Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 6. september 2012

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 6. september 2012

• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised
• Pressikonverentsil tehtud fotod: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2302-1

Juhataja Liina Kersna
Tere, head ajakirjanikud! Peaminister Andrus Ansip on ametlikul visiidil Kasahstanis ja tema ülesannetes on keskkonnaminister. Sõna siis algatuseks talle.

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Alustan kõigepealt keskkonnaministeeriumi punktist. Nimelt, tutvustasin täna valitsusele ülevaadet põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest eelmisel aastal. Lühidalt kokkuvõttes kinnitab aruanne, et me liigume nende eesmärkide poole, mis arengukavasse võetud on, põlevkivi osakaal elektritootmises on vähenemas. Ja kui vaadata võrdlevaid andmeid, siis 2007. aastaga võrreldes on vähenenud põlevkivi osakaal elektrienergia tootmises 9%. Nii et kui 2007. aastal, mis on selle praegu kehtiva põlevkivi arengukava baasaastaks, oli põlevkivi osakaal elektribilansis 93,6%, siis eelmisel aastal oli see tase jõudnud 84,5-le. Ka on aruande järgi kinnitust saanud see, et meil on õnnestunud hoida kaevandamise maht alla lubatud maksimaalse piiri, milleks on 20 miljonit tonni, nii nagu arengukava ette näeb. Küll aga võib-olla mitte nii optimistliku poole pealt tuleb öelda, et kahjuks ei ole ettevõtted suutnud vähendada kaevandamisel tekkivaid kadusid, need on endiselt üsna suured ja endiselt ei ole midagi väga rõõmustavat ka tekkivate jäätmete taaskasutamise osas. See on kindlasti valdkond, kus arenguruumi on küll ja veel.

Teistest valitsuse päevakorras olnud punktidest – valitsus muutis kaheksat määrust seoses eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse tegevuse lõpetamisega. Luuakse alus eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse ülesannete üleandmisest sihtasutusele Innove. Nende muudatuste kohaselt võib Innove tellida ja ka väljastada kõrghariduse omandamisel antavaid diplomeid ja akadeemilisi õiendeid, kutseõppeasutuste lõputunnistusi, residentuuri tunnistuste blankette. Ka hakkab Innove korraldama kodakondsuse taotlemisel vajalike eksamite läbiviimist ja riigieksamitunnistuste väljastamist.

Valitsus andis täna ka loa koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti territooriumi, kokku anti kolm luba. Esimene neist puudutab uuringu läbiviimist USAs, teine luba anti koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks Singapuris asuvale genoomiinstituudile ja kolmas Hollandis asuvale Maastrichti Ülikooli meditsiinikeskusele.

Valitsus kiitis täna heaks ka Eesti ja Kosovo vahelise ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise lepingu ja rakendusprotokolli eelnõu. Siseminister sai volitused selle allakirjutamiseks.

Ja lõpetuseks, valitsus andis täna ühele inimesele naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Teistest teemadest räägivad minu kõrval istuvad kaks head kolleegi.

Juhataja
Aitäh! Palun sõna majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

Juhan Parts
Tere päevast! Kaks punkti majandusvaldkonnast. Esiteks, valitsus algatas transpordi arengukava koostamise aastani 2020, kinnitas lähteülesande ja ajakava. Teema on kindlasti väga oluline, väga pikaajalise mõjuga ja meie tänane soov ei ole olla võib-olla niivõrd transpordikeskne kuivõrd selline kaasamiskeskne. Praegu on õige aeg kõigil osapooltel, huvilistel tulla oma idee, energia ja mõtetega lagedale. Kindlasti me loome selleks ohtraid võimalusi, et erinevad osapooled, kes transpordiga kokku puutuvad, saaksid pikaajaliste põhimõtete ja tegevuste osas kaasa rääkida.

