Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 26. juuli 2012

Juhataja Inga Bowden

Tere, head ajakirjanikud! Äsja lõppenud valitsuse istungist annavad teie ees olevadministrid nüüd ülevaate. Keit Pentus asendas täna peaminister Andrus Ansipit, kes on puhkusel ja ülevaateks tänasest istungist on sõna kohe talle.

Keit Pentus

Tere ilusat päeva! Valitsuse vast kõige huvipakkuvam otsus täna puudutas üle antud või riigikogule saadetud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleppe ratifitseerimise eelnõu. Pikemalt räägib sellest teemast Jürgen. Kindlasti võib öelda, et arutelu riigikogus saab nüüd olema väga põhjalik. Arutelu muuhulgas selle üle, et milline täpselt saab olema pädevus või milline täpselt saab olema vahekord riigikogu komisjonide ja suure saalil vahel seisab samamoodi riigikogus kindlasti ees. Ja lõplikuks otsustajaks saab kindlasti olema selles küsimuses ikkagi riigikogu. Aga selleks, et arutelu siis juba detailide üle saaks käima minna, selleks täna valitsus eelnõu riigikogule ka üle andis. Valitsus otsustas täna ka maaelu arengukava vahendid ümber reastada, sellest räägib Helir-Valdor samamoodi pikemalt.

Muudest otsustest, valitsus kiitis täna heaks looduskaitse arengukava aastani 2020, mis on üks väga pikalt ja põhjalikult ette valmistatud arengukavadest. Ettevalmistustööd ja arengukava koostamine on käinud juba aastast 2006. Kui väga üldiselt ja lühidalt kokku võtta selle arengukava eesmärk, siis selleks on Eesti looduskaitsetegevuse põhjalikum planeerimine ja loodusvarade heaperemehelik kasutamine nii, et kõik need liigid, mis meil oma looduses olemas on, säiliksid ja nende elupaikade kadu oleks nii väike kui võimalik ning et nende seisund oleks järjest parem. Läbivaks põhimõtteks täna heaks kiidetud arengukavas on kindlasti see, et looduse kaitse ei tohiks olla midagi sellist, mis toimub ainult kaitsealade piires, vaid vastupidi, Eesti loodus on hästi  hoitud ja kaitstud siis, kui igaüks oskab ja tahab ja suudab oma igapäevase käitumisega loodust võimalikult vähe kulutada ja seda loodust hoida. Tuleb öelda, et varem ei ole Eestis looduskaitse arengukava sellise ametliku dokumendina üldse koostatud, nii et kogu sellist looduskaitse analüüsi riiklikul tasemel tehti niivõrd süsteemselt ja põhjalikult esimest korda. Juhiseid, kuidas meie looduskaitset edaspidi suunata, see arengukava ka annab. Kui seda sirvida või huvitatumalt, põhjalikumalt lugeda, siis ilmselt märkate, et ei ole selles arengukavas juttu mitte ainult klassikalisest looduskaitsest, vaid ka väga paljudest seotud valdkondadest. Mõned näited konkreetsetest tegevustest, mis arengukavasse kirja sai. Kõigepealt kindlasti loodusteadlikkuse suurendamine. Loodusharidus on meie jaoks selles arengukavas kõige olulisemal kohal sel samal põhjusel, et neid inimesi, kes oskaksid ja teaksid, kuidas loodust hoida ja mõistaksid looduses omavahel toimivaid seoseid, oleks Eestis järjest rohkem. Kaitsealade puhul võib öelda, et läbivaks jooneks ei ole enam kindlasti looduskaitsealade ekstensiivne laiendamine. Eesti territooriumist on praeguseks ligi viiendik kaitse alla juba võetud ja selline väga lai looduskaitsealade juurde tekitamine kindlasti mingisugune omaette eesmärk enam ei ole. Võib öelda, et üks etapp on vast läbi saamas selles vallas. Küll aga on siis eesmärgiks nende olemasolevate kaitsealade heas korras hoidmine, et pärast seda, kui kaitseala moodustatud on, seal tõesti asjad ikka heas korras oleks. Võib-olla numbriliste eesmärkide poole pealt on siis aastaks 2020 plaanis hooldatavate poollooduslike koosluste pindala tõus 25 tuhandelt hektarilt 45 tuhande hektarini. Vahemärkusena ütlen, et ma arvan, kui järgmine sõna uus tuleb, siis võiks eripreemia anda sellele, kes suudab sellele kohmakale väljendile „hooldatav poollooduslik kooslus“ mõne eestikeelse ja suupärasema väljendi välja pakkuda. Aga metsa poole pealt, Eesti on üks kõige metsasemaid riike Euroopas, ligi pool meie territooriumist on metsaga kaetud. Ja kui ma enne mainisin kaitsealade osakaalu, siis meie metsamaast on praegu umbes 8% täiesti range kaitse all.  Eesmärk on seda 25% võrra suurendada, et siis jõuda 10%ni, et kümnendik meie metsadest oleks range kaitse all. Lisaks on 9% metsadest sellised, kus majandustegevus on piiratud, aga ei ole rakendatud kõige rangemat kaitset. Veekogudest rääkides,  järvede puhul on kõige peamisemaks ohuteguriks kindlasti inimtegevusest põhjustatud eutrofeerumine, kinnikasvamine. Mis tähendab, et jõgedesse, järvedesse sattuvate saasteainete hulga vähendamine on järvede puhul kindlasti üks peamisi teemasid lähiaastatel. Jõgede probleemist rääkides on kõige teravamaks probleemiks meil paisud, mis kõigi kalasõprade või kalameeste jaoks on üks suur nuhtlus, kuna paisud lihtsalt öeldes ei lase kaladel kudema jõuda. Nii et paisuprobleem on jätkuvalt asi, millega me tegelema peame. Maastikekaitse poole pealt, hoolimata sellest, et meil väga ilusad ja eriilmelised maastikud Eestis olemas on, siis selline risustus, mis nendel ilusatel maastikel sageli siiani leidub, on kindlasti üks probleem, mis ka lähiaastatel loodetavasti leevendust saab ja selle teemaga tegeldakse tõsiselt. Looduskaitse arengukava kogumaksumuseks hinnanguliselt on praegu prognoositud ligikaudu 580 miljonit eurot. Maht on päris suur, aga arengukava periood on ka üsna pikk, kuni aastani 2020. Selle teema kohta vast kõik.

