Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 19. juuli 2012

Juhataja Martin Vallimäe

Tere, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse istungi järgse pressikonverentsiga ja valitsuse istungi punktidest teeb teile ülevaate peaministrit asendav kaitseminister Urmas Reinsalu.


Urmas Reinsalu

Austatud ajakirjanikud! Ilusat 19. juulit! Kõigepealt ma tahan öelda, et arvan, et hästi oluline oli Suurbritannia peaministri David Cameroni ja peaministri Ansipi visiit Afganistani, kus nad ühiselt külastasid ka seal teenivat Eesti üksust. See on kindlasti meie kontingendile oluline tunnustus ja see on sõnum ja märk sellest, et meie missioonil olevad kaitseväelased teevad head tööd. See on hästi oluline ja positiivne sõnum.

Valitsuse tänastel päevakorrapunktidel, kõigepealt, otsustas nimetada ametisse uue maavanema. Riho Rahuoja on nimetatud uueks Hiiu maavanemaks. Teiseks, me arutasime ka töötukassa nõukogu ettepanekut töötukindlustusmaksemäära kehtestamiseks 2013. aastaks kokku kolmele protsendile. Valitsuses oli sellel teemal arutelu ja me langetasime otsuse, ettepanek on tulnud, ka riigieelarve strateegias on sellekohane numbrite tase aluseks võetud, aga selle lõpliku 2013. aasta rahalise mõjuga õigusliku otsuse langetab valitsus augustikuus, kui on laual ka augustikuu prognoos ja ka muud riigieelarve, järgmise aasta riigieelarvet puudutavad küsimused. Sellel teemal oli arutelu ja sotsiaalminister kindlasti, tema sõnum oli, et tuleks langetada see venitusteta, aga valitsus leidis, et mõistlik on seda teha augustikuus.

Arutasime ja muutsime täna määrust, mis puudutab kodakondsuse seaduse jõustumist, mis jõustub 1. augustist ja mis puudutab seda, et mäletatavasti tekkis olukord, kus on inimesi, kes on heauskselt saanud Eesti kodakondsuse, aga ametiasutuse tehtud vea tõttu seni kehtinud õiguse alusel oleks otsekui kodakondsusest pidanud ilma jääma. Valitsus muutis jõustuva seaduse alusel vastavat määrust nõnda, et 299 inimest, kes aastatel 2001-2012 jäid kodakondsust tõendavast dokumendist ilma seoses ametiasutuse tehtud vea tõttu, et need isikud, kuna nad on heauskselt käitunud, need isikud saab Politsei- ja Piirivalveamet lugeda Eesti kodanikuks. See õiguslünk on lahendatud selle otsusega.

Valitsus ka keskkonnateemadesse puutuvalt kinnitas täna Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 rakendusplaani aastateks 2012-2020, mille kogumaksumus on üle 267 miljoni euro. Samuti valitsus otsustas pikendada tänase otsusega elektriautode toetusskeemi kuni 2014. aasta lõpuni ning toetatavasse mudelivalikusse lisatakse ka elektripistikust laetavad hübriidautod. Nii et oluline uudis säästvat liikumist toetavatele inimestele.

Lisaks olid mitmed tõsised teemad arutlusel ka rahandusvaldkonnast, nagu Euroopa Komisjoni algatus finantskriiside juhtimise lahendamise algatuse kohta, millest rahandusminister kõneleb ja samuti ka Hispaania, Komisjoni, Keskpanga ja IMF-i vastastikuse memorandumi kohta, mis on aluseks Hispaania abipaketile. Ka selle kohta valitsus langetas oma otsused ja saatis need kooskõlastamiseks parlamenti. Rahandusminister annab selle kohta ülevaate.

