Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 9. august 2012

Juhataja Inga Bowden

Tervist, head ajakirjanikud! Tänasest valitsuse istungist ülevaadet andmas teie ees olevad ministrid. Peaministrile algatuseks sõna ja meiega peaks liituma ka rahandusminister Jürgen Ligi. Aga läheme siiski pressikonverentsiga edasi.

Andrus Ansip

Valitsus otsustas tänasel istungil premeerida olümpial medalivõidu saavutanud Eesti sportlasi. Valitsus premeerib Londoni olümpiamängudel edukalt esinenud sportlasi ja nende treenereid järgmiselt: kreeka-rooma maadluses hõbemedali võitnud Heiki Nabit 70 302 euroga ja tema treener Enn Põllustet 35 151 euroga. Ja kettaheites pronksmedali võitnud Gerd Kanterit 44 738 euroga ja tema treener Vésteinn Hafsteinssoni 22 369 euroga. Raha rahaks, aga rahva tänu kaalub selle rahalise preemia märgatavalt üles. Rahva tänu on hindamatu, mõõdetamatu ja ühinen mina ka kõigi inimeste tänusoovidega veel kord.

Valitsus otsustas tänasel istungil anda maad munitsipaalomandisse ja munitsipaalomandisse saab Ida-Viru maakonnas Maidla vald kergliiklustee rajamiseks, samuti Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kamari alevikus antakse maaüksused kolm tükki munitsipaalomandisse ja Tallinna linn saab ka kolm maaüksust Kalamaja kandis Tööstuse tänaval ristmiku ehitamiseks ja kõnnitee rajamiseks ja Pallasti tänaval kergliiklustee, tänavaäärse haljastuse ja autobussipeatuse ootepaviljoni ja avalikult kasutatava parkla rajamiseks. Ehk ka seeläbi pisut liiklusolud Tallinnas leevenevad. Ma loodan, et sinna ei panda bussimärke.

Valitsus kiitis heaks Eesti Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu. Selle lepingu eesmärk on teatavasti soodustada investeeringuid ja tagada isikute võrdne kohtlemine ehk siis kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusel. Meil on selliseid lepinguid juba sõlmitud kokku 51 riigiga. Võib ju mõelda, et Mehhiko on kaugel, et kui palju sellel topeltmaksustamisel reaalselt sisu võib olla, aga ega ta nii väga kauge ei ole, Mehhikoga kaubavahetus Eestil on väga kiiresti kasvanud. Sel aastal on Eestist eksporditud Mehhikosse kaupu 62 miljoni euro ulatuses juba ja võib öelda, et esimese poolaastaga on ületatud kogu Eesti ja Mehhiko vaheline möödunud aastane kaubakäibe maht. Põhiliselt on Mehhikosse Eestist eksporditud elektrimasinaid ja seadmeid.

Rääkisime ka Süüriast. Euroopa Liit otsustas Süürias valitseva jätkuvalt tõsise olukorra tõttu kehtestada Süüria suhtes täiendavad piiravad meetmed. Liikmesriikidele anti kohustus kontrollida oma sadamates ja lennujaamades kõiki Süüriasse suunduvaid laevu ja õhusõidukeid. Samuti on nüüdsest õigus kontrollida oma territoriaalvetes liikuvaid Süüriasse suunduvaid laevu, juhul kui liikmesriigil on teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et nende laevade ja õhusõidukite veos sisaldab relvi või varustust, kaupu või tehnoloogiat, mida võidakse kasutada siserepressioonideks. Ja lisaks nõutakse kõikidelt Süüriasse veoseid vedavatelt õhusõidukitelt ja laevadelt täiendavat saabumis- ja lahkumiseelset teavet liikmesriiki toodavate ja sealt välja viidavate kaupade kohta. Ja nende sanktsioonidega on ühes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega siis ka ühinenud Eesti. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Annan sõna edasi Juhan Partsile.

