Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 5. juuli 2012

Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised Pressikonverentsil tehtud fotod: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2092-1

Juhataja Inga Bowden

Tere, head ajakirjanikud! Tänasest valitsuse istungist ja sellele järgnenud kabineti nõupidamisest annavad ülevaate teie ees olevad ministrid ja peaminister alustab.

Andrus Ansip

Aitäh! Valitsus otsustas täna eraldada valitsuse reservist haridus- ja teadusministeeriumile 127 098 eurot Tallinna Euroopa kooli käivitamiseks. Teatavasti, kui Eesti pretendeeris IT-agentuuri asukohale, siis anti ka lubadus luua Tallinnasse Euroopa kool ja Euroopa kool sisuliselt tähendab Euroopa kooli õppekava, mitte füüsilist hoonet. Ja nüüd tänase raha eraldusega me asusime seda antud lubadust täitma. Kus konkreetselt see kool asuma hakkab, seda praegu on öelda veel vara. See kool peab tegevust alustama 2013. aastal. Praegu me teame, et IT õppega ja rahvusvahelise õppega tegelevaid koole on Tallinnas 3: Audentese Kool, Inglise Kolledž ja Rahvusvaheline kool. Ilmselt nende baasilt selgitatakse välja ka see kool, kus hakkab haridust andma Euroopa Kooli õppekava alusel. Euroopa kool luuakse riigi asutatud sihtasutusena eraõigusliku juriidilise isikuna, mis tegutseb erakooliseaduse alusel sarnaselt IT Kolledžiga. Euroopa Liidu agentuuri töötajate laste õppemaksu tasub Euroopa Komisjon. Õppemaks on krõbe. Näiteks eelkooliastmes ca 2000 eurot, nooremas kooliastmes 3000 eurot, vanemas kooliastmes umbes 4000 eurot. Haridus- ja teadusminister võib selles küsimuses märksa pikemalt kõnelda.
Valitsus otsustas täna anda Eesti kodakondsuse kokku 195 inimesele, seejuures keeldus valitsus kodakondsuse andmisest kaheksal juhul, kuna kodakondsuse taotlejad ei täitnud seaduses ettenähtud nõudeid. Vastavalt on see nõue, mida ei täideta, kriminaalkorras karistuse mitteomamise nõue. Kodakondsust taotlesid isikud, kellel on kehtiv kriminaalkaristus. Aastatel 1992-2012 on 30. juuni seisuga on Eesti kodakondsuse saanud 154 522 isikut. Ja varasemast statistikast võib veel öelda ja selle aasta statistikast, et Eesti kodakondsuse taotlusi on esitatud 2012. aastal 803, nendest 656 olid määratlemata kodakondsusega isikud ja 147 muu riigi kodanikud. Käesoleval aastal on kodakondsuse saanud 605 isikut, nendest 528 olid varem määratlemata kodakondsusega. Nendest alla 15-aastaseid 213 ja üle 15-aastaseid 315. Kuuskümmend kuus olid varem Vene Föderatsiooni kodanikud ja 11 mõne muu riigi kodanikud. Eesti kodakondsusest on 2012. aastal vabastatud 27, nendest 10 on valinud Vene Föderatsiooni kodakondsuse ja 17 mõne muu riigi kodakondsuse.
Valitsus sai täna ka ülevaate Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisest ja me teame, et Euroopa Liidus peetakse heaks direktiivide ülevõtmise tasemeks seda, kui tähtaegselt jääb üle võtmata üks protsent direktiividest. Eestil on tänaseks üks direktiiv tähtajaks üle võtmata, seega meie protsent ei ole mitte üks, vaid 0,1 ja see on kõige väiksem tähtajaks üle võtmata direktiivide arv üleüldse läbi Eesti Vabariigi ajaloo. See puudutab muidugi seda ajalugu, millal Eesti on olnud Euroopa Liidu liikmesriik. See üks tähtajaks üle võtmata direktiiv jääb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ja see puudutab liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi. Ja eelnõu iseenesest on praeguseks juba kooskõlastusringil, kui Riigikogu tööle tuleb, saab kohe hakata menetlema. Õigeaegselt direktiivide ülevõtmine on Eesti jaoks äärmiselt oluline, sest kui direktiivid on õigeaegselt üle võetud, siis see annab kõigile investoritele kindla teadmise, et Eestis kehtivad ühisturu reeglid. Ja kui investoritel on kindlustunne kehtivate reeglite osas, siis nad oma investeeringuid ka Eestisse teevad. See oli siis prääniku pool. Aga on olemas ka piitsa pool – ui õigeks ajaks direktiive üle ei võta, siis sellele võib järgneda trahv ja trahv põhimõtteliselt võib olla küllalt krõbe. Eestil seda trahvihirmu praegu ei ole.
Samas, et nüüd pilt nii ilus ei oleks, nagu ma praegu kirjeldasin, siis ma märgin ära ka selle, et tegelikult Eesti suhtes on algatatud 24 rikkumismenetlust ehk siis mitte kõik direktiivid ei ole kohaselt üle võetud Euroopa Komisjoni väitel. Ja nendest 24-st või 26-st õigemini 14 osas on praeguseks selgus majas, probleeme enam ei ole. Kaheteistkümne osas kas vaidlused jätkuvad või tegevused on pikaajalisemad, aga ma olen päris veendunud selles, et mingite trahvideni me küll ei jõua. Mis need pikaajalised tegevused on? Näiteks raudtee tegevuse ümberkorraldamine, vedude ja infrastruktuuri lahutamine, see võtab üksjagu aega. Eestil on need probleemid, paljudel teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel neid probleeme ei ole. Või siis elektroonilist sidet puudutav; me peame Levira kas viima välja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast või siis kujundama ümber Levira omanike struktuuri ja need on muud ka taolised põhjused, miks siis meil veel mingid vaidlused käivad ja mille tõttu Eesti suhtes on rikkumismenetlusi algatatud. Aga need rikkumismenetlused ei peaks tumestama seda fakti, et meil on praeguseks tähtajaks üle võtmata ainult üks direktiiv.
Valitsus otsustas anda hariduskuludeks määratud täiendavatest vahenditest 50 812 eurot viiele kohalikule omavalitsusüksusele. Nendest ma märgiksin ära kaks kohalikku omavalitsust, Jõhvi vald, kes saab õppetöö läbiviimiseks raha Viru vanglas. Ja Kohila vallale Kohila gümnaasiumile koduõppe läbiviimise toetamiseks on raha ette nähtud. See on minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Ma annaksin sõna Rein Langile. Palun.

