Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 2. august 2012

Juhataja Inga Bowden

Tänasest valitsuse istungist annab ülevaate Urmas Reinsalu, algatuseks.

Urmas Reinsalu

Tere päevast! Valitsus tegutseb ja langetas täna olulisi otsuseid. Esimene teema on üks seaduse eelnõu, mille me saatsime parlamenti, mille sisu on narkootiliste ainete nimekirja täiendamine ja mida siseminister tutvustab. Teine tõsine teema oli Eesti merenduspoliitika – seda on pikalt arutatud ka parlamendis – heaks kiitmine 2020. aastani. Selle arengukava tegevuste kogumaksumus nende kaheksa aasta jooksul peaks olema üle 500 miljoni euro, millest üle poole moodustavad investeeringud sadamate infrastruktuuri.

Lisaks kinnitas valitsus 2013. aastaks Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu, mis on 744,73 eurot ja selle praktiline mõju on muuhulgas see, et see on aluseks vanemahüvitise maksimaalse suuruse arvutamisel. See tähendab, et vanemahüvitise ülempiir saab olema 2234,19 eurot 1. jaanuarist 2013. See jääb veel väiksemaks, kui see vanemahüvitise määr oli buumi ajal.

Oluline otsus oli kindlasti ka kõrgharidusstandardi muutmine. Seoses tasuta kõrghariduse reformiga muudeti kõrgharidusstandardis see, et õppekavas peab olema üks keel fikseeritud. See on sellepärast oluline, et kuna täiskoormusega õppes hakkab olema järgmisest sügisest, 2013. aastast täiskoormusega eestikeelne õppekava avalikes kõrgkoolides maksuvaba õpe. Et seda oleks võimalik siis rakendada, see otsustus langetati.

Üks asi, mida ma tahaksin veel öelda. Ekspressis ilmus artikkel vanemapensionist, kus toodi osundus selle kohta, et otsekui vanemapensioni seadus on keerukas ja jagab soodustatud isikud kolme rühma. Tahan siin selgelt välja öelda, et see artikkel jättis tähelepanuta olemusliku vahe. Tänane kehtiv süsteem, mis puudutab lisa laste kasvatamise eest pensionisüsteemis, jagab tegelikult lapsed kahte rühma: lapsed, kelle eest ei saa nende vanem üldse raha pensionilisana, ja lapsed, kes on sündinud pärast 1992. aastat – lapsed, kelle eest saab üks vanematest kahe varasemas arvestuses pensionistaažiaasta eest raha. Ja vanemapensionisüsteem läheb järk-järguliselt üle nõnda, et tegelikult võrdsustada laste kasvatamine erinevatel ajaperioodidel. Ma arvan, et kui tänane pensionisüsteem, on üles ehitatud nõnda, et suhteliselt suuremat pensioni  pensionisüsteemi loogika järgi saavad lastetud vanemad, siis see süsteem vanemapensioni jõustumisega pöördub tagurpidi. Ma arvan, et see on niisugune põhimõtteline valiku koht; ma arvan, et tegelik ühiskonna pensionisammas ongi ju järeltulev põlvkond, nende arvukus ja nende osalus uue väärtuse loomisel. Ma arvan, et see muudatus on mõistlik ja ta korrastab süsteemi, mitte ei suurenda täiendavalt segadust.

Kindlasti on hästi oluline otsus ka värske uudis selle kohta, et Kreeka koalitsioon on saavutanud vähemalt poliitilise kokkuleppe, mis puudutab kärpeprogrammi EFSF-is eraldatud vahendite realiseerimiseks, selle jätkamist memorandumi alusel. Ma arvan, et see seisukoht saab olla väga kindel, et igasugune finantstoetus, mis antakse – Kreeka on selles mõttes ju kõige olulisem pretsedent –, peab olema tasakaalus nende kohustustega, mida riigid, kes finantsabi saavad, on võtnud. Nii et selles osas järeleandmisi teha ei tohi. Ma arvan, et uudis selle kohta, et Kreeka on poliitilisel tasemel valmis seda tegema, eeldab kindlasti ka väga tähelepanelikku monitoorimist, et seda ollakse võimelised täitma ja troika poolt see ka aset leiab. See oleks lühike ülevaade minu poolt valitsuse istungist. Aitäh!

Juhataja

Suured tänud! Sõna edasi siseministrile.