Juhan Parts

Majandusministri poolt kaks teemat tänasel valitsuse koosolekul. Esimene puudutas infoühiskonda. Valitsus kinnitas riiklikud finantseeritavad e-ühiskonna projektid 2012 ja 2013. Investeeringute kava kogumaht on 5,9 miljonit eurot. Täiesti uusi projekte on kokku 18 ja täiesti uute projektide maht on 4,6 miljonit eurot. Projektid iseenesest lähevad aina komplitseeritumaks ehk tehnoloogia ka areneb pidevalt. Mida nendest 18 projektist välja tuua, oleks elektrooniline maakataster, detaili siin minemata, kindlasti puudutab iga inimest, kellel on kokkupuutumus maaga. Oluline projekt on ID-kaardi ja digitaalallkirjade kasutusvõimaluste laiendamine. Kodanikke kindlasti puudutav oluline arendus on teabevärav eesti.ee mobiilse versiooni loomine ja võimaluste laiendamine ennekõike just tarbija poolt kasutamise suurendamine. Teabevärav eesti.ee peaks olema midagi sellist, mis võiks olla kõigile selline ava aken kui internet avada ja ta peaks selleks ka muutuma, aga me oleme siin jätkuvalt poolel teel, pigem isegi alguses. Kohalike omavalitsuste teenuste portaal, Riigi Teataja inglisekeelsete tõlgete avaldamine, kindlasti riiklik elutähtsate teenuste infosüsteem, digiarhiivi arenduse järgmine etapp. Need on siis mõned väljavõtted sellest 18-st uuest projektist. Üldist eesmärki me teame, me oleme e-riik ja selleks, et selleks jääda, tuleb pidevalt edasi liikuda.

Teine teema oli valitsusele antud ülevaade olukorrast liikluses ehk teisisõnu rahvusliku liiklusohutusprogrammi täitmise aruanne aastatel 2008-2011. Siin on ka jälle meedia natuke ette jõudnud nende numbritega, ega ma siin väga midagi ei üllata, aga mida nagu üle rõhutada, siis meie rahvuslik eesmärk on alati olnud vähendada hukkunuid ja vigastatuid. Kui me 2008 selle programmi, nelja-aastase plaani nagu tegime, siis meie eesmärk oli saavutada, et aastas ei oleks mitte hukkunuid rohkem kui 130. Selle eesmärgi me tegelikult oleme saavutanud. Tõsi küll, öelda siin mingit trendi kohta, siis aeg peaks olema pikem, kolm aastat. Tulenevalt sellest, et meil tegelikult kaks viimast aastat on see number olnud alla saja, siis me oleme juba kehtestanud ka tegevuskava kuni aastani 2015 meie liikluses ja seal meie eesmärgipüstitus on olnud vähem kui 75 hukkunut. See aasta me teame, et statistika aasta alguses oli väga kurb, viimased kuud on natuke paremaks läinud. Nüüd sisu poole pealt. See liiklusohutuse programm on väga laialdane ju tegijaid – see ei ole ainult politsei, nagu tavaliselt me mõtleme või ka majandusministeerium oma liikluskorralduste erinevate ametkondade kaudu –, vaid see puudutab haridusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, omavalitsusi, kodanikeühiskonda. Kui seda tehnilist poolt vaadata, siis see rakendusuplaan on suures mahus täidetud. Võib-olla olulisem asi, mis on jäänud rakendamata, see on olnud teatud analüüsi otsus, aga ma arvan, et me sellest ei pääse, sellest arutelust edasi, on veapunkti süsteem. Ma arvan, et see on järgnevate aastate üks selline laiem ühiskondlik teema, kas me läheme sellele keerulisele süsteemile vastu, lihtsalt ekspertide arvamused lähevad nagu risti vastupidi, ühed arvavad, et see oleks see, mis tegelikult ikkagi täiendavat liikluskultuuri tõstaks, teised arvavad, et sugugi mitte. See on üks selliseid asju, mis nö kavandatust on võib-olla jäänud rakendamata, aga see on olnud arutelude tulemus ja ma arvan, et see teema jääb kindlasti ülesse. Paar märkust ka meie piirkondade kohta. Me jälgime seda ja analüüsime ka erinevaid Eesti maakondi, mis see liiklusohutuse olukord on. Mis on nagu muret tekitav on see, et Tallinna liikluses on hukkunute ja vigastunute arv kasvanud, mujal maakondades, enamikes maakondades, on olukord parem. Tallinnas on inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv kasvanud 25 protsendi pealt kogumahus 32 protsendini. Nii et siin on, ma arvan selles mõttes nii Tallinn kui ka Tallinna ümbrus on ikkagi liiklusohutuse kese peab olema, nii nagu paljudes muudes asjades. Kõige turvalisem on täna Lääne maakond, kui me vaatame hukkunuid ja vigastunuid, Läänemaal pole ühtegi hukkunut vähemalt eelmisel aastal. Kogu see suur statistika on meil koduleheküljel üleval, kutsun ajakirjanikke jätkuvalt liiklusteemasid käsitlema. Aitäh!