Kui vaadata praegu kehtiva strateegia hetkeseisu, siis me oleme üsna kõvasti investeerinud raudteesse, sadamatesse, tegelikult ka lennujaamadesse. Vaadates, kui palju kaupu liigub Eestist sisse ja välja ja läbi Eesti, siis on infrastruktuuri võimekused tunduvalt suuremad. Siit tuleb kindlasti üks väljakutse transpordi arengukava jaoks, et mida riik koos oma partneritega, ettevõtetega saab teha, et arendatud infrastruktuuri ikkagi maksimaalselt kasutada. Sellest tulenevalt arvame, et Eesti investeeringute poole pealt on need põhilised pudelikaelad, millega riik peaks tegelema, ikkagi teedevõrgus – nii arendusobjektid, aga samuti ka teede kvaliteet jne. Eks see kõige keerulisem väljakutse on, kuidas me suudaksime tasakaalustada olemasolevaid ressursse ja soovide nimekirja. Transpordi valdkonnas on üsna palju soove ja ideid, mille maksumused on üsna meeletud – me mäletame siin ideed jõgede ühendamisest Kesk-Eestis ja igasuguseid tunneleid. Igal sellisel transpordiinvesteeringul on oma mõistlik majanduslik tasuvus. Ma arvan, et selline kesksem poliitiline arutelu ja ühiskondlik debatt peaks keskenduma ikkagi sellele, et kõikide nende suurte investeeringuvajaduste juures, mida me ette kujutame, suudaksime enam-vähem rahalisi ressursse planeerida.

Kindlasti on oluline temaatika, millised on tulemused Euroopa Liidu järgmise rahastamisperioodi osas, milliste ressurssidega me saame arvestada. Meie tänane lähtepositsioon on, et kindlasti ei ole meil mõtet praegu karta, et need ressursid väheneksid. Selle perioodi kogemus näitab aga tegelikult ka seda, et selliseid kiiresti ja hästi tasuvaid projekte napib.

Teine plokk, mida tahaks markeerida, on kindlasti koostöö omavalitsustega. Ma arvan, et üks riigisisesemaid küsimusi, olgu see siis teede haldamisel, aga ka ühistranspordi korraldamisel, on ikkagi ülimalt tähtis koostöö omavalitsustega. Ka meie jaoks on sellest aspektist väga oluline kohalike omavalitsuste võimekus. Tänane reaalsus on Eestis selline, et riik omistab kas või teid, tegeleb ühistranspordi korraldamisega, asjadega, mida tegelikult peaks korraldama omavalitsused. Aga see probleem on omavalitsuste võimekuses ehk teisisõnu, omavalitsuste ühinemine ja nende suurem mastaap muudaks paljud siseriiklikud transpordialased mured lihtsamini lahendatavaks. Me saaksime need anda maakondade tasemetele või suurematele omavalitsustele.

Kava peaks enam-vähem valmis olema järgmise aasta aprilliks, nii et ma usun, et see kaheksa kuud peaks olema üsna intensiivne. Käigus on mitmeid uuringuid ja kindlasti saab arutada ka busside temaatikat. Selline algatus siis täna.

Teine teema, mis puudutas majandusministeeriumi, oli see, et me kujundasime valitsuse seisukohad Euroopa Komisjoni teatise osas, mis puudutab taastuvenergeetika küsimusi kuni aastani 2020 ja siis võimalikud taastuvenergia alased eesmärgid kuni 2030. aastani. See on hästi pikk ja põhjalik dokument ja ka meie seisukohad on hästi detailsed. Kui teha mingisugune kokkuvõte, siis põhiküsimuseks jääb ikkagi, kuidas taastuvenergiat integreerida normaalsesse energiasüsteemi. Eeliseid on tehtud hästi palju mitte ainult elektritootjatele, vaid ka tööstusele. Ma räägin praegu Euroopa tasemest. Meil on siin eelised põhiliselt ju elektritootjatel, vähem sellega seotud tööstusel. Euroopa Komisjon markeerib tegelikult oma teatises, et kui selliste n-ö soodustuste, kõikvõimalike privileegide arenguga edasi minna, siis on pilt 2020 ja sealt edasi üsna kurb. Kujuneb selline majandusvaldkond, mis baseerub väga palju toetustel.