Rein Lang

Tere! Ega mul pikka juttu pole. Valitsus otsustas täna nimetada kultuuriministeeriumile uue kantsleri, Paavo Nõgese, seda siis 1. jaanuarist 2013. Ja nii kaua jätkab kantslerina Siim Sukles, kelle 5-aastane ametiaeg saab tegelikult ametlikult läbi 1. oktoobril või oli 1. november, hea küsimus, aga õnnestus, kuna Paavo saab tulla kantslerina tööle 1. jaanuarist, et Vanemuises kõik asjad saaks normaalselt üle antud uuele juhile, siis õnnestus veenda ka Siim Suklest olema kaks kuud kauem. Ja valitsus täna ka sellise otsuse langetas, et nimetas praeguse kantsleri Siim Suklese kultuuriministeeriumi kantsleriks kuni 1. jaanuarini 2013. Ehk siis teile kõigile suur palve, ärge Paavo Nõgese käest midagi kultuuriministeeriumi kohta enne 1. jaanuari 2013 küsige. Aga küsige seda, mis toimub Vanemuises tema käest nii kaua. Kes saab Vanemuise uueks juhiks, elu näitab. Hea oleks muidugi, kui Vanemuise uus juht tuleks Vanemuise teatri seest. Nii ka kantsleri valikul mina lähtusin ikkagi sellest põhimõttest, et hea oleks, kui ametkonna tippjuht tuleks süsteemi seest, mitte kõrvalt. Ja Paavo Nõgene on selles mõttes muidugi hiilgav kandidaat, et ta on väga suure kultuuri institutsiooni juht olnud üsna pikalt ja on seda kultuuri institutsiooni väga hästi juhtinud. Nii et kui teil on küsimusi selle asja kohta, siis palun.

Juhataja

Aitäh! Ma enne annaksin siiski sõna kabineti nõupidamisel arutatust ka Hanno Pevkurile.

