Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 28. juuni 2012

• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised
• Pressikonverentsil tehtud fotod: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1952-1

Juhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud. Kuna peaminister Andrus Ansip on täna Euroopa Ülemkogul ja tema kaks asendajat, Urmas Reinsalu on ka välislähetuses ja teine asendaja, Keit Pentus, on puhkusel, juhatas täna istungit peaministri ülesannetes haridus- ja teadusminister kui valitsuse vanim liige. Ja sõna talle. Palun.

Jaak Aaviksoo

Aitäh! Vabariigi Valitsuse päevakorrast. Kõige olulisema või võib-olla vähemasti kõige mõjukama punktina otsustati moodustada inimeste oskuste ja tööturumuutuste ühitamise rakkerühm, mille tööd hakkab koordineerima riigikantselei. See peaks siis adresseerima täiskasvanuõpet ja tööhõivet koordineeritult. Täpsemalt peatub sellel Hanno.
Valitsuse päevakorra teistest punktidest lühikene ülevaade. Kõigepealt otsustas valitsus võtta Riigikogu menetlusest tagasi Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis“. 2012. aastal NATO missioon Iraagis ei jätku. Teatavasti koalitsiooni missioon lõppes juba mõned aastad tagasi. Eesti koos teiste NATO liitlastega osaleb kuni selle aasta lõpuni väljaõppemissioonil, kuid see saab ümber. Nii et meie sekkumine koos NATO liitlastega ja koalitsiooniliitlastega Iraagis saab otsa ja muutub ajalooks.
Valitsus väljendas ka oma seisukoha kolme Riigikogus tõstatatud või algatatud eelnõu suhtes. Esiteks, lähtudes justiitsministeeriumi ettepanekust valitsus põhimõtteliselt toetas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Rainer Vakra, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee ja Kalle Laaneti algatatud eelnõu, mille eesmärk on täiendada karistusseadustiku regulatsiooni selge karistusnormiga erakondadele tehtavate keelatud annetuste vastuvõtmist puudutavas osas. See on meie arvates õige suund.
Teiseks, valitsus ei toetanud Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, mille eesmärk on viia põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse nõue munitsipaalkooli tugispetsialistide tööjõukulude ja täienduskoolituste katmiseks riigieelarvest. Meie prioriteediks on õpetajate palk ja sellele kavatseme ka eelseisval ajal pühenduda. Kohalike omavalitsuste ja teiste koolipidajate kohustusi riik selles osas üle võtta praegusel hetkel ei pea põhjendatuks.
Valitsus toetas samuti elektroonilise side seaduse muudatust. Selle sõnastuse taga on üks oluline otsus, nimelt, Riigikogu majanduskomisjon algatas elektroonilise side seaduse § 90 täiendamise seaduse eelnõu, mille tulemusena seadust täiendatakse lausega, mille kohaselt on vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal õigus nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt tasu teleprogrammide taasedastamise eest. See puudutab teatavasti Kanal 2 ja TV 3. Nii et nendel tekib siis nüüd expressis verbis õigus niisugust tasu saada.
Valitsus otsustas kiita heaks ettepanekud koostada eelseisvaks finantsperioodiks teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonistrateegia ja majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul Eesti ettevõtluse kasvustrateegia aastateks 2014-2020. Need on olulised dokumendid selleks, et valmistada ette ka järgmist finantsperioodi, Euroopa Liidu tõukefondide toetusi. Ühelt poolt siis haridus- ja teadusministeerium ja teiselt poolt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peaksid need koostöös peaaegu kõikide teiste ministeeriumiga, kuivõrd teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon on niisugused horisontaalsed tegevused, peaksid need ette valmistama.
Teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni puudutavalt võiks see märksõna või kui soovite, siis pealkiri olla selline, et me sooviksime, et Eesti teadus ja Eesti elu üksteisele rohkem silma või otsa vaataksid ja püüaksid ühiseid tegevusvaldkondi rohkem leida, et loodetavasti tõuseks sellest kasu nii Eesti teadlastele kui ka Eesti ühiskonnale laiemalt. Ja see, mis puudutab Eesti ettevõtlust, siis ka seal tahaks näha rohkem teadmisi ja innovatsiooni, kallimaid tooteid, mida me saaksime siis veel kallima raha eest oma partneritele maha müüa ja selleläbi  üldist rikkust kasvatada. Loodame, et siis niisugused strateegiate eelnõud saavad eelseisvate kuude jooksul valmis ja pärast valitsuses heaks  kiitmist on need kavas siis ka esitada Riigikogule ja sealt edasi juba kavandada nende põhjal 2014-2020 investeeringu ja muid poliitilisi otsuseid.
Valitsus otsustas anda kohalikele omavalitsustele maad juurde. Jõelähtme vald sai munitsipaalomandisse Harju maakonnas Jõelähtme vallas Neeme külas asuva Männimäe tee maaüksuse pindalaga 101 ruutmeetrit. Seda on vaja selleks, et teha juurdepääsutee. Ja Vormsi vald sai tasuta maad tankla rajamiseks ja tuletõrje veehoidla aluseks maaks.
Siis ühe olulise, vähemasti avalikku ja laiemat tähelepanu vääriva otsusena muutis valitsus tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Sinna sai lisatud 27 uut ühingut ja välja arvatud erinevatel põhjustel 19 ühingut. Selle tulemusena on nüüd erinevaid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi seal 1694 ja usulisi ühendusi 572, kokku 2266. Ja sellega olen ma laias laastus käinud läbi valitsuse päevakorra.
Märkimata on minu poolt ainult üks otsus, valitsus andis nõusoleku haridus- ja teadusministrile kirjutada alla Tallinna Pedagoogilise Seminari ja Tallinna Ülikooli liitumisleping. Niisuguse ettepaneku on vastavad koolid teinud, panevad leivad ühte kappi. Tallinna Ülikool läheb veel suuremaks ja uhkemaks, loodetavasti ka tugevamaks õppeasutuseks. Aga selle ürituse juurde soovime koos ajakirjanikega tagasi tulla kella 3 ajal haridus- ja teadusministeeriumis, seal on siis ka rektorid kohal, kes saavad täpsustada, mida nad selle ühinemisega, missugust suurt tulu nad loodavad sellest ühinemisest tõusmas näha. Nii et minu poolt kõik.