Olukorras, kus me kogu aeg muretseme Euroopa konkurentsivõime pärast, olukorras, kus Euroopa tahab avatud kaubandust, kaubandusbarjääri alandades, siis on toetustega ja selline tarbijale väga kulukalt üles ehitatud energiasüsteem üsna liivale rajatud. Komisjoni teatis adresseerib seda teemat komisjonile omase diplomaatilise sõnakasutusega. Aga sealt taustast kõlab välja väga suur mure selles osas. Tegelikkuses on Eesti siin muidugi suhteliselt silmatorkav erand – me oleme oma taastuvenergia osakaalu saanud päris hästi arendada, rohkem isegi, kui me oleme praegu võtnud kohustusi. Kui vaadata Euroopa riike, siis tegelikult see asi ei lähe sugugi nii lihtsalt, ja minu arvates on siin kõige paradoksaalsem see, et eesmärgid on ilusad, kõik arendavad, aga kui vaadata n-ö lava taha, et mis elektrijaamu siis ehitatakse, siis tegelikult ikkagi – kui neid ehitada julgetakse –, on põhiliselt kivisüsi ja gaas mahtudelt proportsionaalselt. Aga tähelepanu saavad päikesepaneelid kuskil Saksa väikekodanlase maja katusel. Energiatootmises peab paratamatult tööstuslik aspekt jääma esiplaanile, ei Euroopa majandus ega ka kodumajapidamised ei suuda sellele vastu panna. Keskseks küsimuseks taastuvenergia puhul jääb majanduslik jätkusuutlikkus. Komisjoni lähenemine on selles mõttes väga kaalukas, et 2030. aastate osas nad loobusid eesmärke isegi välja pakkumast, vaid need sõltuvad järgnevate aastate jooksul taastuvenergia tehnoloogia konkurentsivõime kasvust. Eesmärkide juurde võiks tulla alles 2018. Ka meil on taastuvenergiakoda käinud välja väga ambitsioonika nägemuse eesmärkidest, me teame paljusid teisi riike, kus seda on välja käidud, aga jah, majanduslikust poolest libisetakse imehästi üle. Majanduslik pool ei ole mitte midagi enamat, kui palju meie ettevõtted ja inimesed kogu selle energia eest peaks maksma. Ja mida rohkem me maksame, seda vähem me tegelikult konkureerime, ja see mure on täpselt sama tõsine nii meil kui ka vägagi arenenud majandustes. Selline seis. Me kavatseme kindlasti selles diskussioonis osaleda. See komisjoni hoiak ei ole enam nii hurraaline, vaid ikkagi tõepoolest üritab teha siin teatud mõistlikke vahekokkuvõtteid ja hinnata realistlikkust. Aitäh! 

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna rahandusministrile.

Jürgen Ligi
Aitäh! Kõigepealt, valitsus saadab parlamendi poole teele selle alkoholiaktsiisi tõusu, millest me rääkisime kevadel, et alkoholiaktsiis tõuseb 5% aastas nelja järgmise aasta jooksul. See tuleb nüüd parlamendil seaduseks teha. Loodame, et parlament seda toetab.

Siin ei ole tegemist selle aasta eelarve vaidlusega seotud maksutõusuga, et keegi mu eelmise nädala  intervjuud siin kõrvale ei pane, sest tookord mu käest ikkagi küsiti otseselt, kas nüüd selles vaidluses otsustatakse taas tõsta aktsiisi. Ei, me tõstame teda sujuvalt ja pika vaatega ja sellel on mitu head tulemust. Kõigepealt, salaturg on niimoodi kõige paremini kontrollitav, kui tõusud on minimaalsed. Tootjad saavad asja paremini planeerida, kui nad teavad ette neid samme. Ja eks tarbijal ole ka kergem.

Aga see tarbija huvi ei ole selles asjas nüüd kõige domineerivam, pehmelt öeldes, et alkoholiaktsiisil on ikkagi kaks eesmärki. Ei saa salata soovi koguda raha riigieelarvesse, mis on õilis koht raha kogumiseks, aga tuleb meenutada ka seda, et alkoholi kättesaadavus ei tohi ajas paraneda, nagu ta on ajas paraku paranenud. Alkoholitootjad ei ole selle eest suurt tänu öelnud. Täna hommikul räägitule vastuseks siis nii palju, et alates 96. aastast on alkoholi kättesaadavus paranenud üle kahe korra. Kui vaatame tulusid ja kui vaatame alkoholi hinda ja alkoholiaktsiisi, siis üle kahe korra on viinapudeli kättesaadavus paranenud. Ka seniseid maksutõuse arvestades.