Ning meil oli kõne all ka, tutvusime ka valitsuse liikluskomisjoni raportiga 2011. ja 2012. esimesel poolel tehtud tegevuse kohta. Mäletatavasti liiklusohutusprogrammi eesmärk on saavutada olukord, et meil vähendada liiklussurmi ja vigastatute arvu. Liiklussurmade arvu vähendada alla 75 inimese ja vigastatute arvu alla 1500 inimese. Siin on ka konkreetne meetmete pakett selle saavutamiseks, mida liikluskomisjon analüüsib, muuhulgas on järelevalve maht eelmisel aastal kasvanud üle 10 protsenti. Need on lühike ülevaade valitsuse istungil menetletust. Aitäh!

Juhataja

Jätkab rahandusminister oma teemadel.

Jürgen Ligi

Aitäh! Mainitud teemadest ütleks, et töötuskindlustusmakse määra suhtes tasub siiski turuosalistel arvestada selle kolme protsendiga. Ei ole ette näha, et prognoosid teeksid siin olulise korrektiive või et me näiteks kehtestaksime kõrgemat määra selleks, et katta mingeid muid eelarvetaotlusi. Aga kui valitsus otsust ei langetanud, siis ta ei langetanud.

Rahandusministri teemadest räägiks kahest, üks on see Euroopa Komisjoni finantskriiside ennetamise ja lahendamise algatus, Eesti toetab seda algatust ja me võime öelda, et me oleme ise oma panganduse ümberkorraldusel sarnaseid samme juba astunud. Eesmärk on mõistagi panganduse tugevdamine üldiselt kogu Euroopas ja selle tagamine, et ei satuks riski hoiustajad, kuigi on ju hoiustele üldine garantii, siiski selleks ju vaja kindlust, et see saaks täidetud ja pealegi see garantii on ka piiratud ulatuses, 100 tuhat eurot. Igatahes on otstarbekas võtta pikem vaade ja tagada, et tulevikus enam maksumaksjad ei peaks panganduse riske, realiseerunud riske kandma, nii nagu on see praegu juhtunud. Aastatel alates 2008ndast on erinevad riigid paigutanud panganduse päästmiseks 4,5 triljonit eurot. See on tohutu raha, mis on halvendanud oluliselt Euroopa rahanduse olukorda ja on üks võlakriisi põhjus. Võlakriisiks ma ei nimeta seda, mis algas 2008, vaid seda hilisemat. Uue eelnõu põhimõtted on hoiustaja kaitse, panga omavastutus, pikem valmistumine võimalikeks kriisideks, kriisi halduseks peavad pankadel olema selged plaanid. Nad peavad tegema makseid kriisi lahendusfondi tulevikus. Eestil on midagi analoogset ju olemas tagatisfondi näol ja ei ole välistatud, et selle edasiarendus saab olema ka Eesti variant. Liikmesriikidel saavad olema kõikjal suuremad õigused panga juhtimist üle võtta aja jooksul. Siin regioonis on seda ka tehtud. Liikmesriikide vaheline koostöö saab olema reguleeritud. Eestil on siin head kogemused Põhjamaadega, aga kõikjal Euroopas see sama hästi ei ole läinud.

Üks kriisi ja sealhulgas võlakriisi ägenemise põhjus oli, et riigid käitusid siin erinevalt ja võtsid riske enda peale ja andsid liigseid garantiisid välja, mis tähendas, et kokkuvõttes nende kohustused järsult suurenesid. Ja peale panga omanikke peavad edaspidi ka panga suured võlausaldajad osalema senisest enam olukorra lahendamises. On teatud liikide allahindamisega tegemist tulevikus ja nende muutmisega omakapitaliks. See ei puuduta nüüd praegusi otsuseid, me tõesti peaksime lahus hoidma need, näiteks Hispaania teema sellest, et Hispaania puhul sellisest rakendusest ei räägita. Need asjad jõustuvad 2015. aasta alguses ja kõik see haakub ka üldiselt pangandusliidu ideega, millest juba palju räägitakse. Pangandusliidu ettepanekud laekuvad komisjoni sellel sügisel. Aga haakida neid asju omavahel ei saa.