Juhataja

Suur tänu! Ja nüüd sõna sotsiaalministrile, kellel oli mitu punkti päevakorras.

Hanno Pevkur

Aitäh! Tõesti, teemasid oli väga palju täna, aga ma alustaks sellest, millega ka Jaak alustas ehk siis riigisekretäri poolt ette kantud, aga sotsiaalministeeriumi ja mitmeid teisi ministeeriume puudutava rakkerühma loomisega. Nimelt me teame, et uus struktuuriperiood on tulemas ja uue struktuuriperioodi rahade kasutamine eelkõige nö pehmeteks väärtusteks ja pehmeteks meetmeteks Euroopa Sotsiaalfondist on meid ees ootamas. Ja selleks, et see võimalikult adekvaatselt, võimalikult hästi ja võimalikult hästi koordineerituna saaks toimuma, siis riigikantselei juurde selline rakkerühm tuleb.
Seal saavad osalema haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi ja siseministeeriumi esindajad. Samamoodi me teeme ettepaneku liituda selle rakkerühmaga ka Sihtasutusele Innove, Sihtasutusele Kutsekoda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, Eesti Töötukassale ja siis kahele omavalitsusliidule ehk Maaomavalitsuste Liit ja Linnade Liit.
Selle rakkerühma peamiseks ülesandeks on tegelikult anda kõige parem sisend meie madala kvalifikatsiooniga töötute ümberõppe korraldamiseks. See on olnud meie viimase aasta üks suuremaid väljakutseid, kuidas inimestele, kes on olnud pikka aega tööturult eemal ja ka noortele anda kvalifikatsioon ja kutse, millega nad tööturul edukad oleksid.
Seetõttu on tegelikult väga hea meel, et siin Riigikantseleis on eraldi inimene selle peale, kes ei ole üldse nö ametniku taustaga, vaid tuleb Kaubandus-Tööstuskojast ja hakkab seda tööd igapäevaselt kureerima. Meile on soovitusi antud ka laiast maailmast ja on tulemas üha uusi. Augustikuus avaldab OECD oma soovituste nimekirja, mida Eestis võiks teha ja üks kindlasti on see, kuidas leida need kõige õigemad kvalifikatsioonid ja kutsed, mida siis noortele või ka pikka aega tööturult eemal olnutele, kellel on madal kvalifikatsioon, et kuidas neid tööturule tagasi tuua.
Me teame, et siiani on edukad olnud HTMi valdkonnas TULE ja KUTSE, aga need on noortele, kes on siis oma kutse või ülikooliõpingud pooleli jätnud. Aga kui me vaatame, et pikaajalised töötud moodustavad juba enamuse Eesti töötutest ja nende põhiprobleemiks on madal kvalifikatsioon või madalad kutseoskused, siis selle olukorra parandamiseks ja selliste kvaliteetsete ettepanekute tegemiseks selle rakkerühma moodustamine täna ka valitsuse poolt heakskiidu sai.
Ja aruande poole peal on seal selge töö eesmärk ja aeg. Lõpparuande peab see rakkerühm läbi riigisekretäri Vabariigi Valitsuse ette tooma hiljemalt 2014. aasta juunikuuks. Aga on selge, et sisendid selle uue struktuuriperioodi kujundamiseks ja sealt meetmete tekitamiseks sisendi see rakkerühm kindlasti ka olulisel määral annab.
Lühikeste punktidena veel, mis ma ära mainiksin, on see, et valitsus otsustas suurendada täna AS Hoolekandeteenused aktsiakapitali. Sellel on väga lihtne põhjus – nimelt - Hoolekandeteenused on ju rajamas uusi hoolekandekülasid ja kolme uue hoolekandeküla jaoks nüüd ka maad anti - need on Harjumaal Anija vallas, Pärnumaal Vändra alevikus ja Järvamaal Türil. Nii et Vändra, Türi ja Anija saavad endale loodetavasti ka uued tööandjad üsna suures mahus, kus hoolekandekülad sinna rajatakse ja erivajadustega inimestele paremad tingimused luuakse.
Meil oli täna põhjust rääkida ka Eesti rahvusvahelisest koostööst, eelkõige tervishoiu valdkonnas. Nimelt, Vabariigi Valitsus andis loa koeproovide väljaviimiseks kahele teadusasutusele Euroopas. Üks on Ljubljana Ülikool Sloveenias ja teine on Margarete Fischer Boschi Instituut Saksamaal. Koostöös Eesti Geenifondiga minnakse otsima võimalusi leukeemia ravi ja diagnostika parandamiseks. Nii et loodame, et sellest koostööst tuleb midagi väärtuslikku mitte ainult Eestile, vaid tervele maailmale.
Ja siis Vabariigi Valitsus kuulas ära kolme riikliku strateegia aastaaruanded, mis käisid eelmise aasta kohta ja ma alustaksin kõige olulisemast ehk siis rahvastikutervise arengukavast.
Teatavasti rahvastikutervise arengukava on meil aastani 2020 ja kui eelmise aasta kokkuvõtet teha, siis võib öelda, et laias laastus eesmärgid saavutati. Mõned olulised näitajad, mis erinevates valdkondades sai saavutatud. Näiteks 2011. aastal valmistati ette ja Vabariigi Valitsus kiitis ka aasta lõpus heaks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni.
Kui vaadata tööturu olukorda, siis Töötukassa vahendusel tööotsijatele pakuti üle 50 tuhande töökoha. Samamoodi valmisid sotsiaalvaldkonna poole pealt sotsiaalteenuste standardiseeritud juhendid ja on koolitatud palju erivajadustega inimestega tegevusjuhendajaid.
Kui järgmine valdkond rahvastikutervise arengukavast ette võtta, siis seal on laste ja noorte turvaline areng. Seal oleks kindlasti võinud olla positiivsem see, et sündide arv oleks võinud olla suurem. Aga loodame, et järgnevad aastad ka sündide arvu osas toovad positiivsemaid märke.