Juhataja

Suured tänud! Rahandusministrile sõna, palun.

Jürgen Ligi

Aitäh! Kahjuks ei saa spordisaavutustest rääkida enam vist, nagu ma aru saan, see räägiti ära. Aga hea meel on meilgi see raha eraldada. Nüüd aga millest muust peaks rääkima minu puhul kui ikka ESM-ist, ega mul muud nime ei olegi varsti. Ma eilset arutelu ja tänast kajastust võib-olla lühidalt siiski puudutaks. Ma ei saa öelda, et kajastus ei oleks, ütleme siis, mõistlik, aga kohati on ta täiesti ebakompetentne. Et kui ikka Postimees esimesel leheküljel teatab, et õiguskantsler on välja võidelnud Riigikogu õiguse arutada ESM-i ja kontserni üks teine väljaanne hüüab ka, et Monti tegi Ligi ja ütles, et parlamendi täiskogu ei peaks arutama. See on ikka ebakompetentsuse ülim piir. Põhiseadus on see, mis määrab ära, et riigi rahalised kohustused lähevad täiskokku. Mitte mingit rolli ei ole siin olnud Indrek Tederil kogu tema sümpaatsuse ja töökuse juures. Võtaks ikkagi sellise sisukama joone. Meil on vaja leida see optimaalne piir täitevvõimu ja seadusandja ja omakorda seadusandja erinevate töövormide vahel. Seda me otsime. Seal on väiksed nüansid. Ja kui põhimõtteliselt Riigikogu antud mandaadi raames peab osa töö ära tegema täitevvõim, siis see on paratamatus, seal pole midagi teha. Teine asi, et ka Riigikogus peab olema mingisugune luuk ja otsustaja, kes ütleb, et täiskogu on nüüd see, kes asja peab arutama. Tähendab, see ei ole rahaliste kohustuste küsimus, need on niikuinii täiskogus. Kõik rahalised kohustused on täiskogus. Kõik olulised asjad on täiskogus. Aga ei saa olla niimoodi, et rahandusministrid, mina isiklikult, kes iganes, et peaminister, Brüssel jooksutab täiskogu täiesti tühiasjadega kohale suvalisel hetkel. Ei saa olla niimoodi. Ja selle üle käib vaidlus. Ma olen, kui ma veel ühte pettumusekohta nimetaks, siis need opositsiooni kommentaarid ka, mis ütlevad, et eelnõu on praaki täis, no need ei ole asjakohased. Kokkuvõttes ma ütlen, oli arutelu täpselt see, mida ühelt parlamendilt pidi soovima, see ongi täiskogu roll. Põhimõttelisi asju küsiti, õelutseti suhteliselt vähe, see oli täiesti mõõdukas ja selline peabki olema üks täiskogu debatt ja ma olen iseenesest sellega rahul. Isegi tänulik parlamendile, et see võimalus on. Aga meil muidugi ei ole võimalik täpselt seda sama asja korrata kõigi asjade puhul, mis paraku täitevvõim teeb ja mis ELAK teeb, see Euroopa asjade komisjon. Ikkagi on teatud piir parlamentide täiskogudel. Mida me praegu otsime, me oleme selle eelnõu teinud koostöös Indrek Tederiga, tal ei ole tegelikult selget sellist määratlust, et kus täpselt see ELAKi ja täiskogu piir peaks olema. Ta viitab täpselt samadele Riigikohtu hinnangutele, mis meiegi ja see on selline üsna parlamendikeskne kompromiss, mis praegu on tehtud. On Riigikohus ju öelnud, et iseenesest ELAK-i otsused ei ole põhiseadusega vastuolus, tähendab see, et ELAK teeb teatud otsuseid. Aga täiskogul peab olema võimalus. Ja selle järgi me oleme arutada soovi korral neid asju siis täiskogus, selle järgi on tehtud eelnõu. Ma siiski ka parlamendist ootaks, et jäädaks nagu adekvaatsuse piiresse ka nendes avalikes kommentaarides. Debatt oli, veel kord, valmistas head meelt, aga muidugi oli hilinenud, mis seal salata. Juulikuu oleks olnud õige aeg, aga nüüd on augusti lõpp see, millal see asi toimub. Ja see juulikuugi oli suhteliselt hiline just selle kohtuvaidluse tõttu, mis võttis kauem aega kui alguses Riigikogu prognoosis, mis ei oleks takistanud ikkagi teemaga sisulisemalt tegelda juba enne parlamendi liikmetel. Kokkuvõttes on mu muljed positiivsed, aga tuleb ära klaarida nagu väga põhimõttelised rumalused, siin ei ole midagi teha.