Põgusalt veel valitsuses täna päevakorras olnud lõimumiskavast aastani 2008-2013. Kultuuriministeerium esitas valitsusele ülevaate eelmise aasta tegevustest ja valitsus kiitis heaks ka rakendusplaani tegevused selleks ja järgmiseks aastaks. Kui rahalisest mahust rääkida, siis eelmise aasta lõimumiskava kogumahuks oli 6,62 miljonit eurot. Ja tegevusi vaadates kasvas eelmisel aastal eesti keele õppevõimaluste rahastus. Kui algselt oli plaanitud  0,45 miljonit eurot, siis kogusummaks kogunes 0,7 miljonit eurot. Eesti keele õpet võimaldati 1903-le töötule eelmisel aastal. Eelmise aasta kindlasti oluline muudatus puudutas haridust. Eelmise aasta septembrist munitsipaal- ja riigikoolides 10. klassides hariduse omandamist alustanud noortel on õppekeeleks eesti keel. Ja üheks olulisemaks tegevuseks, mis veel eraldi välja toodi, puudutas Tartu Ülikooli ja Praxise ja EMORi koostöös valminud integratsiooni monitooringut, mis võib-olla mõnedele üllatusena tõi välja siis tõsiasja, et 61% mitte-eestlastest peab ennast kas mõõdukalt tugevalt või täielikult lõimunuks. Kui võrrelda neid tulemusi 2008. aastaga, siis täielikult lõimunute osa on kasvanud kaks korda. Nii et kokkuvõte, mida ka kultuuriministeerium täna tutvustas, ütles, et eesti keele oskus nende inimeste hulgas, kelle emakeel eesti keel ei ole, on kõikidel tasemel paranenud. Ja kontaktid ja suhtlus erinevate emakeelega inimeste vahel on samuti suurenenud ja erinevused, mis siiani on olnud eesti- ja muukeelsete elanike osalemises näiteks kodanikuühendustes ja avalikus sfääris laiemalt, need erinevused on vähenenud. 2012. aasta rakendusplaani planeeritavaks kogumahuks ehk siis sel aastal on 7,5 miljoni eurot.  Riigieelarvelisi vahendeid sellest on 4,33 miljonit eurot ja välisvahendeid veel täiendavalt koos kaasfinantseeringuga siis 3,16 miljonit eurot. Sellise ülevaate valitsus kultuuriministeeriumilt täna sai.
    
Juhataja

Aitäh! Ja sõna Jürgenile.
    
Jürgen Ligi

Aitäh! Kõigepealt, valitsus sai ülevaate stabiliseerimisreservist. See ülevaade näitab, etraha on seal alles, juurde on ka tulnud, kvartaliga 7,8 miljonit eurot ja soetamismaksumuses on tema suurus 338,7 miljonit ja turuväärtuses 342,2 miljonit eurot. Aastaga on juurdekasv 19,1 miljonit eurot. Ja kvartalis on laekud sinna 6,8 miljonit eurot. Tulusus on olnud selle raha paigutamisel suhteliselt hea, 1,26%. Võlakirja riskivabade paigutuste kohta on see korralik tulemus ja suurimad paigutused on Soome ja Hollandi riigivõlakirjad. Riskivabad Euroopa Liidu valitsuse võlakirjad kokku moodustavad 76,5% ja Soome, Holland on sellest siis suurim osa. Ja ülejäänu on paigutatud krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse. Kassareservi mainin ka ära, see on 1,09 miljardit turuväärtuses ja ka soetamisväärtuses.