Ken-Marti Vaher

Suur tänu ja tervist minu poolt! Ma peatuks heameelega kolmel punktil ja esimesena kõige mahukamal. Täna me saatsime valitsuse poolt parlamenti ühe olulise seaduse eelnõu, millega muudetakse uimastavate ainete seadust. See on siseministeeriumi poolt initsieeritud juba päris mõnda aega tagasi, sotsiaalminister on selle esitaja. Lihtsalt öeldes, mida me siis teeme, me kanname kaks täna täiesti legaalset ainet, mida kasutatakse tööstuses, eelkõige keemiatööstuses, gammabutürolaktoon ja 1.4-butaandiool, kanname need selliste ainete nimekirja, mida nimetatakse narkootiliste või psühhotroopsete ainete nimekirjaks. Me oleme seda päris mitu aastat ajanud, tegemist on lähteainetega, millest toodetakse kurikuulsat rahvakeeli korgijooki, tegemist on niiöelda GHB-ga, mida ka ajakirjandus on laialdaselt käsitlenud eelkõige sellise joogina, mida kasutatakse ka seksuaalse kuritarvitamise eesmärgil. Euroopas on väga mitmeid ja mitmeid juhtumeid ja ka Eestis on neid registreeritud, näiteks ööklubides inimeste uimastamine. Tegemist on sünteetiliste uimastitega.

Miks on tänane samm oluline? Eelkõige selle tõttu, et inimesed on hakanud tarvitama ka seda nn GBL-i ehk siis GHB lähteainet, mille keerulise nime ma proovisin teile ette lugeda. GBL-i tarvitamine ja manustamine on Eestis olnud ka teemaks, kuna see on täiesti legaalne aine, seda kasutab laialdaselt keemiatööstus. Ja mida me siis selle seadusemuudatusega teeme? Me keelame nende ainete käitlemise sellisel juhul, kui eesmärgiks on narkojoobe tekitamine, kanname need keemilised ühendid ka uimastavate ainete nimekirja. Edaspidi on siis loogika lihtne, maksu- ja tolliamet on esmaseks filtriks ja registreerib nende kahe aine ehk siis GBL-i ja 1.4-BD maaletoomise, tuvastab selle, kas tegemist on legaalse käitlemisega ehk siis kas seda kasutatakse näiteks erinevates tööstusharudes või võib olla tõsine kahtlus, et eesmärk on hoopis muu, nagu näiteks narkojoobe tekitamine või siis nendest lähteainetest GHB töötlemine, valmistegemine. Eestis on avastatud viimastel aastatel päris mitmed selle nn GHB laboreid, tükki seitse kokku. Ja edasine järelevalve saab olema politsei- ja piirivalveameti käes ehk siis eelkõige on küsimus selles, et kui näiteks ka mõni legaalselt neid aineid rakendav töötleja, käitleja, kui sealt on näiteks väljalekkeid, siis selle üle teeb järelevalvet politsei, ja loomulikult vastavatest menetlustes see siis ka tuvastatakse.

Kui sellest GHB-st paari sõnaga veel rääkida, siis GHB tarvitaja tänases Eestis statistika kohaselt on noor inimene, vanuses 18–30. Tegemist on lõhnatu ja värvitud ainega, joove tekib juba ühe milliliitri sissejoomisel, selletõttu ongi selle rahvapärane nimi korgijook ehk siis ühe korgitäie sissevõtmisel tekib juba märkimisväärne joove. See joove tähendab eufooriat, see tähendab ka seda, et kaob igasugune pidurdus, kontroll. Probleemiks on selle aine kasutamine ka näiteks sellisel juhul, kui isik mitte ainult ei tarvita seda joobe tekitamiseks, vaid pärast seda istub ka näiteks autorooli ja siis on tagajärjed vägagi traagilised, kuna pidurdus kaob täielikult ja väga tihti lõppeb see traagiliselt ka teiste liiklejate jaoks. Selle aine üledoos viib koomasse ja tekitab ka muid järelmeid. Pikaajaline selle aine või ka nende lähteainete tarvitamine tekitab inimesel veelgi suuremaid füsioloogilisi probleeme, nii et tegemist on väga tõsise probleemiga.