Kui vaadata nüüd otseselt vaimse tervisega seotud küsimusi ja ka rasedusega seotud küsimusi, siis näiteks raseduskriisi nõustamist pakuti 1648 inimesele Eestis eelmisel aastal. Päris suur number. Ja kui vaadata haridusasutusi, kes moel või teisel kaasati erinevatesse tervise edenduse tegevustesse, siis neid oli 720. Nii et kahel kolmandikul Eesti haridusasutustest oli eelmisel aastal mingi ennetustöö Tervisearengu Instituudi koordineerimisel.
Kui vaadata veel olulisemaid näitajaid, siis alkoholi kohapealt me teame, et alkoholinäitajad on stabiliseerunud viimastel aastatel ja me oleme meie põhjanaabritega ühel tasemel. Eelmisel aastal 10,2 liitrit absoluutset alkoholi ühe elaniku kohta. Tubaka tarbimise osas viidi läbi iga-aastane traditsioon, kus me otsisime suitsupriid klassi.
Tervishoiusüsteemis oli kindlasti positiivne see, et me saime rahastamise jälle taastatud sellele tasemele, kus ta varasemalt oli tervishoiuhindade osas ja ravijuhtude arv kasvas ka eelmisel aastal 3%. Kui vaadata veel ravimite poole pealt, siis me teame, et ravimite osas sai ette valmistatud seadusemuudatus, mis kaotab ravimihüvitise maksimaalmäära 50%lise soodustusega ravimitelt ja patsientide omaosalus ravimikulul jätkas kahanemist. Nii et see tendents on kindlasti positiivne ja ma usun, et see muudatus, mis Riigikogus ka nüüd vastu võeti, annab jätkuvalt võimaluse rääkida sellest, et ravimite hind inimeste jaoks läheb odavamaks. Mitte aga riigi jaoks tervikuna. Riigi kulud tervikuna ravimitele kindlasti suurenevad.
Rahvastikutervise arengukavast rohkem ei räägiks, räägiks narkomaaniast ja HIVst ka. Narkomaania kohapealt eelmise aasta kõige olulisem uuring kindlasti oli see, et viidi läbi üle mitme aasta ESPAD uimasti tarbimise alane uuring. Eelkõige see puudutab noori ja noorte hulgas on narkootilist ainet proovinud õpilaste hulk jäänud samale tasemele, mis ta oli 2007. aastal. Kui me nägime väga suurt tõusu 1995st kuni 2003. aastani, kus 1995. aastal uurimine näitas, et narkootilist ainet oli proovinud vaid 7% õpilastest, siis 2007. aastaks oli see protsent tõusnud juba 30%le. Eelmise aasta uuring näitab, et ta on jäänud enam-vähem samale tasemele, on 32. See suur tõus on õnneks pidurdunud, aga kahtlemata me ei saa olla rahul sellega, et kolmandik Eesti noortest, kes koolis käivad, on proovinud mingit narkootilist ainet.
See ei tähenda, et nad tarbivad seda regulaarselt, aga see uuring küsib, et kas sa oled korra proovinud. Ja see, et ka korra on proovitud, see on kindlasti väga mõtlema panev.
Kui me vaatame narkootikumidega seotud surmasid, siis kokku me oskame faktiliselt tuvastada läbi aastate, viimase kümne aasta jooksul peaaegu tuhande inimese surma läbi narkootikumide. Eelmisel aastal oli see number 133. Ma olen ka korduvalt öelnud, et see põhiline probleem seal on fentonüül ehk valge hiinlane, mis moodustab valdava enamuse nendest 133st surmast.
Ja see on selles osas küll tõsine probleem ja ei ole ka võrreldav naaberriikidega. Soomes ei ole valget hiinlast nii palju sees ja ei ole ka Lätis seda nii palju kui on Eestis. Eestis see fentonüüli probleem kindlasti on.
Narkomaania koha pealt peaks veel ütlema, et kui süstivatest narkomaanidest rääkida, siis hinnanguliselt on meil Eestis üle 13800 süstiva narkomaani, mis on ca 2,4% 15-44 aastasest elanikkonnast. Ja eelkõige me peame ütlema, et süstivad narkomaanid on eelkõige noored, valdavalt meessoost ja probleem, nagu ma ütlesin, on fentonüüliga.
Kui nüüd HIVst rääkida, siis HIV tuvastamine näitab, et juhtusid oli 2011. aastal 354. Kui me vaatame läbi aastate, siis on kokku eelmise aasta lõpu seisuga 8062 ja 2012. a 22. juuni seisuga on diagnoositud 8227 juhul.
Ehk kokkuvõtet viimastest aastatest tehes võib öelda, et on toimunud stabiliseerumine. Mäletame, et me olime HIV diagnoosiga üle 800 aastas, nüüd me oleme siis pidama jäänud sinna kuskil 370 juurde. Ja selle aasta esimene poolaasta näitab seda, et loodetavasti kui nüüd teisel poolaastal mingit erilist hüpet ei tule, siis see number jääb alla eelmise aasta diagnoositud juhu. 2008. aastal, näiteks veel võrdluseks, oli meil 545 juhtu ja 2011. aastal 411. Nii et selline stabiilne langus on olemas.
Ja HIV testimise osas oleme tegelikult ka suurendanud HIV testide hulka kogu aeg ja kui me veel räägime ravi poole pealt paar sõna, siis antiretroviirusravi sai 2011. aasta lõpuga 2156 inimest ehk see on peaaegu kaks korda rohkem kui kaks aastat varem.
Kui 2009. aastal oli 1313, siis nagu ma ütlesin, eelmise aasta lõpuga juba 2156. Ehk see annab meile teadmist ja kindlust, et õigeaegne ravi annab inimesele tegelikult võimaluse edasiseks normaalseks eluks ja üha enam ikkagi ka spetsialistid räägivad sellest, et HIV puhul me ei räägi enam mitte erilisest haigusest, millega inimene ei suudaks elada, vaid me räägime pigem juba kroonilisest haigusest. Ja ma sellega isegi lõpetaks, läks niigi pikaks, vabandust.