Teise teemana, valitsus nõustus osalema Hispaania finantsabipaketis vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimusele. Homme oleme sellega Euroopa asjade komisjonis, ELAK-is riigikogus. Seda arutavad rahandusministrid telefonikonverentsil, ehk õnnestub seekord siis kohalesõitu vältida. Aga eks me ole neid asju enne ka arutanud, sisulised ettevalmistused on tehtud. Memorandumi allkirjastamine on kavas tõenäoliselt 24. juulil. Programm on piiritletud Hispaania finantssektoriga ja eelkõige on tegemist pankade rekapitaliseerimise toetamisega, kus Hispaania riskid on kõige suuremad. Aga memorandum sisaldab ka ülekordamist, et Hispaania peab täitma oma ülemäärase eelarveprotseduuri ja ka Euroopa semestri käigus võetud kohustustega, võiks öelda, pandud kohustustega peab tegelema, neid täitma. Mis ma veel ütleks selle kohta? Siin on tegemist tavapäraste selliste tehniliste tõsiasjadega, stresstestidega ja analüüsidega, mida Hispaanias ka ellu viiakse.

Hispaania abi algab EFSF-ist, mida kauem viibib ESM, seda suurem on siis ka Eesti osalus. EFSF-i puhul on tegemist Hispaaniale laenamisega, Hispaania riigile, vahendaja on FROB, kes on varahaldusettevõte, kelle töö on Hispaania panganduse restruktureerimine. Ja kogu laenu maht on praegu endiselt öeldud kuni 100 miljardit, sellele on antud selline esialgne heakskiit, aga endiselt on arvestus, et kokkuvõttes nii palju raha vaja ei lähe. 30 miljonit tehakse ettemakset, nagu on öeldud, igaks juhuks. See raha hoitakse küll Luxembourgis, kus EFSF asub, aga vastavalt kriisi võimalusena, ka ägeda kriisi võimalusena peaks ta olema valmis, kuni kõik plaanid küpsevad ja selle kriisiolukorra tekkimise puhul siis Euroopa Komisjon ja Euroopa keskpank peavad selle hinnangu andma, et seda raha nüüd on vaja hakata kasutama. Üldiselt valmistatakse kapitaliseerimise plaane natukene kauem ette paratamatult, aga igaks juhuks, kui midagi väga akuutset juhtumas, mida praegu ei ole juhtunud, on see raha siis ette antud.

Eestis on muidugi sel teemal palju toredaid mõtteid, üks nendest on, et kas Eesti võiks ju võtta Hispaanialt tagatise. Põhiline, ikkagi tuleb öelda, et riigi tagatis on tema enda usaldusväärsus ja rahandus-majanduspoliitika. Mistahes muu tagatis on ikkagi väga seotud selle üldise usaldusväärsusega, aga me ei tahaks siin teha liigseid kulutusi. Tagatise hind tähendab, tagatis tähendab seda, et näiteks riik loobub intressituludest ja tagatis saadakse ainult 40 protendi ulatuses kogu summale ja ta siis nõuab ka näiteks ESM-i kogu kapitali sissemaksmist kohe. Igatahes hästi kulukas asi on see tagatis igaks juhuks, teades, et üldine tagatis on ikkagi see sama koostöö, mida me Hispaaniaga teeme selle memorandumi raames. Mis siis veel?
Ma pean rääkima ka spordi teemast, öeldakse mulle. Valitsus premeeris, otsustas premeerida Epp Mäed, kes on teatavasti meie naismaadleja, 6391 euroga ja tema treenerit Arvi Aavikut 3196 euroga. Me siin inflatsiooni ei tahaks kerida, tekitades siis euro tõttu hinnatõusu, sellepärast need numbrid on sellised karvased, mitte ümarad ja siledad.

Juhataja

Aga läheme edasi küsimustega. Palun.