Hanno Pevkur

Aitäh! Valitsus tõesti pärast valitsuse korralist istungit alustas ka kabineti aruteluga ja kabineti arutelu teemaks oli soolise palgalõhe vähendamise tegevuskava. Mäletatavasti 20. septembril 2011 ehk siis eelmise aasta sügisel tegi Riigikogu Vabariigi Valitsusele ülesandeks kirjutada kokku soolise palgalõhe vähendamise tegevuskava. Nüüd sotsiaalministeeriumis on pool aastat selle kallal kõvasti tööd tehtud. Riigikantselei oli abiks, rahandusministeerium oli abiks, veel hulk erinevaid eksperte ja täna kabinetile seda esitlesime.
Kui natukene rääkida sissejuhatuseks statistikast, nagu ikka meile meeldib seda teha, siis tuleb tunnistada, et statistikaameti kõige värskem number, mis meile ka ju avalikkuses kuu aega tagasi umbes teatavaks sai, siis 2011. a keskmine sooline palgalõhe Eestis on 22,9 protsenti. Meie tippaeg statistikaameti kohaselt oli 2007. aastal, siis me olime 27,6 peal. Küll tuleb teha siis väike täpsustus, et Eurostat ja Eesti statistikaamet näitavad mõnevõrra erinevaid numbreid. Olgu siis täpsustuseks öeldud, see erinev number tuleneb eelkõige metoodikast ja sellest, et statistikaamet võtab arvesse ka väikeettevõtted ja teatud metoodilised eripärad veel. Eurostat vaatab ainult 10 ja enama töötajaga ettevõtteid. Nii et selles mõttes seal on metoodilised erinevused. Aga kui me võrdleme seda ca 23 protsendilist palgalõhet teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, siis meie oleme ühes grupis näiteks Saksamaa, Austria, Soomega, kus Saksamaal on üle 23, Austrial 25,5, soomlastel ligi 20 ja slovakkidel ka natukene üle 20 protsendi. Ja kui me vaatame siis kõige väiksema palgalõhega riike Euroopas, siis need on Sloveenia, Malta, Itaalia. Eks siit igaüks saab teha omad järeldused, et kindlasti seal on teatud kultuurilisi eripärasid, teatud selliseid tööharjumuslikke eripärasid.
Me saime väga hea ülevaate täna kabinetis Praxise analüütikutelt Eesti seisu üle ja seejärel, kui Praxis oli nö tausta selgeks teinud, siis vaatasime ka seda, millised need meetmed võiksid olla. Ja need meetmed laias laastus jagunevad viide gruppi. Esimene grupp puudutab seaduse paremat rakendamist, see on soolise võrdõiguslikkuse seadus ja seal all on omakorda erinevad tegevused. Mõne tegevusena, näitena lihtsalt, siis see on loomulikult koolitus ja teavitus, mis palgalõhe puhul on äärmiselt oluline. Üks oluline tegevus on ka see, et Eurostati ja statistikaameti statistika kogumine Eestis muutuks ühtsemaks. Samamoodi see, et me suudaksime paremini soolist võrdõiguslikkust palgalõhe aspektist monitoorida ja edasi ka analüüsida. Teine grupp tegevustest võiks koonduda üldpealkirja alla töö-, pere- ja eraelu ühitamine, seal on ka tegevused seotud erinevate meetmetega. Seal on mõned analüüsid vaja läbi viia, on vaja samamoodi tööandjatega spetsiaalselt juba, sihitatud tööandjatega ja muud sellised tegevused. Kolmanda grupina nimetaksin soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist just haridussektoris. Ja seal on eelkõige õpetajate koolitusele suurema tähelepanu pööramine. Neljas suur tegevusvaldkond on minu hinnangul üks kõige olulisemaid valdkondi, see on segregatsiooni vähendamine. Ehk kui ma näiteks võtan ühe suurema mure, mis meil Eestis on, et kui me vaatame, kui me ütleme, et kogu töötajaskond Eestis on sada protsenti nii meestel kui naistel, siis kõikidest meestest töötab ligi 17 protsenti ehitusvaldkonnas ja ehitusvaldkonnas töötab vaid 1,5 protsenti naistest. Samas keskmine palk ehitussektoris on kolm-nelikümmend protsenti kõrgem niiöelda nulltasemest või sellisest keskmisest nulltasemest, kui Praxis seda analüüsis. Ja teiselt poolt vastu pannes võiks öelda, et tervishoius ja sotsiaalhoolekandes töötab 1,5 protsenti kõikidest töötavatest meestest ja ligi 10 protsenti kõikidest töötavatest naistest ja seal sellest keskmisest nulltasemest jäädakse 15-20 protsenti allapoole. Ehk sealt see palgalõhe tuleb juba väga suur. Kuna praktiliselt kümme korda on mehi töötamas tervishoius ja sotsiaalsektoris vähem, ja ehitussektoris samamoodi suurusjärgus kümme korda töötab mehi rohkem ja palgaerinevused on seal suured, siis tegelikult ka see palgalõhe sealt tuleb. Ehk soolise segregatsiooni küsimus Eesti tööelus on väga olulise tähtsusega. Ja kui me seda suudaksime natukene muuta, ühiskondlikke hoiakuid, siis see kindlasti vähendaks ka meil palgalõhet.
Mõned huvitavad andmed veel sellest samast Praxise uuringust. Näiteks kõige suurem sooline palgalõhe on kokkade seas, kuigi naiste osakaal kõikidest kokkadest on 84 protsenti uuringu kohaselt, siis sooline palgalõhe seal on tegelikult üle 30 protsendi. Seal võib tegelikult hästi lihtsa üldistusena tuua, et tippkokad tipprestoranides on valdavalt mehed, koolikokad on valdavalt naised ja seal see palkade vahe on kindlasti märkimisväärne ja sealt tegelikult ka tuleb see palgalõhe, mis on 32 protsenti. Üks koht, kus naised saavad rohkem palka kui mehed keskmiselt, on kohtusüsteem. Seal, vana justiitsministri Rein Langiga natukene arutades ja tegelikult numbreid vaadates, see põhjus võib peituda selles, et teise astme kohtus ehk siis ringkonnakohtus on kõrgemad palgad ja seal on rohkem naisi. Ja seal on seitse protsenti keskmisena kohtunikkonna hulgas palk kõrgem naistel kui meestel. Aga need erinevad tabelid on kõik kindlasti Praxise kodulehelt kättesaadavad, kui kedagi veel huvitab, et milline on näiteks programmeerijate suhe ja arstide suhe või pagarite suhe või kirjanike suhe, siis need on võimalik kõik sealt kodulehelt leida. Ja viies grupp, meetmete grupp, seondub organisatsiooni praktikate muutuste toetamisega ja seal on üks eeskuju meie enda avaliku sektori poolt ehk siis riigisektori poolt, kus rahandusministeerium teeb täna tööperede kaardistamist ja see tegevus on mitme aasta peale jagatud, kus siis selgelt püütakse paika saada avaliku teenistuse ametikohtade klassifitseerimist ja see, kuidas siis tööpered moodustuvad avalikus sektoris ja see, et seal oleks siis ka palgad tööperedes võrdsed. Ja kui vaadata puhtalt otsuse poolt, siis otsuse pool oli see, et see tegevuskava kiideti heaks ja anti sotsiaalministrile ülesanne seda tegevuskava Riigikogule tutvustada, kuna Riigikogu selle ülesande valitsusele pani. Küll selle töö käigus tuli välja üks väga oluline aspekt, mida täna rõhutasid täiesti sõltumatult ka rahandusminister ja põllumajandusminister, et sooline palgalõhe on ainult üks kitsas valdkond ja sellest tulenevalt ka meie ettepanek tegelikult või see, mis me võtame ka ministeeriumis töösse, on järgmise aasta oma tegevuskavasse siis võrdsete võimaluste edendamise arengukava väljatöötamine. Ja need võrdsed võimalused laiemalt loomulikult peavad siis tegelikult kajastama ka soolist palgalõhet, soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist töökohtadel jne. Selline lühike kokkuvõte soolise palgalõhe vähendamise tegevuskavast. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Aga nüüd siis küsimused nii Rein Langile kui teistele.