Siis uudis on Moody’se reiting. Euroalal muudeti väljavaade tervikuna negatiivseks. On kaks erandit, mõlemad on siin selle mere ääres, üks on Soome ja teine on Eesti. Ja iseenesest sõna „stabiilsus“ puudutab siis väljavaadet, on igal juhul selles heitlikus olukorras ikka tugev tunnustus. Soome puhul on siin otsustav pensionivarade suur hulk, mis moodustab siis kogu võlgnevuse olematuks, on Eesti puhul üldine eelarve ja majanduspoliitika ja selle järjepidevus, mis on võimaldanud ka reservide hoidmist ja eelarvedefitsiitide, rääkimata võlakoormast kontrolli all hoidmist pikka aega. Ei ole üldse halb.

Edasi andis valitsus heakskiidu ESM-i, Euroopa stabiilsusmehhanismi eelnõule, nagu juba peaminister siin teada andis. ESM on euroala mehhanism, üldine majandusjulgeoleku küsimus. Ja Eesti puhul on see majandusjulgeoleku küsimus rohkem kui ta on seda keskmiselt. Sellega liitumise korral saame sealt ise laenu, aga selleni muidugi oleks väga pikk maa ja meie poliitika muutus. Põhiline on ikkagi see, et ESM stabiliseerib meie majanduskeskkonda. Ta on otseselt meie hoov, üldsegi mitte tagahoov ja see stabiliseerimine tähendab iseenda majandusjulgeoleku tagamist. Väikeriikidele on see selgelt kriitilisem kui suurtele riikidele, kes on raskemini haavatavad kõiksugu majanduskriisidele, näitasid aastad 2008-2009, mis juhtub väikestega ja kui vähe tegelikult juhtub suurtega. Tõsi küll, suured vinduvad edasi aeglaste otsuste tõttu.

Kordan siis põhinumbrid üle. Eesti võtab kohustuse 1,302 miljardi ulatuses ja sellest sissemakstav kapital on 148,8 miljonit eurot. Populistlikult on palju räägitud kolmandikust eelarvest, mis on Eesti kohustus. Kohtuvaidluses sai seda ikkagi palju lahti räägitud ja kahtlemata ka kohus on seda mõistnud oma otsusega, et see ei ole raha äraandmine, see on kapitalipaigutus ja see kapitalipaigutus on väga põhjalike mehhanismidega kaitstud. Aga kui nüüd rääkida sellest sissemakstava kapitali ja kutsutava kapitali vahekorrast, 1,3 miljardist tuleks siis maha lahutada see 148,8 miljonit, see vahe on siis kutsutav kapital teatud juhtumitel, siis see on utoopiline olukord, kus me peaksime rääkima 1,3-st miljardist praktikas. See realiseeruks juhul, kui kogu ESM on tühjaks laenatud, aga nii finantsinstitutsioonid ei tööta. Kui kõik laenusaanud korraga jätavad kõik maksmata, seda on ka erakordselt võimatu ette näha, sest tegelikult tekivad siis, hädasolevatel riikidel maksehäired, aga mitte see, et nad kogusummas korraga ütlevad, et me nüüd enam ei maksa. See tähendab seda, et kõik sinna panustanud riigid, kellel ei ole AAA reitingut, jätavad oma kohustused maksmata ja veel keegi ka selle AAA reitinguga riikidest. Ühesõnaga, praktiliselt keegi teine ei maksa, Eesti üksi kannab kõik täitmata kohustused ja täitmata jäetakse kõik kohustused. See on absurdne olukord. Veel kord, et need retoorilised suured numbrid, need ei ole realistlikud. Ja igal juhul ESM-il on kokkuleppe järgi eeliskreeditori staatus, ta on olemuselt siis Euroopa valuutafond, nii nagu IMF, kes ei ole raha kaotanud. Seda tõenäoliselt ka riikides, ma ei tea, kui palju nad on Austraaliasse paigutanud, rääkimata Antarktikast, kas nad on sinna paigutanud, pigem ei ole, ühesõnaga, et IMF ei ole ka raha kaotanud siiamaani. Meil ei ole vaja arvata, et see meie hoov, mitte tagahoov on riskantsem piirkond raha paigutamiseks. Püüan siis ka parlamenti rahustada. Võtmeküsimus on mõistagi see, ESM hakkab tööle ka juhul, kui meie siin ratifitseerimisega toime ei tule, sest et üle 90% aktsiakapitalist on vajalik, et ta tööle hakkaks. Eesti parlament on viimane, kes pole arutamist alustanud liikmelisuse üle. Seevastu on ta arutanud asja umbes 20 korda erialakomisjonis ja neid debatikesi on ka suures saalis olnud ühes või teises vormis, aga ma neid ei oska nagu piiritleda, kas või arupärimiste ja küsimuste vormis. Me saame siis suurde saali kokkuleppel 8. augustil. Eelviimasena ratifitseeris selle asja juuli keskel Itaalia, meil siin läheb poolteist kuud kauem aega, kuna lõpphääletuseni jõutakse augusti päris lõpus.