Ja kui siin etteheide oli, et viimasel ajal on 40% kooritud alkoholitööstust, siis tõepoolest kui selline õige teha, siis võib selle numbri saada, sest alates 2008. aastast, kui me olime siin suures kriisi mures, eelarvekriisi mures, siis oli selle tugev fiskaalne tähendus. Aga me ikkagi peaksime vaatama peeglisse ja tunnistama, et enne seda unustati see asi ära. 4,35 korda umbes on kasvanud inimeste sissetulekud 96. aastast ja selle aja jooksul tõsteti seda aktsiisi ligi 60%. Ehk 0,6 võrra alkohol on ajas läinud odavamaks, mitte kallimaks.

See 5%ne tõus, see tuleb ka tõlkida sissetulekute keelde, see tähendab ikkagi pigem kättesaadavuse paranemist. Prognoosid ikkagi ütlevad, et palgatulud kasvavad kiiremini kui see aktsiis. Ja leppigem selle tõdemusega.

5%ne aktsiisitõus ei tähenda 5%st hinnatõusu, tuleb rõhutada. Õlle puhul tähendab see 1% ja paljude teiste sarnaste jookide puhul, veini puhul 0,5-0,6%, siin muidugi sõltub jällegi veinist hinnatõus. See on üks sihuke standardhind, mille peale see arvutus tehakse, aga viina puhul 3%. Nominaalsissetulekud kasvavad kindlasti kiiremini järgmine aasta, kus see hinnatõus on. Ja iseenesest maksutulud, kui aktsiis on ju kindlasummaline pudeli pealt, siis see avalikku teenust ikka oodatakse kasvavat kuidagi üldise jõukusega proportsioonis. Kui me hoiame aktsiisi paigal, siis võimalused, et rahastada kohalikku teenust juba vähenevad. Nii et mina küll ei punasta.

Nüüd selle kriitika peale, mida ma ka täna kuulsin, mida oleme harjunud kuulma nende harvade aktsiisitõusude puhul, mis tegelikult on olnud, et kui nüüd arvatakse, et riik sai rikkaks, siis järgmiseks lisatuluks, järgmise aasta lisatuluks prognoosime siin 7 miljonit eurot. Ei ole väike raha, aga see on ainult 0,16% maksutuludest. Nii et selle rahaga nüüd ilma ka ei tee, nagu võiks siin retoorikast järeldada.

Edasi kiitis valitsus heaks Iirimaa finantsabi programmi järgmise laenumakse, kuulates enne ära informatsiooni. Iirimaa on kindlasti parim näide sellest, kuidas finantsstabiilsusmehhanismid töötavad. Kui riigile anda aega, leevendades tema finantskriisi ajal laenamisvõimetust ja ta selle aja kasutab usalduse ja konkurentsivõime taastamiseks, struktuurseteks reformideks ja kärbeteks, siis sellest on abi. Sellest võib olla nii kiire abi, et Iirimaa juba on müünud arvestataval hulgal võlakirju ja järgmise aasta jooksul on ikkagi, näeb ette plaan naasta täielikult turule ja siis programm ka lõpetada plaanipäraselt.

Isegi need defitsiidinumbrid ei pruugi seejuures nii hiilgavad olla, kui hoiak on õige ja minnakse plaanipäraselt, tehakse otsused ära, raporteeritakse, et numbrilised eesmärgid on täidetud ja pigem kuhjaga kui puudujäägiga. Selliseid riike usutakse ja sellistele juletakse edaspidi laenata ja nemad loomulikult julgevad tulevikus vähem laenata, laenu võtta, sest et kibe kogemus on käes. Tegemist on muidugi eeskujuliku riigiga selles mõttes, et ta on ka konkurentsivõimeline. Kõigil nii hästi ei lähe, nagu te teate, aga positiivne eeskuju on alati oluline.

Kui opositsioonil küsimus tekkis, et mitu eurot siis iga eestlane nüüd Iirimaale ära kinkis, ei tea, ei huvita ka väga palju, sest me saame selle tagasi intressiga, nii nagu ei jäta me ka teistele seda raha. Aga summa iseenesest, mis on välja makstud, moodustab programmist 81% ja selles ei ole me osalenud algusest peale, nii et mina ei pea vajalikuks Eesti perekonna kohta mingit jagamist teha. Kes tahab rahvast hirmutada, võib seda teha. Mina sellega ei tegele.