Andres Raid, Tallinna TV

Andres Raid, küsimus kaitseministrile. Kas on lähitulevikus loota, et määratletakse ära kuidagimoodi vabadusvõitleja staatus? Sellepärast, et alles hiljutine avaldus põhjustas mõnes välisriigis väga teravat reaktsiooni, arvestades, et Sinimäed, 28. juuli on alles tulemas ja siiamaani on määratletud kuidagi niimoodi, et kes on sõdinud nii totalitaarsete režiimide vastu, see tähendab nii saksa kui ka nõukogude oma vastu, see automaatselt viib välja need, kes on sõdinud nendes mundrites. Ja praegune prokuratuuri seisukoht kirjalikul kujul on selline, et ka praegu tunnustatud vabadusvõitlejad Mart Niklus, Enn Tarto ja teised on saanud karistada või neid on represseeritud täiesti õigesti ja õiguslikel alustel, et ka sel puhul ei ole midagi uurida. Kas tuleks kuidagimoodi kõne alla määratleda, kes on vabadusvõitleja? Aitäh!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Siin oli päris mitu küsimust. Aga kõigepealt, mis puudutab Enn Tarto ja Mart Nikluse staatust – küsimus, kas nad on vabadusvõitlejad? Siin ei ole mingisugust kaksipidi mõtlemistki, tegemist on väga teenekate inimestega, kes on võidelnud Eesti vabaduse eest ja kandnud oma eestimeelse meelsuse eest karistust totalitaarrežiimi poolt. Ma arvan, et siin on mingisugune möödarääkimine, ma usun, et Eesti Vabariigi prokuratuur ei saa kindlasti anda hinnanguid Enn Tarto kohtupidamise üle sellisel moodusel.

Mis puudutab seda, kes on vabadusvõitlejad, siis ma arvan, et aluseks on ikkagi riigikogu otsus, mille riigikogu on selle aasta veebruaris vastu võtnud. Küsimus ei ole mundrites, küsimus on nende meeste ja naiste tegevuses, kes nii natsliku okupatsiooni ajal kui ka nõukogude okupatsiooni ajal võitlesid Eesti vabaduse taastamise, Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest de facto. Kahtlemata väärib nende inimeste tegevus tunnustust Eesti vabaduse eest võitlemisel.

Siin on kahtlemata hästi oluline mõista ka neid tagamõtteid ja motiive, miks selliseid süüdistusi Eesti ametiisikute vastu esitatakse. Eesti Vabariigi ühemõtteline korduv seisukoht on olnud, et me mõistame hukka kõik need kuriteod, mis Eestit okupeerinud totalitaarsed režiimid, nii natslik kui ka kommunistlik režiim on Eesti pinnal või ka oma režiimi olemusest tulenevalt sooritanud. Tõepoolest ka pärast riigikogu otsuse langetamist esitati vaenulikke süüdistusi, otse kui oleks tegemist mingilgi moel otsusega, mida võib mõista kahemõtteliselt. Ei või mõista kahemõtteliselt. Eesti Vabariigi positsioon on väga ühemõtteline, selle otsuse kontseptsioon on väga ühemõtteline ja sellest tuleb ka lähtuda. Mis puudutab nüüd niiöelda totalitaarse režiimi ajal langetatud kohtupidamise otsuseid, mis langetati niiöelda poliitilistes küsimustes, et neid võiks mõista kuidagi legitiimsetena, siis kindlasti mitte. Tegemist on vastupidi, justiitsroimaga ja nii tuleb ka õigusriigis neid käsitleda. Aitäh!

Juhataja

Lähme edasi järgmise küsimusega. Ott.

Ott Heinapuu, BNS

Küsimus rahandusministrile. Esiteks, kas see vastastikuse mõistmise memorandum läheb kunagi ka riigikogu suurde saali? Ja teine küsimus, kas siis programmi jätkamisel ESM ostaks Hispaania pankade võlakirju otse ja kannaks ühtlasi nende maksejõuetuse riski ise?

