legaalselt saab kasutada riigi võlakirjade ostuks. Kas Eesti on valmis sellise mandaadi andma ka?

Andrus Ansip

ESMi küsimuses teatavasti on käimas praegu kohtuvaidlus. Ja jälle kord ma ei hakkaks praeguses staadiumis, kus valitsus on oma väga selged seisukohad kohtule esitanud, kohut koormama mingite täiendavate argumentidega, mida võib käsitleda ka kui juba ette kohtuotsuse ignoreerimisena.
Mul on hea meel öelda, et täna mulle teadaolevalt Soome otsustas ratifitseerida Euroopa stabiilsusmehhanismiga liitumislepingu ja iseenesest ka see kohtuotsus, mis Karlsruhest tuli, see ju küll kõneleb kaunis ühemõtteliselt sellest, et Euroopa stabiilsusmehhanism on osa Euroopa Liidu õigusest. Aga jälle kord – ma ei tahaks auväärset Riigikohut kuidagimoodi oma kommentaaridega mõjutama hakata. Valitsuse positsioon on selge, ESM on Eesti huvides, on euro huvides, on Euroopa Liidu huvides.

Juhataja

Sellega on küsimused otsas. Aeg intervjuudeks. Aitäh!

Lõpp