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna kultuuriministrile.

Rein Lang

Tere! Minu asi on täna rääkida ajaloost ja ajaloolisest mälust, kuna ma olen hetkel ka justiitsministri kohusetäitja, siis ma lihtsalt meenutan, andmata hinnanguid, et valitsus juba üks kord on esitanud sellise erakonnaseaduse versiooni, kus keelatud või ebaseaduslike annetustega tegelemine oli kriminaliseeritud. Seda siis jätkuks Jaagu jutule. Ja see toimus 2009. aastal, nii et on täiesti loogiline, et samadest inimestest koosnev valitsus siis seda praegu Riigikogus üles tulnud algatust toetab. Aga ma vaatasin ka järgi, et kuidas siis juhtus niimoodi, et see dekriminaliseeriti ja see oli Riigikogu liikmete tahe, mille poolt hääletasid siis kõik need, kes täna selle eelnõu on püsti pannud, mis näitab seda, et Riigikogus saavad inimesed pidevalt targemaks.
Aga teine on teema, mis puudutab ka kultuuri ja sellest on olnud meedias juttu, on Mustpeade maja. Ja sellest tõesti täna valitsus rääkis ja valitsus leiab, et kultuuri saab edendada ja kultuurile tingimusi luua ka sellises majas, mis kuulub Mustpeade vennaskonnale. See ei pea ilmtingimata kuuluma Tallinna linnale ja valitsuse otsus on täiesti ühene, et Tallinna linnale me seda tagastamist küll õigeks ei pea. Nüüd Mustpeade vennaskond on kinnitanud nii minule kui ka minu andmetel Tallinnale, et nemad ei kavatse teha Tallinna Filharmooniale mitte ainsatki takistust oma tegevuse edendamiseks Mustpeade majas. Suisa vastupidi, nad sooviksid seda maja kõpitseda selliselt, et ta näeks  parem välja ning kõik tema ruumid näeksid paremad välja. Nii et Tallinna Filharmoonial ei ole küll minu arvates mingit põhjust karta, et kui majaomanikuks peaks olema Mustpeade vennaskond, et siis teda kuidagimoodi hakatakse selles käigus ahistama. Pigem oli huvitav see, et kui ma uurisin natukene Tallinna linna plaane ja võimalusi Mustpeade maja lähitulevikus, renoveerida on vale sõna, aga hädapärast remontigi teha, siis sealt ma sain küll sellise vastuse, et selliseid rahasid Tallinnal ei ole. Sellisel juhul jääb ka pisut mõistmatuks selline meediasõda, mida siis Tallinn ja tema institutsioonid on pidanud, et mingil juhul ei tohiks tagastada vennaskonnale maja, kes on valmis seda korralikult üleval pidama ja looma Tallinna Filharmooniale tingimused, aga samal hetkel siis ollakse seda meelt, et maja võiks kuuluda Tallinnale, kes on öelnud, et tal ei ole mingisuguseid vahendeid selle korras hoidmiseks. Nii et loodame, et see aastaid kestnud protsess leiab ka lõpuks lahenduse ja maja saab endale õige peremehe ning Tallinna Filharmoonia ka endale lepingupartneri.
Räägiks paar sõna ka ERMist ehk Eesti Rahva Muuseumist. Valitsus teatavasti natuke rohkem kui nädal tagasi juba otsustas, et ERMi rahastamine on läbi Kultuurkapitali võimalik ja peab ka võimalikuks selle objekti rajamist, pidades silmas üldist avaliku sektori tasakaalu vajadust, kõik meie tulud ja kulud peaksid ikkagi olema tasakaalus. Ja nii või teisiti nii suure objekti tegemine seda tasakaalu ilmselgelt mõjutab. Kultuurkapitali nõukogu leidis eile, et ta on valmis panustama kogu selle raha, mis laekub riiklikult tähtsate kultuuriobjektide ehitamiseks siis Eesti Rahva Muuseumi rajamisse, kuid kui Muusika- ja Teatriakadeemia esitab tulevikus haridusministriga kooskõlastatud ja kinnitatud oma juurdeehituse projekti, millel on ka vettpidav finantseerimisskeem juures, siis mingisuguse aja jooksul peab Kultuurkapital vajalikuks ja võimalikuks ka avalikus kasutuses oleva EMTA osa finantseerimises osalemist. Me praegu veel siin nõukogu liikmetega vaidleme, mis see summa võiks olla, aga kindlasti ei ole ta nüüd terve see EMTA juurdeehituse maksumus, sest ei ole ka loogiline, et nüüd Kultuurkapital finantseerib õppetingimusi, see on ikkagi nagu Haridusministeeriumi eelarve. Nii et Kultuurkapitali nõukogu kindlasti soovib edasi liikuda ka EMTA teemaga ja selles osas ei ole meil ka härra Aaviksooga mitte mingisuguseid omavahelisi tülisid, pigem vastupidi, otsime võimalusi, et see asi saaks võimalikult kiiresti tehtud ja tehtud siis selliselt, et selle juures oleks ka avalikus kasutuses olev kontserdisaal, mis tekitaks uue muusikakoha Tallinnasse. Aga ega siis ERMi saaga ei ole sellega sugugi mitte lõppenud, nüüd on seal ees veel tohutu hulk tegevusi. Nendest esimene on ERMi kinnistute üleandmine Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Valitsus peab andma ka formaalse loa ERMil alla kirjutada kapitalirendi leping RKASiga ja siis sellele järgneb riigihanke väljakuulutamine ja 90 päeva jooksul ootamine, kes pakkuma tuleb. Ja me ikka väga loodame, et kõik see asi püsib nende numbrite sees, mis praegu on nii Kultuurkapitali nõukogu kui valitsuse poolt otsustatud. Kui see lõhki peaks minema, siis me oleme muidugi täiesti uue olukorra ees, kus tuleb jälle kokku tulla ja mõelda, et mis siis edasi saab. Aga loodame, et kui kõik läheb hästi, siis sellisel juhul oleks tõenäoline, et me saaks ehitusega alustada ikkagi järgmise aasta sees. Nii et nii kaua tegelevad asjaga lipsustatud mehed. Selle momendini, millal töömehed platsile lähevad, läheb veel natukene aega. Aga paar esimest suurt takistust ERMi rajamiseks on nüüd siis maas ehk ERM ei ole kunagi olnud nii lähedal oma õigesse kohta ehitatavale majale kui täna. Ja loodame, et siis ka rahvusvaheline majandusolukord ja kõik see võimaldab meil see asi ikkagi Eesti rahva jaoks ära teha. Eks ta natuke masendav on, kui lugeda eriti sellise teatud osa Eesti ajakirjanduse poolt võimendatud kõikvõimalikke kommentaare ja seisukohavõtte, siin mõni partei või mingi valitsus rajab endale monumenti klaasist ja jumal teab veel kuhu ja et kapukad võiks tegelikult turul maha müüa… Aga ma julgeks meenutada jälle ajaloohuvilisena, et kui Jakob Hurt oma nn kutsikatega, kes olid tema üliõpilased, läks vanavara korjama ja pärimust korjama mööda Eestimaad, siis Saksa korporantidest Eesti soost üliõpilased pidasid teda ka napakaks. Alles siis aastaid pärast seda, kui see oli kokku kogutud ja dokumenteeritud, saadi aru, kui väärtuslik see tegelikult on. Nii et ajalugu kordub mööda spiraali ja selles ei ole midagi imelikku. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna välisministrile. Palun.