Me tekitame uimastavate ainete nimekirja juurde uue, viienda nimekirja, kus siis selle seaduse vastuvõtmisel saab olema esialgu need kaks lähteainet, see sama GBL ja 1.4 BD. See on siis selline nimekiri, kus on ained, mis on lubatud, kui eesmärgiks ei ole nende käitlemine narkojoobe tekitamiseks. Me lahendame selle teema tasakaalukalt, mis tähendab seda, et me ei keela ära neid aineid, kuna keemiatööstus tõesti väga laialdaselt kasutab värvainete tootmisel ja muudel otstarvetel, aga me selgelt tõmbame piiri vahele. Kui eesmärgiks on ikkagi narkojoobe tekitamine, loomulikult selle edasimüük, siis on võimalik ka siin õiguskaitseorganitel tõhusalt sekkuda.

Kui me räägime statistikast: selle aasta esimese viie kuuga on seda GHB-d, – mis on juba keelatud aine –, seda on Eesti õiguskaitseorganid konfiskeerinud 25 kilo, mis on väga suur number. Eelmisel aastal oli see number 11 kilo, üle-eelmisel aastal 12 kilo, nii et probleem on tõsine. Ma ütlen siia juurde veel märkused, mis puudutavad üldse niiöelda sünteetiliste ainete probleemi Euroopas. Võib niimoodi  öelda, et sünteetilised ained ja sünteetiliste ainete turg on muutumas paljude Euroopa riikide jaoks üheks kõige tõsisemaks probleemiks narkomaania juures. See tähendab seda, et niiöelda naturaalsed, looduslikud ained hakkavad selles mõttes mitmetes riikides muutuma sekundaarseks. Kõige tõsisemaks probleemiks on muutunud sünteetiliste ainete pealetung. Ühes nädalas tuuakse Euroopas turule üks sünteetiline uimasti, kuus on neid juba 4, aastas siis kuskil 50-60 vahel. Ja tõsine probleem on ka sünteetiliste uimastite lähteained, mida toodetakse üha juurde. See tähendab, et narkomaania probleem muutub niiöelda kontinentide vahelisest probleemist üha enam lokaalsemaks, seepärast et sünteetilisi aineid on võimalik toota kohapeal, selleks on vaja siis laborit ja seetõttu kukub ära paljudel juhtudel probleem transpordiga. Üha enam tuleb Euroopa õiguskaitseorganitel ette selliseid juhtumeid, mida me ka täna lahendame, et tegemist on legaalsete lähteainetega, aga need tekitavad selgeid uimastijoobeid, väga tõsist tervisekahjustust. Eelkõige on see loomulikult probleem noorte inimeste ja alaealistega. Niipalju siis hetkel narkomaaniast. Siseministeeriumi jaoks on see väga selge  prioriteet.
Aprillis, kui te mäletate, moodustasime valitsuse poolt kõige kõrgemal tasemel uimastiennetuse komisjoni, kuhu kuuluvad mitmed ministrid, kuhu on kaasatud kõik selle teema asjatundjad, vabakonna ja muude sektorite esindajad. Ja selle tööga läheme väga intensiivselt ja süsteemselt edasi heas koostöös sotsiaalministeeriumi ja eelkõige tervisearengu instituudiga ja sellest me kindlasti räägime ka lähitulevikus päris mitmel ja mitmel korral.

Teine teema puudutab kodakondsust. Väga lühidalt, valitsus otsustas täna anda kodakondsuse 79 isikule, keelduti ühele isikule kodakondsuse andmisest. Ja üldise statistika kohta niipalju, et juulikuu seisuga oleme sellel aastal kodakondsuse andnud vastavalt seadusele 791 korral ja keeldutud on 17 korral.

Kolmanda teemana on homme oluline päev Eesti jaoks – me võtame homme kell 13, kuhu te kõik olete oodatud, piirivalvesadamas aadressil Süsta 15 vastu Eestis esmakordse multifunktsionaalse reostustõrjelaeva, mis on väga suur investeering.  Euroopa Liit on aidanud meid siin suurema osaga, mis puudutab ressurssi. Ka Eesti riik on panustanud. Me täidame sellega märkimisväärse nišši, puudujäägi merereostuses ja samuti ka merepäästevõimekuses. Seni oleme keskendunud peamiselt ennetustööle ja ka loomulikult koostööle meie heade naaberriikidega. Nüüdsest oleme ka suutelised selle merereostuslaevaga ise merereostuse tekitajad avastama, nendele ka kiiresti reageerima; ka ennetama merereostust, viima ellu efektiivsemat ja tõhusamat merepäästet. Homme olete kõik oodatud sellele pidulikule tseremooniale, mis algab kell 13 piirivalvesadamas, Süsta 15 ja saate tutvuda ja kuulete kindlasti ka olulisi detaile selle laeva kohta, nii et olete kõik oodatud. Tänan!