Me ei jõudnud väga suuri asju rahandusest arutada, need nüüd on juhtumas valitsuse istungil lähiaegadel. Homme tuleb majandusprognoos ja see, mille järgi meie jooksvalt rahandusministeeriumis, üks asju, mille järgi me hindame majanduse seisu, on muidugi eelarve olukord. Võib nii öelda, et eelarvelaekumised on paremad kui prognoositud. Siin on jällegi mitu poolt, maksud on märkimisväärselt paremini laekunud. See mõneti indikeerib siis aasta alguse oodatust märksa kiiremat majanduskasvu, seda ei osanud keegi prognoosida, et esimene kvartal tuleb nii hea. Aga ka teises kvartalis ei ole, me ilmselt eeldasime majanduskasvu kiirenemist, prognoosijad üldisemalt, aga teises kvartalis ei ole siin halvenemist olnud. Maksud laekuvad kenasti. Ja kui tulud kokku võtta, siis laekusid 50,2 protsenti eelarves kavandatust, siis see on 58,9 miljonit eurot rohkem kui eelmine aasta samal ajal. Aga mida me oleme juba eelarves ette näinud ja mis on ka jooksvalt kinnitust leidnud, et mittemaksulisi tulusid sel aastal on vähem. Nendest praegu on enamikus ära laekunud dividendid. Ja see mõjutab pilti ja tavapäraselt on nende mittemaksuliste tulude laekumine ja kasutamine on esimesel poolaastal olnud aeglasem. Põhiline tegur on siin kvoodimüügi rahad, mida enam ei laeku, aga mida ka kulutatakse mõnevõrra aeglasemalt, kui me oleksime võib-olla planeerinud. See ei tähenda, et nad jäävad kulutamata, see tähendab ikkagi seda, et meil võimalused asju teha on alles, ei ole ammendunud, mis on ka majandusliku mõjuga kindlasti, majanduskasvule toetava mõjuga tulevikus. Mitte tingimata teisel poolaastal, vaid mõnelgi juhul siis 2013.-2014. aastal. Kokkuvõttes on makse laekunud 48,3 protsenti planeeritust, mis on esimese poolaastaga hinnates suhteliselt hea. Ja maksude kaupa võib öelda, et sotsiaalmaks ja üksikisiku tulumaks on pisut oodatust paremad, aga inimeste sellist optimistlikumat meelt väljendab suuresti see, et käibemaks on oluliselt loodetust paremini laekunud. Ootuspärane seis on aktsiisidega. Laekumiste puhul ma muidugi tahaks ka esile tuua, et kuigi me räägime laekumistest, on selle taga ikkagi kogumise pingutused ja põhimõttelised muudatused selles vallas. Eriti käibemaksu on mõjutanud eelkõige seadusandlikud muutused ja me oleme kõvasti ressurssi panustanud ka aktsiiside ja ka tööjõumaksude paremale laekumisele. Ja me oleme muutmas siin ka regulatsiooni, see veel ei kajastu oluliselt maksulaekumistes, aga me paneme siin suuri lootusi, et maksud ikkagi eelkõige tuleb ise sendini kokku korjata ja maksutõusud ei ole see, millele me panustame, mis oleks lihtsam tee. Siin on hoiakute ja regulatsioonide muutus mõlemad kaasa aidanud. Kulud eelarves on üsna eelmise aasta tasemel, 3,03 miljardit. Eelmine aasta oli 3,02 miljardit, mis on planeeritust 44,8 protsenti. Ja ei saa öelda, et siin oleks hirmus koonerdamine käinud, peamine tegur on siin ikkagi see, et need mittemaksulised tulud, esiteks, nende laekumine on juba planeeritult väiksem, teine, et nende kasutamine ei ole, ütleme siis niimoodi, langenud esimesele poolaastale, see on ka hästi tavapärane. Teatud ehitused on sesoonsed ja teatud projektidega hoovõtt on see, mis alati esimese poolaasta teeb kulutamisel tagasihoidlikumaks. Ja üks selline tundlik teema on muidugi tegevuskulud. Võin rõõmuga öelda, et need on kasvanud, aga siin taga ei ole mitte palgakasvud ametnikel, nagu tahetakse arvata. See on kindlasti pettumus uudiste jaoks. Selle peamine tegur on kaitsekulud, mis osaliselt tegevuskuludena, suures osas tegevuskuludena kajastuvad. Personalikulud on praktiliselt eelmise aasta tasemel, nii et vahepeal ilmunud kahtlustused ja üleskutsed neid pidur peale tõmmata nende kasvule olid enneaegsed. Kasvu ei ole toimunud. Riik korraldab ennast ümber, mitte ei paisuta. Edasi siis, juulikuu väljub selle esimese poolaasta aruandest, aga me võime öelda, et need tendentsid üldiselt on säilinud, et käibemaks ja juriidilise isiku tulumaks on need, mis teevad positiivselt ilma ja ei saa kurta üldiselt olukorra üle. Loodame, et nii jätkub, et saame oma pinged eelarvest jällegi natukene väiksemaks selle poolest, et see aasta mäletatavasti on eelarve tasakaalu mõttes üks hästi raske prognoositult juba, seda vahet õnnestub ilmselt väiksemana lõpuks hoida. Aga see on kõik minu poolt. Aitäh!