Nüüd siis Iirimaa programmil on peale selle EFSFi, mis praegu toimib, ka EFSM olnud raha andja ja IMF ja väljamakse absoluutsumma siis 54,8 miljardit eurot. Rääkides sellest programmist, millega nad viimasel ajal on tegelenud, loomulikult on põhifookus finantssektori parandamisele ja pankade kapitaliseerimine on edukalt läinud. On tehtud ka palgareform ja jõustumas on pensionireform, sellised hästi tüüpilised asjad mitte ainult Lõuna-Euroopas, vaid Euroopas tervikuna, mis pitsitavad, jäigad palgasüsteemid ja koos indekseerimistega siis, mis ei lähtu majandusolukorrast, vaid lihtsalt mingitest suurtest sotsiaalsetest kokkulepetest. Ja ülemäärased sotsiaalsüsteemid, mis reaalsuse koju jõudes, aga Iirimaal oli reaalsus varjatud ikkagi kinnisvara ja laenubuumi taha, osutuvad ülejõu käivateks.

Ka Iirimaal tegeldakse erastamisega. Programmis on mitu näidet, reformide vallas üks huvitavamaid näiteid, et siin ei saa rääkida minu teada erastamisest, aga moodustatakse ettevõtet Iiri Vesi. Miks see nii huvitav on? Siiamaani, nagu keskkonnaminister mulle täna tähelepanu juhtis, jagati Iirimaal vett tasuta. Tasuta asju ei ole ja see on alati üks selliste riigi rahanduse probleemide allikas, kui kokkuvõttes vee tarbimine oli seal Euroopa keskmisest ka kaks korda kõrgem ja loomulikult maksti seda kaudselt kinni vee siis tarbimismudelit.

Mainiks ka uudiseid maksude kogumise vallast. Pressiteade ütleb kindlasti must-valgel need täpsed numbrid ära, niimoodi lihtsam öelda, maksutulu siiski tuleb öelda, on laekunud 8 kuuga mullusest 11,5% rohkem. Ka eelarvega võrreldes ootustest rohkem, aga sellest nüüd pole sellist lõplikku leevendust juhtunud, me oleme juba suveprognoosis selle paranemisega arvestanud, see on täpselt kaks kolmandikku 8 kuuga aastaprognoosist.

Kokkuvõttes tuleb meil tõenäoliselt ka see aastaprognoos üle natukene ja võib öelda, et ka august oli hästi edukas, aga kõigil nendel numbritel on selline sügavam sisu. Augusti ülelaekumine oli seotud väga palju käibemaksuga, esiteks, kus tuleb alati arvestada, mis on tagasimaksete osa. Käibemaksus teatavasti on ettemaksu ja tagasimaksete arvestus, pilti hägustab ja augustis mõjus see väga tugevalt laekumisi suuremana näitavana.

Ja teine on ettevõtte tulumaks. Ettevõtte tulumaks on üldse üks hästi ebastabiilne tuluallikas, kuid sellel aastal avalduvad eelmise aasta väga kiire majanduskasvu viljad, ettevõtted saavad võtta dividende ja tegemist on siis erasektorist laekunud dividendidega augustis. Mis on selle ülelaekumise tulemus, siiski kõigest oodatust väiksem eelarvedefitsiit, mitte mingisugune ülejääk. Kui suvine prognoos räägib 1,2%st puudujäägist SKP-st ja nüüd see, mis on see kõige poliitilisem osa, kuhu adresseeritakse kõik suured nõudmised, valdavalt see keskvalitsuse eelarve, selle jaoks tähendab on tegu ikkagi rohkem kui 7%se puudujäägiga mitte SKP-st, vaid temast endast.

Meil on ikkagi pingutust üksjagu ees, et kõik eelarveosad töötaksid laitmatult. Kõik, kes kirjutavad, et valitsus pürgib viie kõige kitsima hulka maailmas, eksivad ikkagi tõsiasjadega väga palju, sest kõik valitsused tegelikult soovivad tasakaalustada oma eelarvet. Meil on see õnn, et meie ei pea maksma näiteks poolt hariduse eelarvet lihtsalt laenuintressideks, nagu on Euroopas keskmine. Muus osas on meil tööd kui palju. Ja sellega ma vast võtakski kokku, inimesed ümberringi on muutunud kärsituks.