Jürgen Ligi

Hispaania programm käivitub EFSF-ist, nagu on öeldud. Tahaksime, et ESM tuleks selle asemele rutem, seal on õiguslik alus parem ja ka meie osalus teine, kuna EFSF loodi enne, kui me laua taha pääsesime. Selle protseduuri on riigikogu ju vastu võtnud. Me järgime seda protseduuri, see on kindlasti hästi praktiline. Kui kogu Euroopa arusaamine oli, et ESM peaks olema sujuvam, selgema õigusliku alusega, vähem politiseeritud, professionaalsem kui EFSF, siis ma ei tea, kas see Eestis ikkagi nii saab olema. On teisigi riike, kus on vinti keeratud selles suunas, et üks rahvusvaheline organisatsioon peaks olema selle riigi jaoks suurem kui riik ise, et kõik asjad nagu on ületähtsustatud ja Eesti on natukene sinna poole teel. Eks me arutame seda homme ka riigikogus ja ma püüan Riigikogu veenda, et mitte kõike ei pea suures saalis arutama. Hispaania pangaprobleemi kohta ma küll ütlen, et seda ei saa välistada. Ma ei ütle, et täiskogu ei peaks kindlasti seda arutama, aga mu soovitus on küll, et mitte liiga, kuidas öelda, edevaks minna, et seal on tegemist teemaga, kus riigikogus ka Eesti panganduse teemal ei saa olla ilmselt väga professionaalne arutelu, ja kui kaamerad peal on, siis pingutatakse rohkem kui vaja on. Aga nüüd mõelda, et ühe meie jaoks suhteliselt kauge riigi panganduse üksikasju arutatakse tõsiselt – ma ikka kahtlen, kas see peab nii olema. Aga see on riigikogu otsus. ESMi vaidluses me tõstsime ju ühe esimese asjana küsimuse, kas ei oleks pidanud pidama kohtueelse vaidluse ja kas ei oleks pidanud küsima riigikogu enda arvamust tema enda rolli kohta? See oli ju vaidluse sisu, et mis on riigikogu roll. Seda asja ära ei oodatud. EFSFi puhul on riigikogu enda otsustatud see protseduur, mis on tema roll. Seal ei tohiks olla ka homme küsimusi, mida siis valitsus tohib kell üks ja mida ta ei tohi, ELAK-is saame aruteludega kindlasti sama hästi hakkama kui tavaliselt. Aitäh!

Urmas Reinsalu

Täna valitsuse istungil esitas õiguskantsler oma arvamuse, mis puudutas seda menetlust, mismoodi valitsus Hispaania juhtumi puhul EFSFi otsuse alusel tegutseb. Õiguskantsler tõi siia paralleeli ESM-i vaidluse ümber, mille kohta riigikohus on oma otsuse langetanud ja kus tegelikult riigikohtu otsuses oli ka osundus sellele, et parlamendi täiskogu otsuse kaalu tuleks vaadata otsuste mõjust tulenevalt. Aga see küsimus oli ka valitsuses arutlusel, aga väga selge on seisukoht, et valitsus saab siin juhinduda parlamendi kinnitatud protseduurist. Siin teisipidi mõtlemist ei olegi. On ka igati loogiline, et kui ESM-i protseduuri muudetakse, siis kindlasti paralleelselt kaaluda ka EFSFi protseduure ja vaadata üle, et nendes ei oleks omavahel niiöelda olulisi menetluslikke kääre. Aga selge on see, et kuidagi teistpidi praegu valitsus konkreetse juhtumi puhul tõlgendada ei saa. Aitäh!

Juhataja

Läheme edasi küsimustega.

Kaidi-Kerli Kärner, TV 3 uudised

Praegu küsiks suurperesid huvitava küsimuse, nimelt tänasest algavad erinevad suurperede üritused üle Eesti. Eesti rahva elus püsimiseks me teame kõik, et igas peres peaks olema vähemalt kolm last. Nagu ma tean valitsuse kodulehelt, siis nendel andmetel on mõlemal teil kaks last, ühel kaks tütart, teisel kaks poega. Kus teie kolmas laps on või ülejäänud lapsed?