Juhataja

Suured tänud! Valitsuse istungile järgnenud kabineti nõupidamisest räägib Siim Valmar Kiisler.


Siim Valmar Kiisler

Ma kõigepealt ühe väikese märkuse ütleks selle kohta, mida Juhan Parts siin enne rääkis nendest infotehnoloogia projektidest, mida toetatakse eurorahaga. See tundub selline tehnopunkt, aga siin on tegelikult väga palju huvitavaid asju, Juhan siin tõi ära kohaliku omavalitsuse infoportaali, minu arust see on küll üks positiivne näide. See on selline projekt, kus riigi projektina on valmis tehtud infoportaal ehk niimoodi lihtsamalt öeldes kodulehekülg kohaliku omavalitsuse kõiki vajadusi silmas pidades ja antakse võimalus väga väikese üüriraha eest, sisuliselt hoolduskulude katmisena, kohalikul omavalitsusel seda kasutada. Loomulikult panna sinna kõik oma atribuudid, oma juhtide fotod, vapid, kõik muu oluline, aga samal ajal ka oma uudised loomulikult. Kogu menüüde loogika, kogu teabe saamise loogika on kõigil omavalitsustel ühesugune. Seda on kaua aega räägitud, et see võiks nii olla, aga see projekt selle reaalseks teeb. Selle kasutajate arvuga me liigume jõudsalt saja suunas, kui omavalitsusi kokku on 226, siis ma usun, et varsti saavutame juba, et pooled omavalitsused kasutavad sellist võimalust. Nad saavad väga odavalt esiteks selle kätte läbi selle projekti ja kasutada seda võimalust, et oma infot hästi edastada. Ja teiseks, ma arvan, ka ajakirjanikele oluline näiteks eri omavalitsuste kodulehekülgedel surfata ja mingit infot otsida, sest ta on sarnaselt struktureeritud, kogu menüüde loogika, info loogika on igal pool ühtemoodi täpselt üles ehitatud. Kes selle kasutusele on võtnud ja loomulikult täna on selle kasutusele võtmine vabatahtlik. Aga ma arvan, et see on suur samm edasi, üks näide nendest projektidest.