Juhataja
Jaa. Empaatiavõime on olemas. Ja Ingrid, Sven ja siis Andres.

Ingrid Hõbemägi, Kanal 2
Härra rahandusminister, te siin mainisite, et alkoholiaktsiisi üks aspekt on maksutulu, ja teine, nagu ma saan aru, mure rahva tervise pärast ses suhtes, et alkohol on liiga kättesaadavaks muutunud. Miks mitte muretseda ka suitsetamise pärast ehk siis kas oli kaalumisel ka tubakaaktsiisi tõstmine või teiste kaudsete maksude tõstmine? Aitäh!

Jürgen Ligi
Ei, me oleme viimasel ajal ikkagi ainult tegelenud tubaka ja alkoholiga ja tubaka puhul on juba ammu otsustatud 10%ne aktsiisitõus. See jõustub 1. jaanuarist, jõustus ka sel aastal, me ei pea sellest uudiseid tegema, see on kahe aasta vanune teadmine. Me peame jälgima selles hinnatõusus kogu aeg ka salaturgu, ja oleme tähelepanelikud. Aga võib öelda, et siin on maksuamet teinud aktsiiside vallas hästi head tööd ja see annab meile kindlust, et näppu pole lõigatud, et salaturg on siiski üldiselt hästi kontrollitud. Ei ole välistatud, et me teeme mingeid otsuseid ümber. Me oleme vahel jaganud varem kokku lepitud tõusu kaheks osaks. Näiteks on olnud meil siin ka juttu sellest juba varasema otsuse jagamisest pikema perioodi peale, aga mul praegu seda tundmust ei ole, et me peame selle peale minema. Tubakas ja alkohol mõlemad on asjad, mille maksustamine süümepiinu ei tekita.

Juhataja
Aitäh! Sven.

Sven Soiver, TV3
Küsimus majandusministrile. Euroopa Liidu ja Gazpromi vaheline vaidlus, kas selles on ka majandusministeerium kuidagi osaline, kas või info andjana? Ja mis on ministeeriumi seisukoht, kas Eesti inimene on maksnud gaasi eest rohkem, kui oleks õiglane või on see mäng kuskil meist kõrgemal, poliitiline, ja tegelikult probleemi ei ole?

Juhan Parts
Muidugi oleme maksnud rohkem kui on õiglane. Probleem, mis on meie gaasi lõpphinnal, kui me jätame kõrvale selle n-ö konkureeriva, läbipaistva turu puudumise ehk teisisõnu, meil ei ole alternatiivset gaasiallikat, mis paljudes Euroopa riikides on ju tekkinud viimase kümne aasta jooksul, siis probleem on ikkagi see, et gaasi hinnast 90% ja natuke rohkem kujuneb väljaspool meie piiri. See valem, millega gaasitarnija pakub seda meie gaasiettevõttele, kus ta ise on, ütleme n-ö muusika kujundaja, on hästi läbipaistmatu. See on kindlasti küsimus, millega ka Euroopa Komisjoni direktoraat tegeleb. Eriti olukorras, kus me näeme perioode, kus gaasi hind on olnud ka meist palju kaugemates riikides odavam, ma räägin siin transpordikulude osakaalust. Me oleme keskendunud praegu pikemale perspektiivile ja see pikem perspektiiv hinna kujunduses on see, mis on juhtunud Ameerika Ühendriikides, kus tänu teatud alternatiivsete gaasiallikate tööstuslikule kasutuselevõtule on täna gaasi lõpphind kordades odavam, kui pakub olemasolev ja suhteliselt kartellistunud gaasitööstus, olgu nad siis Araabia tootjad või Venemaa või kuskilt Aasiast. See on see seis. Konkurentsiamet ju kontrollib gaasi hinda ainult selles ulatuses, mis kulud tekivad Eesti Vabariigis ehk siis torutransport ja sinna väike müügikulu juurde. Need on hästi väiksed.

Sven Soiver, TV3
Tohib lisaküsimus? Kas te näete üldse mingit reaalset võimalust, et Eestile tekiks mingi teine gaasi saamise allikas, arvestades Eesti turu väiksust ja vajalikke investeeringuid?