Jürgen Ligi

Ma ei tea, kas see on ikka päris viisakas küsimus, inimestel tuleks passi ka vaadata. Aga mina sündisin neljalapselises peres ja minu ema kuuelapselises. Keegi minu puudujääki kompenseerib. Ma arvan, et see ei olnud viisakas küsimus.

Urmas Reinsalu

On ka hullemaid küsimusi, see ei ole hullu midagi. Mina sündisin kahelapselises peres. Eks peremudel on kahtlemata ka põlvkondlik. Aga mis puudutab hästi tähtsat teemat, see on Eesti rahva kestmine, siis tõepoolest, kui me vaatame, et mis tegurid on Eesti rahva kestmisega arvulises mõttes seotud, siis esiteks on see inimeste eluiga, just nimelt meeste eluiga. See on kindlasti üleskutse, kui me räägime rahva kestmisest, pingutada keskmise eluea, tervena elatud aastate nimel. Teine küsimus on loomulikult, palju peredesse lapsi sünnib. Praegu on meil veidike üle 1,6 lapse peres. Arv kolm oleks väga ilus ka rahva niiöelda taastootmiseks, niisugune bürokraatlik sõna, aga veidike üle kahe lapse perre peaks olema eesmärk. Hoiakute ja ka ressurssidega on võimalik seda sündimustrendi positiivseks suunata. Ene-Margit Tiidu poolt on nii 90-ndatel kui ka selle sajandi alul noorte meeste ja naiste käest küsitud, et palju te tahaksite, et teie peres lapsi sünniks. Nendes peredes, kus hiljem sünnib üle 1,5 lapse perre, on tegelikkuses ideaalne peremudel olnud seal kusagil 2,4, 2,3 last perre. See tähendab, et on olemas käärid, mis paljudes riikides nii suur ei ole. Ühtpidi on see kurb, et niiöelda ideaalse peremudeli ootus jääb realiseerimata, aga teistpidi on kindlasti see märk sellest, et meil on võimalik siin positiivselt seda motiveerida ja seda tuleb teha. Aitäh!

Juhataja

Sel teemal võiks jätkata eraldi intervjuud. Andresel on küsimus.

Andres Raid, Tallinna TV

Ma saan aru, et praegu riigikogu on volitanud valitsuse enda nimel tegema ükskõik mida nende lepingutega seoses? Ma pean silmas siin EFSF-i ja siis ESM-i ja nüüd seda Hispaania case’i ka. Käis läbi, et niikuinii riigikogus seda kompetentsi ei ole.

Jürgen Ligi

Ei, vist ei saanud aru. Teil puudub valmisolek ilmselt kõiki paragrahve arutada. Riigikogu
on langetanud otsuse, mismoodi EFSFi otsuste kooskõlastamine käib ja meil on ka võimude lahusus. Rahvusvahelise organisatsiooni ja EFSFi puhul on tegemist analoogiaga, mitte ühelgi juhul ei juhi parlament. Küll aga teevad parlamendid valitsuse üle järelevalvet ja selleks on praegu loodud ELAK (Euroopa Liidu asjade komisjon) Euroopa otsusteks, kus koostöö on valitsuse funktsioon. See on kenasti sujunud, me käime seal iga nädal praktiliselt kohal, ka suvel, arutame valitsuse poliitikat. Euroopa poliitika on samamoodi võimude lahususe küsimus.