Juhataja

Aitäh! Küsimuste kord.

Andres Einmann, BNS

Mul on küsimus Urmas Reinsalule kui peaministri kohusetäitjale. Kus teie hinnangul, kus on see piir, millal minister peaks tagasi astuma? Kas kuriteo kahtlusel, teie hinnangul, peaks minister tagasi astuma või mitte?

Urmas Reinsalu

Kõigepealt, kahtlemata kõik kahtlustused, mis õiguslikult esitatakse, ja see olukord, on muidugi kahetsusväärne. Mingisugust positiivsust pole siin midagi leida. Aga nüüd, kui võtta see piir, siis poliitikutel – siin Päevaleht andis ka ülevaate –tegelikult on ju erinevatel juhtudel poliitikud erineva käitumisjoonise ka valinud, on ühelt poolt, mis puudutab juhtumeid valitsemisalas, mis puudutab juhtumeid sellega seoses, mis on esitatud väited isiku enda tegevuse suhtes. Ma tahaksin siiski selgelt välja tuua, nagu ma olen ka varem öelnud, et meil on koalitsioonivalitsus, mis tähendab seda, et kumbki koalitsioonipartner oma valitsusdelegatsiooni liikmed lähetab ja langetab ka need otsused nende liikmete üle. Meil on olnud siin ka juhtumeid, kus koalitsioonis on üksteise, varasemates koalitsioonides, ministreid välja vahetatud ja need tavapäraselt lõpevad koos selle koalitsiooni lõppemisega. Nii et ma kindlasti praeguses olukorras ei pea mõistlikuks valitsuskriisi esilekutsumist. Minister Michal on ise esitanud oma käsitluse oma ametis jätkamise seotusest võimalike edasiste uurimistoimingutega ja ma olen selle ka omalt poolt koalitsioonipartneri esimehena teadmiseks võtnud. Ma arvan, et on kindlasti hästi oluline nendes küsimustes tõepoolest see asja menetlemise läbipaistvus, sõltumatus ja võimalikult kiire selguse ja tõeni jõudmine. Ma usun, et see on kõigi asjaosaliste ja eelkõige ka ühiskonna huvides. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Küsimus edasi.

Andres Einmann

Kuidas on teie või üldse IRL-i ministrite jaoks, kuidas te ise sellises olukorras käituksite, kus on praegu Kristen Michal?

Urmas Reinsalu

Need on hüpoteetilised küsimused, kuidas keegi oleks käitunud, nii või teisiti? Kunagi mult küsiti, kas ma Vene ajal oleks komparteisse astunud? Ei oleks astunud Vene ajal komparteisse. Aga ma ei hakka nende hüpoteetiliste küsimustega, nende hüpoteesidega kaasa minema. Nagu ma ütlen, poliitikutel on olnud, ja ka erakondadel, valiku langetamisel, kuidas käitutakse, on olnud erinevaid lähenemisi. Ma arvan, et hästi tähtis on võimalikult kiire selgus ära oodata ja ma loodan, et küllap Reformierakond oma käsitlused lähiajal esitab.

Andres Raid, Tallinna TV

Küsimus siseministrile. Vabandust, kordan ennast, aga selles valguses, et meie riigi kagupiiridel on eriti aktiivselt tegutsenud maksu- ja tolliamet, maksustab üleliigset, või nimetame siis üleliigset, mõne jaoks ei ole üleliigne, kütust ja midagi on saadud kontrolli alla. Selles valguses tundub see üsna imelik sellepärast, et murdosa on see Kagu-Eestis müüdav kütus, salakütus ainult sellest, mis tegelikult toimetatakse Ida-Virus ja siiamaani ei ole mitte mingisuguseid tulemusi andnud uurimised, mis on kestnud peaaegu kaks aastat juba seoses seal toimuva illegaalse kütuseäriga, õhku lennanud katlamajadega, mis on mitmel korral toonud kaasa ka surmajuhtumid, viimane Kiili katlamaja, ka see uurimine ei ole meid mitte kuskile viinud.