Juhan Parts
Mulle tundub, et see asi muutub üha realistlikumaks. Siin on kaks perspektiivi, üks on tegelikult see veeldatud maagaas, pean siin märkimisväärseks enne suvepuhkusi Soome seisukoha teatud korrektsiooni, mis majandusliku reaalsuse veeldatud maagaasi võime osas siseneda meie turule muutis tunduvalt suuremaks tõenäosuseks. Kui vaadata ka reaalseid numbreid. Ja teine on kindlasti Poola kildagaasi arengud. On suhteliselt oluline, et kas siin lähemate aastate jooksul tekib n-ö tööstuslik potentsiaal, majanduslik konkurentsivõime ja see võib muuta gaasi realiteeti üsna kardinaalselt. Ootasime ammu, et Euroopa konkurentsi direktoraat vähemalt tegeleb selle küsimusega, mis on selle tulemus, mul on jälle raske spekuleerida. Ma ei ole ka kõikide detailidega kursis, mis Euroopa konkurentsi direktoraadi käes on.

Juhataja
Aitäh! Andres.

Andres Raid, Tallinna TV
Küsimus majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Kuidas on võimalik, et Eesti Energia müüb oksjonitel põlevkiviõli keskmiselt peaaegu et poole odavamalt kui on maailmaturu hinnad näiteks masuudil? Võin öelda, 393 USA dollarit tonn müüs Eesti Energia ja samal ajal maailmaturu hind 670 USA dollarit tonn.

Juhan Parts
Ma soovitaks seda küsida Eesti Energiast. Aga ma arvan, et …

Andres Raid, Tallinna TV
Nad viitavad riigisaladusele.

Juhan Parts
Kuulge, pigem siis ärisaladusele.

Andres Raid, Tallinna TV
Vastused on selle kohta olemas.

Juhan Parts
Lubage, ma siis aitan teid õigele rajajoonele. Esiteks ma ei usu, et Eesti Energia ei oskaks raha lugeda. Pigem ma kujutan ette, et meie avalik arvamus on täna vastupidine, et liiga palju loevad raha. Ma arvan, et te võrdlete praegu erinevaid kaupu. See on sama, kui te võrdlete, ma ei tea, Hinnapommist ostetud mingisuguseid aukudega ketse ja kalleid Itaalia kingi.

Andres Raid, Tallinna TV
Ma räägin ikka põlevkiviõlist.

Juhan Parts
Põlevkiviõli on üsna unikaalne kaup. Nafta kui sellise üldnimetus on tegelikult vägagi varieeruv, on väga erinevaid naftasid, millest on võimalik toota väga erinevaid kütuseid ja keemiatööstuse n-ö algkomponente ja nende hinnad on vägagi erinevad. Selles mõttes tuleb võrrelda võrreldavaid kaupu, arvestades kvaliteedi omadusi.

Juhataja
Võib-olla pärast pressikonverentsi võite jätkata. Aga Ingrid, palun.

Ingrid Hõbemägi, Kanal 2
Küsimus keskkonnaministrile peaministri ülesannetes. Kaks nädalat tagasi esitas Nord Stream Eesti välisministeeriumile taotluse, et võib-olla lubatakse nüüd uuringuid Eesti territoriaalvetes, majandusvetes. Ma saan aru, et valitsus lükkas selle asja arutamise veel nädala võrra edasi, see pidi toimuma eelmisel nädalal. Kas Eesti valitsus on selles osas kujundanud seisukoha, lubatakse neid uuringuid või mitte? Aitäh!

Keit Pentus-Rosimannus
Valitsus ei ole seda teemat uuesti arutanud. Välisministeerium analüüsib talle esitatud taotlust, kas on põhjust meie juba kujundatud seisukohta muuta, praegu ei ole mingit alust arvata, et selline põhjus varasema seisukoha muutmiseks oleks tekkinud. Aga valitsusse see teema veel jõudnud ei ole, välisministeerium valmistab seda vastust. Selleks on ette nähtud aega kolm kuud, nii et veel on aega valitsusse jõudmiseks küll.

Sven Soiver, TV 3
Küsimus rahandusministrile Iiri teemal. Te ütlesite, rahvast hirmutada on halb, aga ma küsiks siis selles sõnastuses, et kui palju on Eesti kasulikult paigutanud Iiri majanduse aitamisse ja palju me sealt teenida võime? Kui te seda arvu ei tea, siis kas seda on võimalik kuidagi välja arvutada või kuskilt mujalt küsida?