Sven Soiver, TV 3

Küsimus peaministrile. Te olete kaitsnud väga tugevasti ACTA-t, nüüd europarlament lükkas selle tagasi. Kas europarlament teie hinnangul langes sellise populismi ohvriks, et see oli lihtsalt avalikkuse reaktsioone vaadates ainuõige võimalik tagasi lükata? Või siis on nüüd täpsem analüüs tõesti näidanud, et ACTA oleks olnud ohtusid täis?

Andrus Ansip

Küllap seda küsimust on mõistlikum küsida europarlamendi liikmetelt. Kuid nagu mõni europarlamendi liige ju praegu on jõudnud öelda, jah, tõepoolest on nii, et tunded ja ratsionaalsed argumendid on segamini ja väga põhjendatuks sellist ACTA laustagasilükkamist pidada ei saa, teades, et Euroopa Kohus on oma hinnangut alles välja kujundamas.
Ega meil ülearu palju millegi üle rõõmustada ei ole, sest et intellektuaalomandi kaitse küsimused rahvusvahelises plaanis on endiselt lahenduseta. ACTA sellele lahendusele pretendeeris. ACTA on nüüd kõrvale heidetud ja probleem on endiselt lahendamata.
Kui Eesti ettevõtjad tahaksid tegutseda mingitel kaugematel väikestel turgudel, siis eeldades, et need riigid oleksid liitunud ACTA-ga, oleks seal tegutsemine küllalt kindel olnud. Praegu, kui hästi turgu tundma ei õpi, võib oma omandist ilma jääda. Selline on reaalsus.
Aga ma lisaksin veel, et mul on hea meel, et Euroopa Parlamendis ei kasutatud sellist argumentatsiooni, nagu Eestis kasutati. Keegi ei rõõmustanud selle üle Euroopa Parlamendis, et pärast ACTA tagasilükkamist ei hakatagi eurooplasi siis ilma kohtuta vangi viima näiteks. Keegi ei rõõmustanud ka selle üle, et nüüd võib siis võltsitud ravimeid transiidina läbi Euroopa Liidu viia. Sellist rõõmustamist ma ei kohanud. Keegi ei rõõmustanud ka selle üle, et seemneid võib jälle külvata.