Urmas Paet

Tere keskpäeva minu poolt ka! Kõigepealt kaks valitsuse asja ja siis üks mitte valitsuse asi. Valitsus sai info selle kohta, et New-Yorgis, ÜRO peakorteris on algamas rahvusvahelised relvakaubanduslepingu läbirääkimised eesmärgiga jõuda tulemuseni, kus suudetaks kokku leppida tavarelvade tarneid puudutav rahvusvaheline konventsioon, mis seda teemat üleüldiselt ja kõikjal käsitleks. Nii üllatav kui see ka ei ole, seni sellist tavarelvade tarneid puudutavat rahvusvahelist ja juriidiliselt siduvat lepingut, kus oleksid väga selged kriteeriumid, kellele ja kuidas neid relvi on võimalik müüa ja tarnida, ei ole. Nüüd see rahvusvaheline ponnistus siis tehakse. Kindlasti see protsess ei saa olema lihtne, sest on riike, kes kardavad, et see leping hakkab piirama nende tavarelvade impordi võimalusi, näiteks kui üheks ekspordi kriteeriumiks võiks saada inimõigustest kinnipidamine. Samuti kindlasti mitte kõik tavarelvade tootjad ja eksportijad suure hooga seda ei toeta, kuna see võib siis nende turu võimalusi piirata. Eesti seisukohalt me peame sellise leppe kokkuleppimist oluliseks, et rahvusvahelised standardid ka relvavedudele ja relvamüügile siis võimalikult ühtsed oleksid. Eesti seadusi, kui vaadata, kuhu tahetakse jõuda selle rahvusvahelise leppega, muuta ei tuleks, sest tänane Eesti ekspordi-impordi ja transiidi kontroll ka tavarelvade osas on maailmas üks tugevamaid, nii et pigem me võiksime siin ka oma kogemusi jagada teistega. See protsess nüüd juulikuus ÜROs algab, iseenesest tahetakse lõpule jõuda juuli lõpuks, aga liiga suurt optimismi, et tulemus saavutatakse, kindlasti ma arvan, et ei peaks hellitama.
Teine teema, valitsus otsustas, et Eesti sõlmib Norraga viisa asjades esindamise kokkuleppe. Teatavasti on meie suund olnud juba mõnda aega see, et maksimaalselt paljudes maailma riikides saaks taotleda kohapeal viisat ka Eestisse reisimiseks juhul, kui selles riigis ei ole Eesti saatkonda või konsulaati ehk siis teised Schengeni viisaruumi kuuluvad riigid meid erinevates riikides esindavad, nii et nüüd on selle riikide loetellu, kus täna juba 16 riiki on, kes meid ühes või teises maailmapunktis esindavad, lisandunud ka Norra. Kokku on 17 erinevat Schengeni riiki, kes Eestit kuskil viisaasjades esindab ja Norra hakkab meid esindama Filipiinidel ja kokku neid riike, kus meid esindatakse, on 87 ja 9 paika on hetkel veel töös, loodetavasti see 9 saab ka õige pea sellele 87-le lisaks.
Kolmas teema, mis otseselt küll täna valitsuse aruteludesse ei puutu, aga arvestades kokkutulnud seltskonda, siis ma mõne sõnaga seda ka nimetaksin, kuna rahvusvaheliselt selgelt hetkel on kõige keerukama teemaga tegemist ja see muidugi puudutab Süüria olukorda. Praeguseks on kokku lepitud lähema pooleteist nädala jooksul kaks sellist rahvusvahelist püüet ikkagi olukorda Süürias rahustada. Esiteks, sellel laupäeval Genfis tulevad kokku seni eri meelt olnud suuremad riigid, kes üritavad olukorrast Süürias kõnelda ja mingiteski asjades ühisele seisukohale jõuda, kuidas seda välispidist survet Süürias avaldada, et see vägivald väheneks või loodetavasti lõppeks. Ja teine on, järgmisel reedel, 6. juulil on Pariisis Prantsusmaa korraldatud nö Süüria ühiskonna sõprade kohtumine, kus ka Eesti osaleb. Iseenesest Süüria