Aga valitsuskabinet kuulas regionaalministri aruannet Ida-Virumaa tegevuskava kohta. Ja kui Ida-Virumaa tegevuskavast räägitakse, siis üldiselt ikka klassikaliselt räägitakse loomulikult ettevõtlusest, töökohtadest, haridusest, turismist, avaliku sektori teenuste kvaliteedist, töökohtade kvaliteedist. Kõik need teemad olid täna ka arutluse all. Kindlasti on siin tulemusi, ma ei hakka neid ükshaaval ette lugema, siin aruandes on neid tulemusi ette näidata, kui me räägime ettevõtlusest, töökohtadest, siis suuri tootmisprojekte on, nagu te teate, Ida-Virumaal erinevaid, näiteks õlitööstused, erinevad ehitused väga suured. Riigi toetuste abil on tööstusalasid rajatud täiesti uusi, selles mõttes nagu võimalusi on palju juurde tekkinud, turismiobjekte on väga mitmeid. Võime tuua siin Kiviõli seikluspargist kuni põlevkivimuuseumini, palju räägitud Narva bastionide toetamiseni välja. Tegelikult edasiminekud nendes valdkondades on, hariduses ka asjad liiguvad normaalselt, nagu me teame. Aga üks uus teema, mis selgelt oli täna üleval, on küsimus kodanike endi aktiivsusest ja tegelikult meil ka laiemalt on probleemid, kui me räägime vene keelt kõnelevatest kodanikest, siis võrreldes eesti keelt kõnelevatega on selgelt erinevates vabaühendustes osalemise arv tunduvalt väiksem ja kordades väiksem. Statistika siin võib olla erinev ja eksida, aga selgelt aktiivsuse vahe on väga suur ja läbi kodanikuaktiivsuse me saame tegelikult seda ettevõtlikkust, mida väga on vaja Ida-Virumaal, ka edendada. See teema oli väga üleval. Mida me oleme teinud? Loomulikult kodanikuaktiivsus on selline asi, mida otseselt valitsuse käsuga tõsta ei ole võimalik, aga läbi kodanikuühenduse sihtkapitali projektide on toetatud ka uusi väga huvitavaid asju Ida-Virumaal. Näiteks Narvas on selline projekt, nagu „Kodaniku ajakirjanik“. Kodanikuühendus teeb umbes taolist asja, nagu „Külauudised“, mis on ajakirjanikele kindlasti teada asi. On vabatahtlike ühendus „Sebra“, mis tõstab kuni 26-aastaste inimeste vabatahtliku tegevuse aktiivsust. On sellised sõltumatud, suunatud projektid, aga kindlasti me peame siin koostöös kodanikuühiskonna sihtkapitaliga läbi arutama, millised eraldi võimalused me saame veel luua, et just vabaühenduste võimekust Ida-Virumaal tõsta, eriti Narvas, aga ka mujal Ida-Virumaal. Eksperdid ütlevad, et kui me suudame vabaühenduste võimekust tõsta alguses, siis see mõne aja pärast kajastub ka selles, et kaasalööjate arv hakkab kasvama, aktiivsete liikmete, lihtsalt kaasalööjate numbrid siis hakkavad ka tõusma, et inimesed on ka kodanikena aktiivsemad. Loomulikult on päevakorras jätkuvalt teema sellest ja regionaalministri üleskutse ka teistele ministritele, ministeeriumidele arutada läbi need võimalused, eriti kui on ümberstruktureerimised riigiasutustel, et siis luua neid riigiasutusi, neid avaliku sektori töökohti rohkem Ida-Virumaale. Tõesti positiivne näide on justiitsministeeriumi algatus vanglateenistuse osas. Loomulikult on jätkuvalt päevakorras sisekaitseakadeemia teema, seda kindlasti arutatakse edasi, kuidas sellega edasi minna. Kõik see sinna juurde, aga just see kodanikualgatus peab ka olema, ainult riigi sammudest ei piisa, kui kodanikud ise ei ole aktiivsed. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimused, palun. Kas on soove?