Juhataja

Paluks järgmine küsimus.

Sven Soiver

Kui lubate, teine küsimus ka järjest, mis tegelikult kasvabki väga hästi siit edasi. Viimasel ajal on Reformierakond pöördunud kohtusse ajakirjanduse vastu, küll Äripäev, küll Õhtuleht, kas see on lihtsalt niimoodi juhtunud praegu või on see kuidagi poliitika muutus, et kannatus hakkab katkema, et valitsus teeb head tööd, aga ajakirjandus ei mõista seda?

Andrus Ansip

Minu konkreetne kohtuasi ei ole ju eriti viimasel ajal sündinud, see on kuu aega tagasi juba juhtunud ja kui te väljendate seda kannatuse katkemisena, siis jah, see määratlus on isegi kohane, sest et võib ju taluda igasuguseid kontekstist väljarebitud tsitaatide kasutamisi ja kõike muud taolist, aga kui otse omistatakse isikule mingeid väiteid, mida isik väitnud ei ole ja seda ei võeta ka omaks, siis jah, tuleb pöörduda kuhugi mujale õiguse saamiseks.
Mind huvitab väga ja ma arvan, et Eesti rahvast täpselt sama palju, kuidas tuleb tõlgendada konstruktsiooni isik, koolon, väide. Me teame näiteks, et Helsinkin Sanomates kasutatakse ka pealkirjades küllalt laialdaselt sellist konstruktsiooni, kus on isiku nimi, koolon ja siis mingi väide. Aga Helsinkin Sanomates ei juhtu kunagi seda, et see väide erineks sisuliselt isiku poolt öeldust. Meil jälle, mulle Õhtuleht väitis, et sel isikul ei pruugi selle väitega seal kooloni järel suurt midagi pistmist olla, et see ei ole tsitaat ega ole ka tähenduses, et isik ütles, et, vaid et see on kas ajakirjaniku või ajakirjandusväljaande väärtushinnang.
Noh, mina olen ülikoolis õppinud pisut teaduse metodoloogia kursuse raames ka tööd allikatega, viitamist, tsiteerimise reegleid ja see Õhtulehe väide minule õpetatuga sugugi kokku ei sobi. Ma nüüd tahan teada, kas mind õpetati valesti või on mul õigus. Eesti rahval on ka hea teada, mida ikkagi seal kooloni taga olev väide peaks tähendama. Kas seal on mingisugune seos isikuga, kes seisab kooloni ees või sellel isikul pole selle väitega mitte mingit pistmist? See lahend minu meelest võiks anda inimestele hea võtme ajakirjanduse mõistmiseks.

Juhataja

Aitäh! Küsimus palun, Andres Raid.

Andres Raid, Tallinna TV

Küsimus peaministrile. Õige hiljuti väitsite, et usaldate majandus- ja kommunikatsiooniministrit Juhan Partsi täielikult. Väga tahaks teiega selles mõttes ühineda. Nii tema kui ka härra Leppiman majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist on väitnud, et elektrihinna tõusu üks väga oluline komponent on see, et 1. jaanuarist 2013 peame hakkama maksma ka veel saastekvootide eest. Otse järelepärimine Brüsselist ütleb aga, et meie puhul on saastekvootide maksmine edasi lükatud aastani 2019. Siis järelikult ei pea see väide paika, et peame hakkama maksma, mis arvate? Aitäh!

Andrus Ansip

Väide ei vasta sajaprotsendiliselt tõele. See tähendab, et tegelikult kvoodivabalt või raha eest soetatava kvoodi vabalt me ilmselt elektrienergiat Eestis toota ei saa. Ja seega ilmselt te tsiteerite Euroopa Komisjoni seisukohta ebatäpselt, on minu järeldus.

Juhataja

Täpsustame

Ingrid Hõbemägi, Kanal 2

Küsimus härra kultuuriministrile. Kas on teada, kas senine kantsler härra Sukles on ka oma töökoha otsustanud, uue töökoha ja kuidas tema sellesse edasilükkamisse on suhtunud, kas uus tööandja on seda võimaldanud või puhkab ta esialgu ja vaatab uute väljakutsete järele?