tragöödia on kujunenud väga ulatuslikuks, ka ÜRO rahuvalveoperatsioonide juhi hinnangul käib Süürias praegu täieulatuslik kodusõda, kasutatakse ka raskerelvastust. Üle 14 tuhande inimese on surma saanud viimase 15 kuu jooksul ja naaberriikidesse, ennekõike Iraaki, Jordaaniasse, Liibanoni ja Türki on põgenenud üle 80 tuhande inimese ja selge, et nii suur põgenike hulk destabiliseerib olukorda ka nendes riikides, ennekõike Liibanon on selles osas keerulises seisus. Ja umbes miljon inimest on tänaseks juba Süürias, kelle igapäevane elu sõltub humanitaarabist, ennekõike siis rahvusvahelisest humanitaarabist. Teatavasti ainuke asi, mida ÜRO Julgeolekunõukogus on Süüria suhtes suudetud seni kokku leppida, on vaatlusmissiooni lähetamine sinna. See on 300 liikmeline vaatlusmissioon, kus ka Eesti osaleb ühe esindajaga. Paraku viimastel aegadel see missioon ei ole saanud seal kohapeal suurt midagi teha, kuna see olukord on olnud liialt ohtlik, nii et missiooni juht on sisuliselt peatanud patrullimise ja nö vaatlemise, kuna eesmärk sellel missioonil oli vaadelda vaherahu, aga seda vaherahu ju sisuliselt ei ole. Pigem vastupidi, käimas, nagu ma nimetasin, on sisuliselt kodusõda. Nii et 19. juulini sellel rahvusvahelisel missioonil see mandaat on, aga võib juhtuda, et seda mandaati praegusel kujul ei pikendata, kuna seda vaherahu, mida vaadelda, seal kahjuks lihtsalt ei ole olemas. Nii et Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, mõned riigid veel on järk-järgult lisanud Süüria režiimi suhtes sanktsioone, aga eks nende sanktsioonide toime on senikaua piiratud, kui mitte kogu või suurem osa rahvusvahelisest üldsusest pole ühinenud nende sanktsioonidega. Ja ÜRO Julgeolekunõukogus ka teatavasti Venemaa ja Hiina ei ole olnud nõus nende ettepanekutega, mida on ka Euroopa Liidu esindajad, Ameerika Ühendriigid Süüria režiimi mõjutamiseks esitanud. Nüüd on ka Kofi Annan on tulnud välja oma täiendavate ettepanekutega, et luua selline ühtsusvalitsus Süürias ja seda ka selle lähema pooleteist nädala jooksul rahvusvaheliselt arutatakse. Aga iseenesest ega täna mingit kuldvõtit või väga head plaani, kuidas see vägivald Süürias kiiresti lõpetada, paraku ei ole ja üks peamisi põhjusi ongi see, et olulised rahvusvahelise kogukonna esindajad ja tegutsejad rahvusvahelisel areenil ei ole üksmeelel, kuidas edasi ja selle tulemus paraku on see, et iga päev jätkuvalt hukkub Süürias kümneid inimesi.

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord.

Hanno Pevkur

Liina, kui sa lubad, ma ühe fakti täpsustuse teen.

Juhataja

Palun, täpsusta.

Hanno Pevkur

Lihtsalt, et olla faktides täpne. 371 on Aidsi põdevat isikut. Eelmise aasta täpne number HIV tuvastamise osas oli 370, see on lihtsalt täpsuse huvides.

Juhataja

Aitäh! Ja Ingrid, palun.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2

Küsimus härra kultuuriministrile. Mis see siis tähendab nagu ERMile täpsemalt, et kui suuri summasid aastas ERMile eraldatakse, kui Kultuurkapitali kogu raha läheb ja kas see tähendab nagu sellist etapiviisilist ehitamist? Ning küsimuse teine pool on see, kas see projekt läheb käiku n-ö vähendatud mahus või sellises suures mahus, nagu on kohati ka pompöösseks peetud, on räägitud, et võib-olla seda mahtu peaks vähendama jne? Aitäh!