Ken-Marti Vaher

Aitäh küsimuse eest! Uurimised võtavad oma aja ja me peame sellega alati arvestama. Ega valik on ju lihtne, kas uurimine viia läbi kiirest või uurimine viia läbi kvaliteetselt. Tihti need kaks ei käi koos, pole mitte midagi teha. Eriti, kui tegemist on sääraste raskete kuritegude uurimisega, mis nõuavad ressurssi, mis nõuavad tõendite kogumist, tõendite kogumiseks ka erinevate tehniliste vahendite kasutamist, ekspertiiside läbiviimist, mis võtavad jälle oma aja ja nii edasi. Ehk siis me peame arvestama sellega, et paratamatult uurimisorganitele on ka vaja anda niiöelda menetlusrahu selleks, et nad saaksid väga selgelt ja süsteemselt tõendeid koguda nii, et need oleksid ka kohtus vettpidavad. Vastasel korral on tegemist algatatud uurimisega, mis ei pruugi kuhugi jõuda, ei jõua lõpptulemuseni ja see uurimine lihtsalt lõpetatakse.  Loomulikult alati sellised juhtumid esitavad ka väga suure väljakutse uurimisorganitele ja uurijatele, prokuröridele endile ja annavad neile väga palju kogemust. Neil on kindlasti õigusriigina ruumi kasvamiseks, selles mõttes ei ole üldse küsimust. Raskete kuritegude uurimine on tegelikult, ma julgeks öelda, alles sellel sajandil saanud heas mõttes sellise kvaliteedi, mille osas me võime öelda, anda võib-olla hinde „rahuldav“. Aga need juhtumid, mida te puudutate, eelkõige hõlmavad ka väga mitmeid ametkondi, nende ametkondade omavaheline koostöö on ka üks eeldusi selleks, et uurimised üldse kuhugi jõuaksid lõpptulemusega. Nii et ühest lihtsat vastust siin ei ole, aga nii nagu me ka eelmine kord kevadel rääkisime, siis meie pilgud kõik on loomulikult suunatud nii maksu- ja tolliameti kui politsei peale, kes omavahelises koostöös peavad selliseid juhtumeid lahendama ja loodame, et siis need uurimised ka meie jaoks mõistliku aja jooksul jõuavad tulemuseni. Tänan!

Juhataja

Aitäh! Palun.

Elo Ellermaa, Aktuaalne Kaamera

Küsimus härra siseministrile taas kord minnes tagasi justiitsminister Kristen Michali juurde. Mida teie arvate, kas ta peaks tagasi astuma praeguses olukorras või mitte? Juba kas või selles valguses, et ei tekiks arvamust, et see uurimine ei ole sõltumatu. Tegemist on ikka justiitsministriga.

Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! Selleks, et see uurimine oleks võimalikult sõltumatu ja objektiivne, ongi menetlusalluvused sellised, nagu nad täna on ette nähtud. See tähendab, et uurimistoimingut viivad läbi keskkriminaalpolitsei uurijad, kes siis otsese alluvuse osas on siseministeeriumi valitsemisalas. Teatavasti justiitsministrile allub  prokuratuur. Võime öelda, et selles mõttes sellise menetluse lahusus ja erinevate alluvuste lahusus on meie õigusriigi tänases seisus, mis me oleme vabanenud riigina 20 aasta jooksul, minu arust väga mõistlik tasakaal. Euroopas on riike ja meile väga lähedal riike, mõned riigid Skandinaavias on sellised, kus ühele ministrile tegelikult alluvad nii uurimisorganid kui ka süüdistusorganid ehk siis neid valikuid ja mudeleid demokraatlikes riikides on erinevaid. Aga ma arvan, et see tasakaal, mis on Eestis, peaks küll kinnitama kõigile ja ka avalikkusele, et ka sensitiivseid, tundlikke uurimisi viiakse läbi parima professionaalsuse ja objektiivsusega ja mina saan küll ainult seda kinnitada, et uurijad ja prokurörid kindlasti seda teevad ja proovivad selgitada asjaolusid. Tänan!

Juhataja

Aitäh! Ma palun mikrofon edasi siit. Küsimused said otsa?