Rein Lang

Minu nimi on Rein Lang, ma ei ole Siim Sukles. Ma arvan, et seda tuleb küsida Siim Sukleselt. Oleme ikka nüüd korrektsed. Isegi kui ma midagi teaks, ma ei tule ju seda asja kommenteerima tema eest valitsuse pressikonverentsil. Küsige Siimu käest.

Ingrid Hõbemägi

Aga siis küsimus härra sotsiaalministrile, et mis asi on see tööpere, mida rahandusministeerium loetleb? See asi jäi mõnevõrra segaseks.

Hanno Pevkur

Eks ma tegelikult tahaks jätkata Reinu stiili, aga see, mida rahandusministeerium teeb, on see, et tööperestamine tähendab n-ö laias laastus seda, et grupeeritakse ära need ametikohad, mis meil riigisektoris on, ja püütakse siis selgeks saada ka seda, et kas nendel ametikohtadel, sarnastel, võrreldavatel ametikohtadel peaksid olema sarnaselt võrreldavad palgad. Täna me teame seda, et ministeeriumide lõikes on need väga erinevad. Teiselt poolt, uus avaliku teenistuse seadus annab oluliselt vabamad käed ministeeriumidele endile palgakorraldus kehtestada. Aga ma usun, et kui rahandusministeerium jõuab ametikohtade klassifitseerimisega natukene kaugemale, siis ta on kindlasti valmis seda ka laiemalt tutvustama. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Palun küsimus.

Laura Mallene, Äripäev

Küsimus peaministrile. Ma uurin selle sama Õhtulehe kohtu case’i kohta. Esitaks, et miks te eelistasite kohut, mitte pressinõukogu? Ning teiseks, mis sorti vabandust või parandust te Õhtulehelt nõudsite?

Andrus Ansip

Ma ei arva, et ma pean sellele teemale pressikonverentsil nii palju tähelepanu pöörama. Ma soovin valeväidete ümberlükkamist.

Laura Mallene

Mis kujul?

Andrus Ansip

Samal kujul, nagu valeväited esitati, ja teile kui ajakirjanikule peaks ju teada olema, et nii see tavaliselt käibki.

Juhataja

Aitäh! Andresel on veel küsimus.

Andres Raid

Küsimus kultuuriministrile. Absoluutselt kahtluse alla panemata Paavo Nõgese kandidatuuri, pädevust, tema oskusi ja tagapõhja, siiski kas bakalaureus ei ole mitte vähe, sellepärast et kaitseministeerium oma pressiesindaja puhul nõudis suisa doktorit? Aitäh!

Rein Lang

Ei, meie doktorikraadi ei nõua. Ma ei oska seda kaitseministeeriumi asja kuidagi kommenteerida. Ega kultuurisfääris töötamisel loomulikult on ka kõrgharidus oluline, aga kogemused on märksa olulisemad selles vallas. Nii et meil ei ole väga kombeks siin vaadata ainult selle lõputunnistuse või diplomi kaasi, me vaatame ikkagi sisu rohkem.

Andrus Ansip

Aga ta bakalaureuse kraadi ju omab.

Rein Lang

Muidugi. Ega ma ei ole täiesti sada protsenti kindel, et ega Paavo Nõgene ei lõpeta oma akadeemilist karjääri selle tasemega…

Ingrid Hõbemägi

Aga ma täpsustaks veel, kas Paavo Nõgene kandideeris ise või siis kutsusite ta?

Rein Lang

Jah, mina kutsusin.

Andrus Ansip

Kas teil on kahtlusi Paavo Nõgese võimetes või? Mina tunnen Paavo Nõgest kui Tartus väga aktiivset inimest. Ta on Vanemuise teatri tõelisest kriisist toonud väga heasse seisu. Ta ei ole mitte ainult jäänud ühe teatri raamesse, kui ta mingeid ideid esitab, vaid ta on mõelnud Eesti teatritele laiemalt. Ta isegi mitte ei ole ainult teatriellu jäänud oma ideede pakkumisega, vaid ta on kaugele väljapoole teatrit ka oma aktiivsuses jõudnud.
Näiteks teatrite valgustuspargi väljavahetamise projekt Kyoto saasteühikute müügi vahenditest – see on härra Nõgese idee. Paavo Nõgene oli see, kes selle idee esitas. Loomulikult ta esitas alguses selle Vanemuise teatrile, aga kui selgus, et ainult ühele teatrile meedet ei hakata tegema, et tehakse kõikidele, kirjutas ta projekti kõikidele teatritele, lisas sinna veel ka teatribussid. Ja kuna projekt oli väga hea, siis see leidis jälle Kyoto saasteühikute müügist laekunud vahenditest rahastamist.
Paljud Eesti linnad räägivad praegu sellest, kuidas nemad kavatsevad oma linna valgustuse ümber korraldada, valgustuse LED-valgustite peale, kasutades ka Kyoto saasteühikute müügist laekuvaid vahendeid. Ma küsiksin, kelle idee? Vastust te juba teate – Paavo Nõgese idee. Miks ta pidi selle idee peale tulema, ma ei tea seda. Miks keegi, kes linnade valgustamisega tegelevad igapäevaselt, miks keegi teine ei tulnud selle idee peale, miks tuli Paavo Nõgene? Küsige Paavo Nõgese käest.
Ja niiviisi on igasuguseid ideid, millest paljud on ka rakendust leidnud juba, tulnud päris üksjagu Paavo Nõgeselt ja minu meelest sellel inimesel on potentsiaali rohkemaks kui kantsleriametiks.