Rein Lang

Aitäh! Pompöösset ei ole seal midagi. Need jutud siin, mida üritatakse millegipärast levitada, et tegemist on klaasist majaga ja mida iganes veel. Ei ole. Tegemist on betoonist majaga. Ja pompöössust ei saa ka seal kuidagimoodi kuskilt üles leida, kui sellesse projekti natuke süveneda. Ta on suur küll, ainult et suur on ta sellepärast, et sinna juurde on tehtud tohutu suured hoidlad. Ja need ei ole mitte ainult mõeldud ERMi varade jaoks, vaid ta ühtlasi muutub ka kõigi Eesti muuseumide nende varade hoidmise kohaks, mida igapäevaselt ei saa väljas hoida.
Meil on ju olnud ka pikka aega üleval selline kava, et Vabaõhumuuseumi juurde rajada Eesti muuseumide selline keskhoidla. Me oleme sellest loobunud ja just tahamegi seda, et see oleks ERMi juures. See ongi see põhjus, mispärast ta oma ruumalalt ja pindalalt on üsna suur. Seda ei ole küll pidanud vajalikuks ükski meediaväljaanne nagu rõhutada, et tegemist on ühtlasi ka kõigi muuseumide hoiukohaga ja ka laboritega.

Ingrid Sembach-Hõbemägi

Nii et vähendama ei hakata?

Rein Lang

Vähendama ei saa seda projekti hakata jah, sellepärast et selle vähendamine oleks võimalik hoidlate arvel, mis on selgelt ebaratsionaalne. Sellisel juhul tuleks hakata jälle mõtlema mingite aastate pärast uue hoidla ehitamisele, mis on ju samuti kallis. Selle arhitektuurse lahenduse ümbertegemine ei ole mõeldav sellepärast, et rahvusvaheline arhitektuuribüroo lihtsalt ei anna selleks enam luba. Siis peaks hakkama nullist peale, mis tähendab ju kogu protsessi edasi nihkumist veel vähemalt kuskil 4-5 aasta pärast, mis muudab ta veel kallimaks. Nii et sellel asjal pole nagu mõtet.
Kultuurkapital praegu projekteerib omaenda laekumisi aastas sinna kultuuriehituste jaoks mõeldud rea peale, mis on ju seadusega kindlaks määratud. Ega me ei panusta ju kogu Kultuurkapitali laekuvat raha. Kultuurkapitalil ongi eraldi fond n-ö betooni jaoks ja me ei võta mitte ühtegi senti kultuuri tegevuse toetamise rahast selle ERMi jaoks. Ja seda me praegu projekteerime, et seda laekub aastas kuskil ca 6 miljonit eurot. Seda ei ole üldse vähe. Ja kui me vaatame selle maksumuse, mis praegu on ERMi maksumus, siis me oletame, et see ehitushind lähebki sinna kuskile 60 miljoni kanti ehk kümne aastaga on võimeline kulka kõik selle kinni maksma. Ja jutt on nüüd sildfinantseerimisest, et kust võtta siis see raha, mida ehitaja tahab kohe kätte saada ja siin on meil kokkulepe, kuna ehitajaks on Riigi Kinnisvara AS, kellel on – vanasti oli ilus ütlus – raha nagu raba, siis ta paneb sinna ka oma vahendeid ja kui tal on vaja laenu võtta sildfinantseerimiseks, siis võtab tema selle laenu ja selle laenuintressid muidugi peab siis Kultuurkapital kinni maksma. Aga laenuturg on  praegu selliste asjade tegemiseks muidugi üsna soodne. Aga isegi võõrvahendeid on praeguse hinnangu järgi vaja üsna vähe kasutada, kuna RKASil on tõesti raha väga palju. Mina ei ole nüüd vastaja sellele, kui palju RKASil pangaarvel raha on, minge küsige Jaak Saarniidu käest.
Aga igal juhul nad on võimelised omakapitali panema päris kõvasti mängu. Me oleme siin kõvasti võidelnud selle üle, kui palju see omakapitali tootlus peaks RKASil olema, mis tuleb siis Kultuurkapitali vahenditest ja see küsimus on ka veel lõpuni lahti. Meie taotleme kindlasti, eile Kultuurkapitali nõukogu otsustas pöörduda RKASi nõukogu poole, et see omakapitali tootlus oleks maksimaalselt 3,5%, mida me loeme õiglaseks, aga RKAS taas arvab, et see võiks 5% olla. Niimoodi me vaidleme. Aga vaidleme muidugi iga tuhande euro pärast, mis ongi mõistlik, raha tuleb osata lugeda. Need ajad on pöördumatult möödas, kus tuhat eurot ei olnud raha.

Juhataja

Aitäh! Palun.

Andres Raid, Tallinna TV

Küsimus sotsiaalministrile. Rahvaloendus on läbi, kas on mingisuguseid analüüse tehtud või teoksil sotsiaalministeeriumis selle kohta, millised on Eesti rahvastikus valitsevad tendentsid? Sest võrreldes kas või 59. aastaga või praegusega, on põlisrahva osa kahanenud, arv, see tähendab ja põlisrahva osa 11 aasta jooksul on kasvanud õige minimaalselt. Aitäh!