Andres Raid

Kui on võimalik, siis üks küsimus …

Juhataja

Viimane küsimus siis. Aitäh!

Andres Raid

Küsimus siseministrile. Liiklusjärelevalve kohta on Alo Kirsimäe esitanud mitmeid seisukohti ja on selge, et on mindud repressiivsete meetmete suurendamise ja tugevdamise teed. Kas kunagi on siseministeeriumil kavas ka võib-olla korraldada mingisugune uurimus selle kohta, missugused on nende suurenevate rikkumiste ja suurenevate surmajuhtumite arvu sotsiaalsed põhjused, millest see kõik niimoodi tuleb tegelikult? Hea oleks teada võib-olla.

Ken-Marti Vaher

Tänan küsimuse eest! Kas oleks võimalik vastata tunniga? See on väga hea küsimus. Ma siiski prooviksin nagu põhjalikult seda käsitleda. Selle aasta aprillis siseministeerium ja politsei- ja piirivalveamet on algatanud väga tõsise ülevaatuse kõikide meetmete osas, mida täna liiklusjärelevalves läbi viiakse. Selle põhjuseks on eelkõige see, et tõesti eelmisel aastal ja ka selle aasta esimestel kuudel on Eesti liikluskultuuris toimuv tõsiseks mureks. Me oleme tegevuskavasse kaasanud mitte ainult selle, et tõesti on üle vaadatud ka karistuspoliitika, vaid oleme kaasanud ka väga mitmeid ja mitmeid ennetusmeetmeid. Oleme vaadanud üle ennetuspoliitika koos näiteks majandusministeeriumi ja maanteeametiga. See tähendab näiteks seda, et kui tänasel  hetkel ja ka viimase aasta jooksul on olnud põhiliseks probleemiks liikluses tegelikult kergliiklejad ehk siis jalakäijad ja jalgratturid ja eelkõige nende nähtavus, siis me oleme astunud hulga samme selleks, et olla valmis selle aasta sügiseks ja talveks, kui saabub Eestisse pime aeg, märkimisväärselt on suurendatud seda ressurssi, mis suunatakse just nimelt kergliiklejate nähtavaks tegemisele. Mis on väga selgelt ennetuspoliitiline samm ja mitte repressiivne samm.

Lisaks, kui me räägime elektrooniliste vahendite kasutuselevõtust, siis sellel aastal on liiklusjärelevalvesse siseministeeriumi poolt suunatud täiendavaid vahendeid märkimisväärselt. Me oleme soetamas praegu 10 tõenduslikku alkomeetrit ja ka kiiruskaameraid eelkõige selleks, et liiklusjärelevalvet muuta veelgi läbimõeldumaks ja tõhusamaks, säästa ressursse sisemiselt ja suunata need eelkõige sinna, kus on suuremad riskikohad. Kui me räägime sellest samast karistuspoliitikast, siis repressiivsus ei ole võib-olla õige sõna, vaid õige sõna on analüütikale põhinev tõhusus ja läbimõeldus. See tähendab lihtsalt öeldes seda, et kui meie analüüsid näitavad, et eelmisel aastal märkimisväärselt Eesti erinevates paikades inimestele ka raskete rikkumiste eest miskipärast määrati ainult hoiatusi, ja mida ma raskete rikkumiste all mõtlen? Ma mõtlen näiteks turvavarustuse eiramist. Nagu te teate, siis turvavarustuse eiramine viib väga tihti liiklusõnnetuste puhul surmani ehk siis selle kõige suurema traagikani. See puudutab nii kergliiklejaid, see puudutab loomulikult nii autos sõitjaid, kaasreisijaid, sõidukijuhte ise. Selle karistuspoliitika ülevaatamise mõte on, et anda väga selge signaal, turvavarustuse eiramine, samuti väga tõsine probleem, milleks on alkoholism ja nagu me täna rääkisime, ka uimastite tarvitamine ja siis liiklusesse sõidukijuhina minek, on väga tõsine rikkumine, millele peab järgnema range sanktsioon. Selle karistuspoliitika ülevaatamine ja ühtlustamine üle Eesti on see, mida me tegelikult oleme teinud. Repressiivne jah, juhul kui tegemist on raskete rikkumistega. Aga loomulikult politsei eesmärk on eelkõige ennetada juhtumisi, ennetada kriise ja tagajärgi ja selletõttu ma saan kindlasti öelda ka seda, et me vaatame üha tõsisemalt ka nende sotsiaalsete probleemide peale ja analüüsime seda, kuidas üks või teine liiklusõnnetus on üldse tekkinud, millised on need sihtgrupid, mis on kõige altimad tekitama liiklusõnnetusi. Tänasel hetkel, nii nagu te ka väga hästi teate, on nendeks ka tihti noored inimesed, on nendeks need noored, kes on alles saanud load ja selletõttu on ka meedias kajastatud väga mitmeid ideid ja mõtteid, mis on käinud läbi esmaliiklejate suhtes ja kindlasti ka nende suhtes, kes on korduvad rikkujad, eelkõige isikud, kes on tarvitanud alkoholi ja ronivad autorooli.