Rein Lang

Kui juba jutuks läks, siis ma tahaks ka täiendada. Ma lugesin keset valitsuse istungit järjekordset sellist kellegi vihapurset, et näete, nüüd pannakse reformierakondlane veel kultuuriministeeriumi kantsleriks. Mul oli vahepeal see periood, kus ma ei julgenud hästi Tartusse minna, et kohalikud reformierakondlased tahtsid naha peale anda, kuna järgmisel aastal on teatavasti kohalike omavalitsuste volikogude valimised ja ega tartlastele väga ei meeldi see, et Paavo Nõgene kui ülikarismaatiline tüüp Tartust lahkub.

Juhataja

Aitäh! Palun, Andres.

Andres Raid

Küsimus sotsiaalministrile seoses soolise palgalõhega. Ma saan aru, et see initsiatiiv on tulnud Euroopast ja me peame kuidagimoodi selle järgi joonduma, kuid siiski, kui räägitakse palgalõhede vähendamisest, kas siis see vähendamise eesmärk on jõuda nullini, kus kõik saavad võrdselt palka ja mingisuguseid soolisi erinevusi enam palkade osas ei olegi?

Hanno Pevkur

Alustame küsimuse algusest, selles mõttes et te saate valesti aru, Euroopast ei ole seda algatust tulnud, see algatus on tulnud Eesti Vabariigi Parlamendist, Riigikogu otsuse näol. Mis puudutab palgalõhet, siis ega mööngem seda, et palgalõhe olemasolu on probleemiks sellele poolele, et kummale poolel ta nii-öelda väiksem on. Eesti praktikas me näeme, et ainult kohtunike hulgas on meestel väiksem, üldjuhul teistel erialadel on ta naistel väiksem. Seal on väga palju erinevaid põhjuseid, kui te viitsite läbi lugeda ühe kogumiku, mis on „Sooline palgalõhe Eestis“, see on ainult selline väike artiklite kokkuvõte, muuhulgas on tsiteeritud sedasama Praxist, kes on teinus suure töö palgalõhest Eestis. Selle palgalõhe tagajärjeks on, kui me räägime ennekõike naistest kellel on nii-öelda kehvem seis praegu Eesti tööjõuturu statistika järgi, väiksem pension tulevikus, selle tagajärjeks on see et nende igapäevased sissetulekud on väiksemad. Kui me vaatame seda, et lastega või üksikvanemaid on siiski kõikides ühiskondade, sealhulgas Eestis, siis tööandjate põhimõtete, tööandjate harjumiste, tööandjate arvamuste muutmine sellest, et lapsega noored emad on sama võrdsed tööturul kui iga teine töötaja, kõikide selliste arusaamade muutmine tähendab seda, et me oleme tervem ja parem ühiskond, see on see eesmärk. Loomulikult me ei suuda - statistiline null ei pruugi näidata tegelikku nulli, mõistkem ka seda. Selles mõttes, et see üldine palgalõhe, palgalõhe meetodid, kuidas palgalõhet kogutakse, ärge tehke ühte järeldust, et kui palgalõhe on 22,9 protsenti, et siis see nüüd nii ongi, seal on väga palju erinevat. Kui me võtame seletatud ja seletamata palgalõhe, siis me oskame seletada 10-15 protsenti sellest üldisest palgalõhest, ehk siis suurusjärgus 2-3 protsenti. See kõik ülejäänud, mis jääb sinna seletamata palgalõhe hulka, selle kohta lõpuni andmeid ei ole, üheski riigis ei ole. Ta kõigub, aga seda seletamata palgalõhet on päris palju. Seal on hoiakute küsimust, seal on lihtsalt inimeste omavahelised läbisaamised, aga eelkõige on palgalõhe seotud hoiakutega, eelkõige on palgalõhe seotud soolise segregatsiooniga ja sellega kuidas me oma töötajaid ja töökohti väärtustame. Kui ma selle sama ehituse ja tervishoiu näite tõin teile, siis arvestage sellega sealjuures, et järelikult sotsiaalhoolekandes ja tervishoius makstakse keskmisena madalamat palka kõrgema haridustaseme eest ja ehituses madalama haridustaseme eest keskmisena kõrgemat palka. Et seda tuleb ka arvestada, et meil on naised kõrgelt haritud, aga nende palgatase keskmisena Eesti ühiskonnas on madalam. Ja ma võiksin seda juttu veel kaua rääkida, aga võtke ja lugege see raamat läbi.