Otsus nõuab riigikogu häälteenamust, kuna see on eelarveküsimus. Võtmeküsimus saab ilmselt ka selles debatis olema see, milline on riigikogu ja tema erialakomisjoni vahekord. Selge, et siin on tegemist rahaliste kohustustega, et riigikogu täiskogu on see, kes otsustab rahaliste kohustuste võtmise. Aga sellise rahvusvahelise organisatsiooni üle järelevalve pidamine, valitsuse üle järelevalve pidamine, seal sees on hästi suur hulk pisiotsuseid, mis on paljud tehnilised, paljud konfidentsiaalsed, paljud baseeruvad pikkadele võõrkeelsetele dokumentidele ja paljude puhul on tähtaeg hästi lühike. Kindlasti on täitevvõimul siin oma roll ja ELAK-il, Euroopa asjade komisjonil on see vahendajaroll parlamendiga. Väike parlament ELAK saab paratamatult mingid funktsioonid, mida täiskogu täita ei suudaks mingil tingimustel. Aga me püüame maksimeerida seda täiskogu rolli, nii nagu kohtuotsus ütleb, kui ELAK on siis otsuse tegija, siis peab olema tagatud ka täiskogu kaasamise võimalus ja seda me siis seal oleme väga pikalt ja pikalt käsitlenud ja taganud. Mingit kahtlust selles, et parlament on kõige suurem otsustaja, ei ole küll olnud, nii et ei ole mina seda kahtlust kunagi väljendanud, ma räägin ikkagi sellistest otsustest, mis võimude lahususe ja Riigikogu võimaluste juures on täiskogu jaoks praktiliselt võimatud. Seal tuleb siis tööjaotus mängu. Ja muidugi on ka kaasatud siin Riigikogu juhatust. Paragrahve on seal üksjagu. Täiesti põhjendatult valitsuses kerkis ka küsimus, et miks on see eelnõu nii proportsioonist väljas, tähendab, et kui tavapäraste rahvusvaheliste organisatsioonide või tavapäraselt rahvusvaheliste organisatsioonide puhul ei käsitle me riigikogu kodukorda ja neid protseduure, et miks siin peab seda tegema, aga me oleme selles olukorras kohtuvaidluse ja üldise sellise ESM-i ületähtsustamise tõttu. Seda on avalikkuses ja poliitiliselt üle tähtsustatud ja meie kohustus on seda tähtsustamist siis ka kirjutada seadusse. Me kirjutame ka asju üle, mis on teistes seadustes loomulikult juba olemas. Riigikogu võtab üldised kohustused, järelevalve on tagatud, me kirjutame selle puust ja punaselt, mustalt ja valgelt ühte kohta veel kord kokku väga paljude täiendustega, mida siis on meilt soovinud ka Riigikohus ja õiguskantsler. Kindluse mõttes kindlustame üle.

Mis veel siis valitsus otsustas, lühidalt, valitsus kinnitas rahandusministeerium esitatud ministeeriumide ja riigikantselei majandusaasta aruanded koos riigikontrolli kontrollaruandega. See koosneb tegevusaruandest, majandusnäitajatest ja tegevuskava täitmisest ning raamatupidamisest. Meie hinnangul ja ka tegelikult riigikontrolli hinnangul on raamatupidamine Eestis üsna heal järjel, riigikontroll ei teinud siin ka olulisi märkusi. Meil üks sisuline mittenõustumine nendega on, see tähendab, et me arvame, et see tugiteenuste tsentraliseerimine peaks ikkagi tugiteenuste keskusse minema. Riigikontroll on natuke oma hoiakut muutnud millegipärast, aga meie oma otsuseid muutmas ei ole ja see tegevus on edukalt edasi minemas. Riigikontroll soovitas meile ka riigi finantsjuhtimise reformimist. Vastus sellele on, et tehtud. Oleme sellega töös ilma soovitustetagi. Hakkame kasutama standardiseeritud majandustarkvara, ühtlustatud mõisteid ja arvestuspõhimõtteid raamatupidamises ja eelarvestamises. Ühesõnaga see, mis raamatupidamises on, ei ole siiani eelarvesse samal kujul kajastatud ja kõike seda tuleb ühtlustada, et muuta need kaks asja omavahel siis haakuvaks ja on üks väga tõsine muutus, mis muudab ka eelarvepilti. Järgmise aasta eelarve saab nägema teistmoodi ja saab olema, võiks öelda, et läbipaistvam siis, mida meilt ka palju oodatud ja ta on ka võrreldav aruandlusega. Eelarvestus ja aruandlus, põhiline, viiakse sünkrooni mitmete meetoditega, mitmete sammudega. See oleks minu poolt siis kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja enne, kui ma sõna edasi annan, selgitan et need materjalid, mis Martin teile jagas, on kokkuvõte 117 lehekülge pikast ESM ratifitseerimise eelnõu seletuskirjast, ehk on abiks materjali kajastamisel. Aitäh! Palun põllumajandusministrile sõna edasi.
    
Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Hea meel on tõdeda, et valitsus kiitis heaks maaelu arengukava muudatused, mis põllumajandusministeeriumis olid ette valmistatud. Tegemist on olulise arengukavaga selles mõttes, et see on seotud väga konkreetselt eelarvega ja selle maht perioodiks 2007–2013 on päris suur, ümmarguselt 950 miljonit eurot. Viie aasta jooksul, mis periood on kestnud, on erinevad meetmed rakendunud erineva edukusega ja huvi nende vastu on olnud erinev. Et perioodi lõpuks oleks raha parimal moel kõik ära kasutatud, mis meile on nii Euroopa abina kavandatud kui ka omapoolne kaasfinantseerimine, siis on mõistlik raha erinevate meetmete vahel ümber tõsta nii, et seal, kus huvi on väiksem ja kus ei kasutata seda raha võibolla kõige efektiivsemal moel ära, tõsta sinna, kus on rahapuudus ja kus on hästi suur huvi ja väga palju taotlusi. Tegemist on nelja rahastamismeetme suurendamisega. Kõigepealt suurendame sellel perioodil nõuandesüsteemi ja teenuste toetamist 600 tuhande euro võrra. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise meedet suurendame viie miljoni euro võrra. See on ka oluline meede, et põllumajandussektoris ja maal oleks rohkem noori. Edasi, põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur – see on sisuliselt maaparandusmeede, mis laieneb nii põllumajandusmaa maaparandusele kui ka metsamaa maaparandusele.  Seda me suurendame 6,4 miljoni euro võrra. Ja neljandaks – majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas. See on see meede, kus me toetame mittepõllumajanduslikku ettevõtlust maapiirkonnas ja seda meedet suurendame viie miljoni euro võrra. Need meetmed, mille arvelt me neid nelja meedet suurendame, on koolitus- ja teavitustegevus, mida me vähendame. Edasi, tootjarühmade loomine ja arendamine, investeeringud bioenergia tootmisse ja põllumajandusettevõtete ajakohastamine. Need on meetmed, kus raha kasutamine ei ole seni nii aktiivne olnud. Maaelu arengukava 950 miljonist eurost on tänaseks taotluse positiivne rahastamisotsus tehtud juba 81% ulatuses, nii et ma arvan, et me suudame ilusti selle raha sellel perioodil ära kasutada, sest raha saab kasutada kuni 2015. aasta lõpuni. 81% on võetud kohustusi ja 59% on tehtud väljamakseid, nii et varsti on kahe kolmandiku ulatuses väljamakseid teostatud ja projektid realiseeritud ja edukalt lõpetatud. Ja kõikidele nendele muudatustele me peame saama siis veel heakskiidu Euroopa Komisjonilt, kuna see põllumajanduspoliitika on niivõrd Brüsseli-keskne. Lõplikult on need juriidiliselt muudatused jõustunud siis, kui Euroopa Komisjon on ka andnud oma heakskiidu. Nii et nüüd me saadame selle siis Brüsselisse. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Küsimuste kord. Palun.

Sven Soiver, TV3

Ma küsiks järjest kõnelejate järjekorras, kõigepealt Keit Pentuse käest. Kas looduskaitse koha pealt teile tundub, et võibolla on seda kaitsmist liiga palju? Sõjaväelased näiteks kurdavad, et varsti oleks kuskil naabriga sõda vaja, praegu ei saa Eestis isegi vintpüssi maha toetada ilma, et mõne lille, liblika või oja kaitsevöönd kuhugi ei ulatuks. Samas loodust reostatakse, praht vedeleb – valupunktid on kuskil mujal, kui nende kihtide jagamises.

Keit Pentus

Ma arvan, et ei ole liiga palju looduskaitset. Pigem on see samas hoiakute küsimus, millest ma ka alguses rääkisin. Kui siiamaani on olnud looduskaitse väga kaitsealade keskne ja on tõesti olnud eelkõige see periood, kus on moodustatud kaitsealasid ja sellest võib tekkida selline kerge protest, et kui palju meil neid kaitsealasid siis veel juurde vaja on ja kas tõesti on veel täiendavalt kaitsealasid moodustada vaja. Kui nüüd rääkida looduskaitse suundade paika panekust kuni 2020. aastani, siis just nimelt see sama hoiak peaks saama loomulikuks, et selleks, et loodust hoida, et prahti mitte maha visata, nagu te näitena tõite, ei ole vaja mitte riigipoolset administratiivset kaitsealade moodustamist, vaid see peaks olema kuidagi kõikide inimeste loomulik hoiak. Sama loomulik, nagu see, kui te oma kodus käitute viisakalt ja ilma prahihunnikuid maha jätmata. Jürgen tahab vastu vaielda, ta võibolla on erand, aga see on hoiakute küsimus. Hoiakute muutmine selles vallas, et järjest rohkem saadaks aru, et kui me looduse kaitsmisest räägime, siis see ei ole mitte asi, mida tuleks teha selle jaoks, et valitsus oleks rahul, vaid see on vajalik selle jaoks, et inimeste elukeskkond endal oleks mõnus ja mugav. Ma arvan, et sellega võivad ju kõik nõustuda, et kui ümbritsev elukeskkond on puhas ja hästi hoitud, siis
meil on seal lihtsalt parem elada.