Me tahame sellel aastal kindlasti suurendada konfiskeerimiste hulka. Eelmisel aastal konfiskeeritud sõidukite arv Eestis oli piinlikult väike. See võimalus on täna Eesti seaduste kohaselt olemas, konfiskeeritud sõidukite hulk oli alla kümne, seda sellel aastal kindlasti suurendatakse koostöös politsei ja prokuratuuri vahel. Ehk siis on võimalik vahendi konfiskeerimine, sõiduvahendi konfiskeerimine, kui toime on pandud väga tõsine rikkumine ja tegemist on korduva rikkujaga, seda meedet kindlasti ka rakendatakse. Ehk selle võrdlemisi pika jutu kokkuvõte on see, me oleme üle vaadanud kõik meetmed, millel võiks olla mõju liikluskultuuri parandamisele. Mida ma olen ka alati rõhutanud, siis liiklusjärelevalve, mis kuulub siseministri valitsemisalasse, on tegelikult ekspertide sõnutsi ainult üks neljandik sellest mõjust, mida me saame liikluskultuuri parandamisse suunata. Teised komponendid on siin liikleja ise, siis sõiduki korrashoid, kindlasti ka teehoid, infrastruktuur ja loomulikult ka liiklusreeglid. Mida meie teeme, mis minu käsutuse all on, on liiklusjärelevalve ja siin me tõesti oleme astunud väga intensiivseid samme. Viimase märkusena veel see, et me oleme selle aasta lõpus viimas politseid üle ka elektroonilisele välimenetlusele, mis tähendab, et jällegi me suudame vabastada hulga ressurssi nö kontoritöölt, suunata seda põhitegevusse ehk siis liikluspatrullidesse ja eelkõige nendesse riskikohtadesse, kus neid liiklusõnnetusi toimub rohkem. Ja kindlasti edasisi samme oleme astumas ka kiiruskaamerate teemal, aga sellest räägime mõni teine kord. Tänan!

Juhataja

Aitäh! Täiendus? Palun.

Urmas Reinsalu

Täiendus on see, mis puudutab neid hirmsaid repressioone. Ma panin tähele, Postimees vist kirjutas, et mis siin olid vahepeal tsiklite ja autodega, ligi 300 kilomeetrit tunnis uhatud ja siis, ma ei hakka nüüd sekkuma õigusemõistmisesse, aga politseijuhid ka nentisid, et kui selle eest saabub sanktsioon paar päeva aresti, siis see ei kõla just eriti proportsioonis. Arvestades seda, et politseinikud, kes taga ajavad, tegelikult on ju nende elu ka reaalselt kaalul. Ma arvan, et see mõte, et niisugused 300 kilomeetrit tunnis, see on ju hävituslennuk esimeses maailmasõjas. Tegelikult see, mida siseminister ütles, et selle tsikli võiks võtta ka riigi kätte hoiule mingiks mõistlikumaks otstarbeks, seda võiks tõesti kaaluda. Ma tulin siia just läbi Tallinna kesklinna ja ma vaatan, ma ei tea, kas see on ka liiklusohutuse kavatsus, aga tänu linnavalitsuse ühistranspordipoliitika tulemusena lihtsalt keskmine liikluskiirus võib ligineda nullile. See on omakorda tõsine, liiklusohutust küll tagav, aga iseenesest kas ka liiklusrahu pakkuv autojuhtidele. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Aga sellega lõpetame. Edasi intervjuud, palun.

Lõpp