Urmas Reinsalu

Arutelu ei käi selle üle, kas valitsus või parlament, vaid arutelu käib ESMi juhtumi puhul, milline parlamendiorgan milliseid otsuseid langetab, kas täiskogu, Euroopa Liidu asjade komisjon, ja millised pädevused siis on. Mäletatavasti ka EFSF-i otsuses tegelikult parlament muutis seda, teatud rollid omistati ka täiskogule, oli arutelu, sest enamikus eurotsoonis ei tehta nii. Me otsustasime, et parlamendi roll peaks olema kaalukam. Toona, kui ma olin parlamendi liige, oli selge positsioon selline. Ja ma arvan, et see arutelu, mida praegu ka parlamendis peetakse, ei ole sugugi mitte halb. Mulle tundub, et need jooned ei jookse sugugi mitte opositsiooni või koalitsiooni pidi. Soovi, et parlamendi mõju oleks tugevamalt kehtestatud, on ka mitmetel poliitikutel nii ühelt kui teiselt poolt niiöelda valitsuskoalitsiooni rindejoont.

Juhataja

Võtame viimase küsimuse.

Dmitri Kulikov, ERR

Küsimus rahandusministrile. Kas saaksite üle täpsustada, kas need 30 miljardit avanssi, kas see on reaalne raha või garantiid ja millal neid tuleb kanda, kust kohast ja mis on meie osa?

Jürgen Ligi

See pole nii väga tähtis. Kui EFSF laseb välja võlakirju, siis ka neid saab kasutada pankade kapitaliseerimiseks. Eks EFSF-il on hetkel turgudel väga hea maine, aga see ei tähenda, et ta võiks hetkega kümneid miljardeid sularahana genereerida. Ärge selle pärast muretsege. Selle programmi pikkus iseenesest on juba poolteist aastat ja finantsjuhtimise detaile jällegi ei ole meil sellisele suurele publikule vaja arutelu alla anda. Ma viitan ka sellele, et need on sellised hästi spetsiifilised asjad, kus jällegi, ma loodan, et kelleltki ei tule ettepanekut riigikogu täiskogu otsust ette valmistada, et mida täpselt siis panna Hispaania pangandusse. See on lihtsalt eelmise jutu jätkuks. Ettekujutus, et parlamendil on vajadus ja teadmine arutada mida iganes, on kindlasti vale. Pärast riigikohtu otsust me peame piiritlema, mida siis kus, milline on järelevalve iseloom. Meie praeguse eelnõu mehaanika näeb ette ka sellised võimalused, kus ELAK otsustab teatud küsimused saata täiskokku. Sellised paragrahvid on meie ratifitseerimise eelnõus praegu, mida me loodame järgmisel nädalal arutada. Aga liiga tehniliseks ei tohiks ajada Riigikogu täiskogu saali, sest seda ei taha riigikogu ise ja see ei vasta ka nende töötempole. Piltlikult öeldes, et kui mina Brüsselist tulen, siis ei tähenda see, et järgmine päev peab kogunema täiskogu suvalisel ajal, suvel, istungivabal nädalal, see ei ole tava olnud. Ma ei arva, et see peaks ka tulevikus nii olema.

Urmas Reinsalu

Parlamendi informeeritus, mis puudutab neid varalisi küsimusi või ka seda memorandumit, mis on ju Kreeka puhul täiesti avalik dokument, see informeeritus on absoluutne, siin ei ole küsimust. Teine küsimus puudutab seda, et kui meil parlament on ainukene organ, mis on niiöelda otse saanud rahva legitimatsiooni riigivõimu tasemel, et siis tegelikkuses täiskogu võimalus sekkuda või langetada oma otsus, et see võimalus on kindlasti arutelu koht. Üks asi on see, et seda teeb parlamendi allorgan, nagu on alaline komisjon Euroopa Liidu asjade komisjoni moel, aga kui parlamendi täiskogu leiab, et otsus on nii kaaluka iseloomuga või selline, et valitsusele antud mandaadist näiteks komisjoni poolt ei piisa, kas siis peaks täiskogul olema sekkumise võimalus, see on üks hästi tähtis otsustamise koht. Ma isiklikult arvan, et me tõsiselt peaksime seda kaaluma. Aitäh!

Juhataja

Ja nüüd on aeg intervjuudeks. Sellega on pressikonverents lõppenud. Tänan teid osalemast!

Lõpp