Sven Soiver, TV3

Täpsustav küsimus. Kas selles plaanis on ka midagi kavas? Kuigi ütleme, hoiakute muutmine valitsuse strateegiaga on alati selline libe teema, aga kas hoiakute muutmises on midagi plaanis?

Keit Pentus

Kui ma enne ütlesin, et loodusharidus on vast isegi kõige tähtsamal kohal, siis ega neid hoiakuid teistmoodi kujundada väga lihtne ei olegi kui eelkõige läbi hariduse, aga läbi informatsiooni. Ma arvan, et kui me räägime hoiakutest, sellest, et Eesti inimesed järjest rohkem mõistaksid ja saaksid aru ja oskaksid hoida Eesti loodust, siis on tegelikult väga tänuväärse töö ära teinud riigi metsamajandamise keskus, RMK oma matkaradadega, mis on väga populaarsed ja mis tõenäoliselt just neid inimesi, kes muidu igapäevaselt elavad kortermajades, loodusesse toovad. Õnneks on järjest rohkem ka tegu mitte lihtsalt siis loodusesse viiva rajaga, vaid seal juures on informatsioon kõige selle kohta, mis te seal näete. Ma arvan, et see informatsioon on paljudele väga ära kulunud.

Juhataja

Aitäh!

Andres Raid, Tallinna TV

Küsimus rahandusministrile. 14. augustil 1992. aastal allkirjastas toonane peaminister Tiit Vähi IMF-iga memorandumi, mis salastati 20 aastaks. Tänaseks päevaks on see avalikustatud ja sealt paistab välja mitte partnerlus, vaid selge alluvussuhe. Nüüd antakse suur osa Eesti rahandusest, seega ka majandusest üle ESM-ile, mille liikmed on salastatud, mille tegevus on salastatud, millel on täielik juriidiline puutumatus. See on ametlikes dokumentides. Kuidas te seda kommenteerite?

Jürgen Ligi

Ma olen väga kohkunud, et IMF on salastatud.

Andres Raid

Ei, ESM …

Jürgen Ligi

Et ESM ka salastatud?

Andres Raid

ESM-i liikmed on salastatud …

Jürgen Ligi

Kohutav lugu, ma ei tea kohe, mida selle peale vastata? ESM-i liikmed on need, kes parlamentidega liikmeks asuvad. ESM on nende oma, neil on väga tihe järelevalve, rahandusministritest saab nende järelevalveorgan. Mida veel? Täpselt on teada töötajate nimekiri, aruanded, parlamendid saavad seda informatsiooni vähemalt kord aastas. Mind vintsutatakse mitu korda kuus, praktiliselt iga nädal sellel teemal juba praegu. Kus see saladus on? Nüüd ma siis avalikustasin võibolla selle saladuse. Ma loodan, et ma ei lähe kuhugi paragrahvi alla.

Kui jutt on salastamisest ESM-i puhul, siis teatud turutundlikud operatsioonid – see on elementaarne. Sest kui tegemist on stabiliseerimisega, siis ei tohi selle protsessi käigus valel hetkel välja minna destabiliseerivat informatsiooni. See on üldine väärtpaberi toimimise reegel, teatud andmete väljaandmise hetkeni on mõned asjad saladus, vastasel korral hakkavad inimesed vangi minema. See on üks väga suurte rahadega seotud reeglistik, et kui ei osata pidada suud, siis keegi saab suure kasu, keegi suure kahju ja on vaja keegi vangi panna. Nii on see ESM-i salastatusega.

Juhataja

Aitäh! Kadri Kukk palun.

Kadri Kukk, Aktuaalne Kaamera

Ka Jürgen Ligile küsimus. Kas vastab tõele, et ESM-i otsustes ja tegemistes ei ole midagi sellist, mida valitsus ei kooskõlastaks ELAK-iga miinimumprogrammina, kaasa arvatud asjad, mis on ajakriitilised ja konfidentsiaalsed? Mul on teine küsimus veel, aga ma küsin pärast.