Andrus Ansip

Hanno ma ei ole sinuga nõus, et see ei ole nii, et 22,9 ja nii ongi. Et statistikat tasub uskuda, see 22,9 on võrreldav ja ka teiste taoliste näitajatega, ja muidugi on nii, et kui on erinevaid riike võrreldud ja selles võrdluses Eesti Vabariik paistab välja eriliselt, siis see tähendab, et Eesti riigis oli 2008. aasta Eurostati andmetel oli sooline palgalõhe kõige suurem Euroopa Liidus, siis me vähemalt peaksime tahtma teada, millest selline erinevus tuleb. Loomulikult võib ju arutada selle protsendi üle, et mida see õieti tähendab, sest ka Eurostat arvestab mingid tegevusalad statistikast välja üldse, ta võtab mingisuguse suurusega ettevõtteid, kust ta statistikat kogub jne jne. Ega see ei pea kirjeldama siis tegelikkust meie riigis või ka teistes riikides, aga võrreldavat metoodikat kasutades on leidnud Eurostat, et 2008. aastal oli sooline palgalõhe Euroopa Liidus kõige suurem Eestis. Ja nüüd on täiesti loogiline, et me tahame teada, millest see tuleb.
Ja kui me saame teada selle, millest tuleneb see kõige suurem palgaerinevus, siis me saame rakendada juba vajalikke meetmeid, et seda suurt palgaerinevust vähendada, aga võib-olla teatud juhtudel me leiame, et on täiesti loomulik, et peabki nii jääma, nagu on. Et me ei sunni naisi ehitustööliseks rohkem hakkama või midagi taolist. Ka see on täiesti arvestatav käitumisvariant.
Ja me ei arva ka, et me peaksime kõik minema nüüd praegu Itaaliast kangesti eeskuju võtma, et neil on sooline palgalõhe 5,5 protsenti mälu järgi, ja et see on kõige parem ühiskonnamudel. Kui soolist palgelõhet kirjeldatakse niiviisi, et võetakse palk töötava naise kohta, palk tööava mehe kohta, võrreldakse ja saadakse vaheks kas 5,5 protsenti või 22,9 protsenti või 27,6 protsenti, et see iseenesest ei tähenda, et ühes on hea ja teises on halb olukord. Kui Itaalias paljud naised on kodus, palka üldse ei saa, siis nemad sellest soolis palgalõhe statistikast jäävad paraku välja. Saame me siis öelda, et Itaalias, Maltal on hulga parem ühiskonnamudel kui meil.
Meie oleme sarnased oma suure palgalõhega näiteks Tšehhi Vabariigiga, Austriaga, Saksamaaga. Ka Soome ei jää meist väga palju kaugele. Me oleme küllalt võrreldavad. Samas on meie jaoks jälle küsimus, kuidas on juhtunud niiviisi, et sooline palgalõhe Lätis või Leedus on kolmandiku võrra väiksem kui Eestis. Me ei tea neid põhjusi.
Ja kui ma küsin lätlaste või leedulaste käest, siis nad laiutavad ka käsi. Nad ei tea neid põhjusi. Selle temaatikaga mitte ainult meie riigis, vaid ka mujal ei ole piisavalt palju tegeldud. Ja ma arvan, et on piisavalt põhjust praegu, et asjaga tõsiselt tegelda.
Muidugi on alati lihtsam visata välja populistlikke loosungeid – teeme mingisugused sookvoodid ja asjad lahenevad iseenesest. Aga Itaalias ei ole sookvooti. Maltal ka ei ole. See ei ole lahendus. Tuleb teada saada kõigepealt, milles on põhjused. Küllap siis oskame ka õigeid lahendusi välja pakkuda.

Juhataja

Aitäh, kas kellelgi on veel mõni küsimus? Ei ole. Sellega on pressikonverents lõppenud, aitäh.

Lõpp