Jürgen Ligi
Kui väga tahta, siis muidugi. Meil EFSFi võti on ju teada ja siis tuleb vaadata neid väljamakseid sellest hetkest, kui me EFSFiga liitusime. Me oleme osas programmist osalenud ja Iirimaa abistamises on osalenud näiteks Rootsi, Suurbritannia, Taani, Poola, sõltumata sellest, et nad on väljaspool. Ja muidugi IMFi kaudu, võime ju öelda, et siin on raha kantimine käinud ka IMFi kaudu, mis ongi üks müstiline asi, et kui ESMiga tuleb kõigile meelde, et me kingime raha ära, siis kõiksugu arenguabid ja IMFid ja Arengupangad ja Eesti Energiad, need kõik lähevad meelest ära, kus me mängime ikkagi palju suuremate summadega kokkuvõttes.

Eesti Energiasse oleme selle aastaga ära andnud summa, mida me siis mitme aastaga peaksime andma ESMi. Ilma mingi suure täiskogu debatita, oleme ausad ja ilma isegi võimaluseta, et parlament tõsiselt seda asja kontrolliks, sest teatavasti põlatakse meil siin parlamendi esindatust Energia nõukogus. Üldised arengukavad muidugi käivad läbi. Konkreetsete investeeringute analüüs - tuld! Ainult opositsioon ja kõik õiguse asjatundjad, lahendage see probleem ära, kuidas ESMi käsitletakse nii erinevalt üldisest rahandusest. Ma ootan siiani seda põhjendust ja vaatame, kuidas see riik lõpuks ehitatakse ümber.

Sven Soiver, TV 3
Ma saan aru, et sellist arvestust rahandusministeerium ei pea nende erinevate instrumentide ja organisatsioonide kaudu, millisele riigile kui palju me maksnud oleme ja palju meil raha kuskil seisab ja palju sealt siis teenida võiks?

Jürgen Ligi
Meil on loomulikult arvestused olemas, aga ma ei näe sellel mingit praktilist väärtust, et me jälgiks neid kuupäevi ja neid summasid, mis välja lähevad, sest need põhinevad ikkagi kokkulepetel ja põhinevad järelevalvel. Aga ministri tasemel ei pea olema see ajakava peas, see on täiesti ebamõistlik pea risustamine. Kõik toimib selles mõttes nagu arvuti, minul ei ole vaja seal käsi kallal olla kogu aeg.

Sven Soiver, TV 3
Aga pressiosakonnast saab, on teil teada?

Jürgen Ligi
Muidugi saab, kui tahate. Mis see Iirimaa protsent umbes oli? Siin suurusjärk 4 kandis, sellest räägiti, aga siin on olnud kauplemist. Iirimaal oli omaette ooper see, kuidas nad nende intressidega kauplesid. Miks ma ei võinud sellest rääkida?

Juhataja
Liiga pikalt räägid lihtsalt, meil ei jää aega intervjuudeks pärast.

Andres Raid, Tallinna TV
Ja lühike küsimus keskkonnaministrile. Kas keskkonnaministeeriumil on ülevaade selle kohta, mis Ida-Virumaal, kui suur on see põleng, mis mäed põlevad, mis sealt eraldub ja kui ulatuslik see on?

Jürgen Ligi
Tohib, ma parandan enne vea ära? Iirimaale me oleme andnud ainult garantiisid, aga teeninud siiski intressi sealt pealt ja see 4 on Iirimaale läinud intress mingil hetkel. Ma praegu lihtsalt natuke õgvendasin, raha me Iirimaale ei ole isegi laenanud ega ka EFSFile, vaid andnud garantiid EFSFi antud laenudele.

Keit Pentus-Rosimannus
Küsimus oli, kas on olemas? Jah, on olemas …

Andres Raid, Tallinna TV
Kas on ülevaade selle kohta, kui ulatuslikud on need põlengud poolkoksi mägedes, nn tuhamägedes, mis sealt eraldub ja kui ulatuslikud need on?

Keit Pentus-Rosimannus
Jah, on olemas. Seda jälgitakse pidevalt, seireandmed on kõigile avalikult kättesaadavad samamoodi, mitte ainult keskkonnaministeeriumile.

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd aeg intervjuudeks.

Lõpp