Hanno Pevkur

Kui me vaatame viimaste aastate sündivust, siis mulle küll meenub, et nii 2011 kui 2010 oli eestlaste hulgas iive positiivne. Seda võib loomulikult Statistikaameti kodulehelt üle kontrollida. Jah, üldine iive oli 2010. aastal napilt positiivne, 2011. a negatiivne, aga mõlemal aastal oli eestlaste iive positiivne. Loomulikult, mis puudutab üldisi meetmeid, siis kõigepealt muidugi me ootame ka Statistikaametilt sellist lõplikku analüüsi rahvaloenduse andmete kohta. Aga esialgsed märgid saab ju teha ja Ene-Margit Tiit on ka öelnud ju, kes oli metoodikajuht sellel samal rahvaloendusel, et kõige väiksemate osakaal on jälle nagu suurenenud, et 0-4-aastaste ehk see annab nagu sellist positiivset märki, et me oleme liikunud viimastel aastatel õiges suunas. Eks kõik need meetmed tegelikult sealt välja kasvavad. Ka meie poolt väljapakutud lastetoetuste reform selleks, et just suuri peresid rohkem toetada ja neid, kes rohkem abi vajavad, samamoodi. See, et me 2004. a juba vanemahüvitise pakkusime Eestimaale välja, seda laiendasime 2007. aastal või pikendasime, et need meetmed sellistest asjadest kõik välja kasvavadki. Ega nad ei kasva kuskilt n-ö lae vasakust nurgast, eks seal on ikka selge eeldus. Ja kui me olime 2004. aastaks oma sündidega kukkunud alla 12 tuhande, siis see oli n-ö väga suur ohumärk. Sealt see, et oleme tulnud tagasi 15-16 tuhande sünni peale, ma arvan, et see on positiivne. Eks me peame edasi liikuma. Aitäh!

Andres Raid

Ja küsimus välisministrile, kasutame olukorda, et ta siin on. Kas Välisministeeriumis on arutatud või ei ole arutatud üldse Euroopa Kohtu lahendit aprillist, selle aasta aprillist, kus on olukord selline, et Venemaad ei saa pidada vastutavaks Katõnis tehtud massimõrvade eest? Aitäh!

Juhataja

Andres, ole hea, ulata kolleegide abiga Riina Eentalule mikrofon.

Urmas Paet

Seda konkreetset kohtuotsust me kuidagi eraldi ei ole hakanud veel arutama. Iseenesest see kohtuotsus on ka motiveeritud, nii et seal on see juriidiline kohtu poolne analüüs kirjas. Praegu meil ei ole küll olnud vajadust siin midagi veel omalt poolt lisaks analüüsida.

Juhataja

Palun, Riina.

Riina Eentalu, ERR

Kui kultuuriminister viitas, et kui kõik läheb hästi ERMiga, missuguseid võimalikke takistusi te näete, mis võiksid selle asja halvemuse poole pöörata? Ja teine küsimus on haridusministrile, et missugust kasu ikkagi teie näete Pedagoogilise Seminari ühinemisest Tallinna Ülikooliga? Aitäh!

Rein Lang

Nii nagu ma ütlesin, et kõige suurem probleem on kindlasti ehitushanke tulemus, eks ole. Kui ehitushankega läheb see hind kõrgemaks kui see, mis praegu finantseerimisskeem ette näeb, tuleb kogu teema juurde tagasi tulla. Seda on küll arvutatud kümmet erinevat moodi ja leitud, et igal juhul peaks see hind selle kontrollnumbri sisse, mis meie tabelites on, mahtuma. Aga väga palju ju sõltub sellest, kes tulevad pakkuma. Ja paljudel Eesti ettevõtetel on huvi ja me kuulutame ka kindlasti välja rahvusvahelise hanke, nii et me loodame, et tuleb ka teiste riikide ehituse peatöövõtjaid siia oma pakkumist esitama. Aga kui on näiteks, aga ehitusturul, nagu me kõik teame, valitseb jälle niisugune buumieelne meeleolu ja kui kõigil on käed-jalad tööd täis, siis on ainuke motivaator ennast rohkem pingutama hind. Ja siis see ülepakkumine algab. Ega maailmas ju selles mõttes pole midagi uut. Meenutame neid sündmusi, mis olid eelmiste selliste suurte tõusude ajal ju, kus kõik riigihanked pakuti lõhki.

Jaak Aaviksoo

Tallinna Pedagoogiline Seminar ja Tallinna Ülikool. Eesti on siiski väga väikene riik ja vaatamata sellele, et me oleme ühe omaaegselt 59 kõrgkoolilt vähendanud nende arvu 30 kanti, on seda ikka veel päris palju. Ehk niisugune üldine suund vahendite kontsentreerimisele on kindlasti kasulik. Ja rohkem räägitakse rahast, aga mulle tundub, et väga paljudel juhtudel kui mitte enamusel juhtudel on meil tegelikult headest inimestest puudu ja võib-olla nii tuleks näha ka Tallinna Pedagoogilist Seminari ja Tallinna Ülikooli, et nende kahe kõrgkooli ühinemisel vähemasti lasteaiaõpetajate ja lasteaiajuhtide kui ka sotsiaaltöötajate koolitamise osas kujuneb üsna selgelt Eestis üks kompetentsikeskus. Päris kindlasti paranevad töötingimused, mitmed õppejõud ja teised töötajad on töötanud nii ühes kohas kui teises kohas, kohati osakoormusega, nii et niisugused vahendite konsolideerimisest tulevad võimalused ning sünergia on kindlasti positiivne. Ja kindlasti on positiivse poole peal ka valikuvõimaluste suurenemine. Eelkõige muidugi pedagoogilise seminari üliõpilastele, sest ühes suures koolis, nagu Tallinna Ülikool on, on neid valikuvõimalusi kindlasti rohkem. Valikuvõimalusi nö formaalõppeks kui ka siis laiemaks sotsiaalkultuuriliseks suhtluseks jne, et üldiselt tuhande üliõpilasega koolid on pigem jälle väga väikesed koolid ja 5-10 tuhandest saab rääkida niisugusest tugevast, palju võimalusi pakkuvast kõrgemast õppeasutusest.

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd on 10 minutit aega veel intervjuudeks.

Lõpp