Mall Mälberg, ERRi raadiouudised

Härra Kiisleri käest tahtsin küsida nende tuuleparkide ja radarite kohta ikkagi. Kas see ikka päris saab niimoodi olla, et ettevõtjad peaaegu et dikteerivad riigile, mida teha ja maksavad selle eest?

Siim Valmar Kiisler

Kui te nii küsite, siis ei saa päris nii olla. Teatavasti mina seda eelnõu sellisel kujul ei olnud nõus edasi menetlema. Seal on väga täpselt vaja selgeks saada, jutt käib planeeringute menetlemisest detailplaneeringute menetlemisest ja millised võimalused on siis seal näiteks kaitseministeeriumil öelda „ei“ juhul, kui nähakse, et see kuidagi on riigikaitse huvidega vastuolus. Ja teiselt poolt, et millised on siis erasektori võimalused niiöelda toetada kaitseministeeriumi poolt tehtud kulutusi. Laiemalt see teema küsimus on ju selles, et kas mingite uute alade planeerimisel, uute hoonete, rajatiste planeerimisel, kas erasektor saab kuidagi rahaliselt siis seda avalikku sektorit toetada. Mina tahan öelda, et siin peavad ikka rollid väga täpselt lahus olema. Meil on kohalikud omavalitsused käinud ka eraettevõtjatega kohut mitmel astmel selle üle, et kui näiteks kohalik omavalitsus ütleb, et jaa, väga hea, kui tahate siia mingeid maju ehitada, aga siis ehitage meile teed, ehitage meile lasteaed ja siis me lubama teie planeeringut ja kui te ei tee, siis ei luba. Sama teema on nüüd kerkinud ka tuuleparkide puhul. Siin peab väga täpselt läbi arutama, kus läheb see piir avaliku sektori ja erasektori vahel, et ei jääks isegi kellelgi mingisugust kahtlust, just kui planeeringut saaks kuidagi jah, halvasti öeldes, osta. Selles mõttes, planeering ongi selleks, et ühelt poolt kohaliku kogukonna huvid oleks kaitstud ja teiselt poolt ka riiklikud huvid oleksid kaitstud. Sellepärast peavad need rollid väga täpselt lahus olema. Kui siin hakatakse rahaliselt kuidagi erasektori poolt midagi kompenseerima just kui, siis on alati see küsimus, et väga täpselt peab olema kirjas seaduses, et need avalikud huvid on kaitstud ja kogukonna huvid on kaitstud ja siis me saame edasi rääkida. Praegu sellise eelnõu teksti puhul, nagu siin juttu oli rahvusringhäälingus, sellise eelnõu teksti puhul ei olnud need rollid piisavalt selged veel.

Mall Mälberg

Kas Estonian Airi kahjumi numbrid on olemas ja teada?

Juhan Parts

Kordan veel kord üle, ettevõtte kohustus on ikkagi avalikustada oma majandusaruanded. Mis puudutab Estonian Airi, siis tegelikult, nagu ma ka tänases Päevalehe intervjuus ütlesin, siis selline praktika, kui on enamusosalus olnud SAS-i käes, riik oli vähemosaluses, et üks kord aastas, täna on riigil enamusosalus, siis ma arvan, et tegelikult tuleks ümber kujundada kvartaalseks. Ja ma tahaks väga loota, minu teada täna peaks Estonian Air selle avalikustama koos oma selgituste ja kommentaaridega. Aga see on ikkagi ettevõtte juhatuse ülesanne. Sest tegemist ei ole ainult ühe numbriga, vaid neil on palju partnereid, neil on võlausaldajad, igasugune majandustulemused vajavad teatud selgitusi, kommentaare perspektiivi osas ja nii edasi.

Juhataja

Aitäh! Mikrofon küsimuste esitamiseks veel siia poole, kui on küsimusi. Ei ole. Siis tundub, et on aeg intervjuudeks. Aitäh!

Lõpp