Jürgen Ligi

Muidugi olen selles mõttes natuke ettevaatlik. Loodetavasti parlamendi debati käigus ma suudan olla tehnoloogilisem. On teatud turvaoperatsioonid, mis olemuselt ongi siis ESM-i täitevametnike otsus. See ei tähenda, et nagu parlamentidel ei ole mingit rolli. Samas iga samm, mida astub valitsus või rahandusminister, allub riigikogu antud suunistele. Riigikogu annab oma suunised mõistlikkuse ja pädevuse piires. Pädevus tähendab siis riigikorralduses mitte ajumahtu, nagu siin võibolla pressis on mulje jäänud, vaid tegevuse piire, võimalusi, võimude lahusust. Ja muidugi järelevalvet, korraldust. Ma toon näiteks ühe hetke, kus Hispaania palus abi neljapäeval – see oli pigem neljapäeva õhtupoolik, kui uudis tuli. Rahandusministritel tuli kiire seisukoht võtta, ELAK-it kokku ei saanud, täiskogu poleks mingi tehnoloogiaga ka erakorraliselt kokku saanud. Rahandusminister läks ja andis oma põhimõttelise heakskiidu. Kas on kuskil võetud kohustusi, mida ei oleks tohtinud võtta? Vastus on, ei. Põhimõtteline heakskiit ei tähendanud rahalist kohustust. Rahaline kohustus on seotud eelarveprotsessidega, see on seotud väga selgelt riigikogu täiskogu poolt kinnitatud Euroopa poliitika üldsuundadega, mille prioriteet number üks on finantsstabiilsuse tagamine. Ka valitsuse otsused toetuvad sellele. Üldine seisukohtade kinnitamine on toimunud varem valitsuses ja nendele seisukohtadele kinnituse andmine on toimunud juba varem ELAK-is. Konkreetselt too, väga värske informatsioon, seda oli võimatu ELAK-is arutada, muidu ma oleks pidanud kas konverentsile mitte minema või midagi mõmisema, aga samas ma toetusin varasematele seisukohavõttudele, mis haakusid täpselt sellega, mis ma tegin. Kõik teavad, et see, mida ma telefonis ütlesin, ei ole tingimata riigi lõplik seisukoht, sest seda alles kinnitatakse järgneva protsessi käigus. Hispaania suur kuulus panganduse programm koosneb lõputust hulgast otsustest ja mina ei kujuta ette, kus oleks siin täiskogu saanud midagi teha. Esiteks, täiskogu ei saanud põhimõtteliselt koguneda valitsuse algatusel seetõttu, et parlament on teistpidi otsustanud. Raha andmine toimub praegu EFSF-i kaudu ja riigikogu on otsustanud, et finantssektoriga piirduvad programmid kooskõlastab ELAK. Valitsus oleks seadust rikkunud, oleks olnud kirjeldamatult ülbe, kui ta oleks öelnud, et ei, meil on siin hoopis teine idee, me nüüd kutsume teid kokku, kogunege kiirkorras, lõpetage kõik oma tegemised ja kogunege – see ei oleks olnud võimalik. Hispaania panganduse programm küpseb näiteks samm-sammult ja auditid ja pangapõhised kriisiplaanid valmivad tegelikult ju alles viimases kvartalis. Kuhu vahele oleks pidanud täiskogu panema? Ma olen nõutu ja samas ma ütlen, et riigikogul on iga hetk võimalik võtta seisukoht, arutada seda tuliselt, küsida valitsuselt ettekannet, mis Hispaania pankades toimub. Selleks on vaja ainult 21 liiget allkirja andmiseks, üks protseduur on vist riigikogu juhatuse initsiatiiv. Seadust on järgitud, need protseduurid, mis seni on kokku lepitud ja parlamendis otsustatud, on ikkagi hästi töötanud, riik on toiminud.

Juhataja

Aitäh! Järgmine küsimus.

Kadri Kukk, Aktuaalne Kaamera

Ma küsin teise küsimuse ka, kas vastab tõele valitsuse kava viia riigiettevõtted börsile ja millised ettevõtted?

Jürge Ligi

Ei, seda kava ei ole. Ma pean selle Päevalehe ette võtma ja vaatama, mis nad seal kirjutasid. Eks meilt küsitakse selliseid rahanduslikke argumente börsile viimise koha pealt ja need me peame mingis etapis andma. Kokkuvõttes on see ikkagi selgelt poliitiline ja hästi tundlik otsus. Me oleme ühekorra seda viimse piirini edasi arendanud – see oli umbes nii, et 2010. aasta jaanipäevaks pidi olema Eesti Energial arvel seitse miljardit eurot. Ja tagantjärgi ka ei kujuta ette, miks seda oleks vaja teha olnud: jagada siis osalust; tol hetkel ülilikviidset Eesti Energiat veel rahakamaks teha, samas investeerimisplaanid ei olnud selles staadiumis. Eksisteeris tugev poliitiline avalik surve – mitte  enamiku surve, aga siiski –, sellega edasi liikuda. Aga valitsus ei andnud sellele heakskiitu, sest ei olnud tunnetust, mis selle rahaga peaks tegema, miks seda on vaja kokku koguda turult, miks on vaja osalus ära anda? Pooltargumendid on ka. Me oleme jõudnud oma rahandusega sinnamaale, et ega lõputult neid finantstehinguid ka ei saa teha. Estonian Air ootab, Eesti Energial on väga suured plaanid, ma räägin siin 150 miljonist sel ja 200 miljonist järgmisel aastal. Igati oleks põhjust edasi arutada, kas riik peab ennast siduma nii tugevasti, kui Euroopa üldine tava on nii, et riigid ei kontrolli sadat protsenti oma energiaettevõtetest, nagu ta on meil. Meil on muidugi tänu taastuvenergeetikale ja muule neid ettevõtteid juurde tulnud, aga suur elektriettevõte on kaheldamatult 100% – poliitilist tundlikkust ja asju on siin üksjagu. Majanduslikud kaalutlused on need, mille kohta tuleb öelda, et siin ei pea praegu vastu vaidlema. Otsus oli see, hakkame seda analüüsima, lahingu oleme suhteliselt tuliselt maha pidanud ja võime öelda, et hea, et nii läks. Kümme aastat varem oli sama lugu. Väga hea et selline üldpoliitiline hoiak väliskapital sisse panna, ei realiseerunud tegelikkuses. Oleks olnud kehv tehing. Aga praeguseks hetkeks on riigis mõõtmatult rohkem seda ekspertiisi, kui oli siin suurte erastamiste lõpuaastatel.

Juhataja

Aitäh! Küsimusi … Palun.

Kai Vare, ERR

Kai Vare, Rahvusringhäälingu Raadio uudised. Millal lepiti kokku see, et ESM-il on eeliskreeditori staatus? Sest reedel rääkisid alles Soome poliitikud, et ei ole seda eeliskreeditori staatust.

Jürgen Ligi

Soome poliitikud päris nii ei rääkinud. See on natuke nüanssidega asi. See on preambulas ära mainitud ESM-il, aga põhimõtteliselt saab ju alati kokku leppida selle staatuse muutmises. Aga ma ei usu, et parlamendid sellega nõustuvad. Ja mina ka ei nõustu. Vähemalt nende asjaolude järgi, mis ma tean olevat. On teatud instrumente, kus selle ESM-i tegevus põhimõtteliselt muutub, et kui minnakse näiteks panku kapitaliseerima, siis tuleb edasi töötada selle kallal, et kuidas asukohariikide valituste roll saab olema. Kõik ei ole valmis. ESM  jätab paindlikke valikuid. Aga printsiibis on ta ikka eeliskreeditor. Poliitilised pinged, avalik arvamus, rahanduslik olukord pigem kinnitab seda, et järjest raskem on nendel abiküsijatel loota tema tulejõu suurendamisele või siis tema riskide suurendamisele. Me nüüd ei ole viimased päevad enam kuulnud Lõuna-Euroopast neid hääli, kuidas ikkagi oli mõnedele vastatud, et lõdvendusi me ei aktsepteeri. Mul on hea meel.

Juhataja

Aitäh! Viimane küsimus, palun.

Kadri Paul, BNS

Kadri Paul, BNS. Küsimus põllumajandusministrile üleliigse laovaru vaidluse kohta. Eelotsus on nüüd tehtud praegu ettevõtjate kasuks. Kui nüüd Riigikohus teeb oma otsuse samuti ettevõtjate kasuks, mis siis see riigile tähendab?

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Loomulikult valitsus lähtub kohtuotsustest. Nii et vastavalt otsusele siis me ka tegutseme. Tänaseks riigikohtu otsust veel ei ole. Ma juhin tähelepanu, et üleliigsete laovarude küsimus on laiem kui ainult suhkur. Tinglikult võib ju jagad kaheks, et ühelt poolt suhkur ja teiselt poolt siis ülejäänud laovarud, on nad siis või, piimapulber või riis või muud.. Minul on plaanis viia see küsimuste ring valitsuskabinetti augustikuu jooksul, et otsustada, kuidas me edasi käitume. Siin on päris palju võimalusi ja mitmeid erinevaid arenguid ja see on juriidiliselt päris keeruline ja mahukas teema. Nii et täna me küll mingeid otsuseid vastu ei võta lõplikke. Tahame valitsuskabineti arutelu ära kuulata ja seisukohad ära kuulata ja loomulikult ka siis riigikohtu otsuse ja siis tegutseme edasi.

Jürgen Ligi

Ma siiski kibelen täiendama seda ühte vastust, mis ma andsin erastamise kohta. Võib-olla nähakse siin suuremat uudist, et plaani kindlasti valmis ei ole, küll aga on koalitsioonilepingus see analüüsi punkt teadlikult sees. Ikka tuleb üle vaadata nende ettevõtete nimekiri. Ei ole küll kõigil juhtudel kindel, et riigi osalus on mõistlik, et tema iseloom ei ole jälle samas nii palju muutunud, et ta peaks olema aktsiaselts jne, riiklik aktsiaselts. Neid asju tuleb regulaarselt hinnata. Me kirjutasime selle punkti sisse ja sealt tuleneb ka meie kirjavahetus Juhan Partsiga. On igati tore, et meiega liitunud, meie meeskonnaga, olen ka ise kohtunud Erki Raasukesega, kellel on, kellega mina leppisin kokku, et tema roll võiks olla selles, et seda hinnangut siin kaasa aidata. Siin on hulk alateemasid, näiteks nende ettevõtete kapitaliseeritus, dividendi maksmise võime, kindlasti ka müümine, nimestiku põhjendatus, et mina arvan, et Erki Raasuke sellega praegu  tegeleb, kuigi ta siin langetas vahepeal ühe isikliku otsuse. Aga ma arvan, et see on üks selline kõrvalt vaataja juba selles protsessis. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Aga sellega nüüd võimalus intervjuudeks. Tänud!

Lõpp