Vabariigi Valitsuse pressikonverents 28. veebruar 2013

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 28. veebruar 2013

• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised
• Pressikonverentsil tehtud fotosid saab vaadata: https://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2509-1

Juhataja Inga Bowden

Tere, head ajakirjanikud! Teie ees olevad ministrid annavad ülevaate lõppenud valitsuse istungist ja kabineti nõupidamisest. Urmas Reinsalule sõna, palun.

Urmas Reinsalu

Aitäh! Me valitsuses arutasime rida olulisi punkte. Muuhulgas olid valitsuskabineti koosolekul teemadeks Estonian Airi laenuküsimused, Juhan annab sellest ülevaate, aga ka regionaalse maagaasiterminali asukoha küsimus ja võimalikud valikud, mis meil ees seisavad. Juhan annab sellest ülevaate. Ning arutasime ka võimalikke erinevaid kohtuvaidlusi, mis on üles kerkinud avaliku teenistuse seaduse ja avalike teenistujate ringi määratlemisega põllumajandusministeeriumi valitsemisalas.

Valitsuse päevakorrapunktidest andsin ma ise valitsusele ülevaate riigikaitsest osavõtukohustuse ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta. Siin oli mul tuua ainult välja positiivseid uudiseid. Eelmisel aastal astus kaitseväes ajateenistusse 11 aasta suurim arv ajateenijaid, kokku 3406 kutsealust. Kõik ajateenistuse lõpetanud määrati reservväelastena sõjaaja ametikohtadele. Selline suur ajateenijate arv on väheneva rahvastiku tingimustes väga hea tulemus.

Mis on positiivne ja näitab ka hoiakut kaitseväekohuslaste puhul ajateenistujate suhtes, et 35% kutsealustest astus teenistusse vabatahtlikult, avaldades ise selleks soovi. Mis on ka positiivne, on see, et ajateenijate rahulolu teenistusega on kõrge. Me viime pidevalt selle kohta läbi monitooringuid ning 69% ajateenijatest jäi oma teenistusajaga rahule.

Teise teemana kinnitas valitsus ametisse Euroopa Kohtu kohtunikukandidaadi, justiitsminister annab selle kohta ülevaate, kuidas see protseduur kulges.

Kiitsime heaks ka seaduseelnõu veeseaduse muutmiseks. Esitame selle parlamendile. Eesmärgiks on teha muudatusi väetise kasutamisega seotud regulatsioonides, et vähendada põllumajandustootmisest pärit reostuskoormust.

Otsustasime võõrandada riigivara haridus- ja teadusministeeriumilt Tallinna Ülikoolile.

Otsustasime teatud eurotoetustest rahastavate meetmete raha ümber jaotada. Nimelt suunatakse keskkonnaministeeriumi valitsemisalast eelnevates projektides kasutamata jäänud toetusi jääkreostusobjektide investeerimise programmi. Sellega soovitakse kaardistada üle 300 jääkreostusobjekti. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonnas kasutamata jäänud 89 tuhande euroga suurendatakse tegevusi, mis informeerivad avalikkust soolist võrdõiguslikust puudutavast seadusandlusest ja palgalõhest. Seda programmi viib ellu sotsiaalministeerium.

Tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu otsusest Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta andis ka Eesti valitsus heakskiidu uute piiravate meetmete kehtestamiseks Süüria suhtes.

Me andsime ka  heakskiidu eelnõule, mille kohaselt parlament peab ratifitseerima Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatused, mis võeti vastu juba läinud aasta mais Euroopa Ülemkogu otsusega. See siis näeb ette, et protokolli jõustamisel kinnitada Iirimaa konstitutsioonist tulenevate teatud põhimõtete austamist ja kehtimist Euroopa Liidus, nagu õigus elule, perekond ja haridus, maksustamine, julgeolek ja kaitse.

See oli teemade ring, mida valitsus oma istungil arutas. Mul on väga hea meel hiljutise, paar tundi vana otsuse üle, et parlamendis võeti vastu uus kaitseliidu seadus. Vana kaitseliidu seadus on meil kehtinud ligi 14 aastat. Ma arvan, et on hea märk - selle seaduse menetlemine nii kaitseliidu malevate, kaitseliidu esindajatega kui ka parlamendis konsensusega arutelu.  See on hea märk sellest, et riigikaitse valdkonnas on meil võimalik teha asjalikku koostööd opositsiooni ja koalitsiooni piire ületavalt. See seadus annab paremad võimalused vabatahtliku riigikaitse arendamiseks ning tagab ka täiendavad sotsiaalsed garantiid väljaõppes osalevatele kaitseliitlastele. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Sõna Juhan Partsile, palun.

Juhan Parts

Tere päevast! Ma räägin kahest küsimusest, üks on Estonian Air. Valitsus otsustas suurendada päästmisabi laenumahtu. Kui me varem oleme eraldanud laenuna 8,3 miljonit eurot, siis täna otsustas valitsus eraldada 16,6 miljonit eurot. Me fikseerisime ka lähtuvalt ettevõtte taotlusest vajaduse kuni 37 miljonit eurot kokku koos varasemate laenudega. Selle laen on jätkuvalt laen ja tuleb tagasi maksta. Laen on praegu kapitaliseerimise viisina parem kui anda põhikapitali. Kui me selle varasema laenu puhul rääkisime põhieesmärkidest, et oleks tagatud ettevõtte likviidsus ja vajalikud finantsnäitajad, siis ettevõte on sisenenud sisulisse restruktureerimisse ja see laen peaks olema piisav, et läbi viia ettevõtte jaoks vajalikke ümberkorraldusi ja struktureerimistegevusi, et täita põhieesmärki, et viia ettevõte pikaajaliselt finantsseisu, kus me saame öelda, et ta on jätkusuutlik.

Nüüd ümberkorraldusest. Nendes on meil ettevõttega kokkulepe. Ettevõte kindlasti räägib ise niivõrd, kui on tegemist ettevõtte sisese infoga, millise detailsusastmega. Üldiselt võib öelda, et ettevõte on saavutanud kokkuleppeid erinevate võlausaldajatega, mis on kindlasti positiivsed uudised, mida me veel paar kuud või kolm kuud tagasi ei arvestanud. On ka selliseid väiksemaid töövõite.

Teiseks, valitsus sai ka info selle restruktureerimiskava ja vastava riigiabiloa taotluse esitamiseks Euroopa Komisjoni. Nagu ma olen ka varem öelnud, et sisuline restruktureerimiskava on olemas, aga Euroopa Komisjonile esitatav kogu informatsiooni maht restruktureerimiseks on märksa laiaulatuslikum ja sellega siis nii ettevõte kui ka ministeerium jätkavad tööd. Selles osas on meil jätkuvalt aega. Me ei taha siin kiirustada. Me tahame saavutada väga hea kvaliteedi, et tõsta tõenäosust, et Euroopa Komisjon aktsepteerib ettevõtte restruktureerimist.

Kindlasti ei ole see viimane kord, kui me seda küsimust arutame. Küll ma tahaks loota, et selle tänase otsusega me anname ettevõttele ja ennekõike ettevõtte klientidele piisava kindluse, et valitsuse soov see ettevõte restruktureerida on kindel. Aga loomulikult, nagu ma eile ka riigikogus ütlesin, et kui me räägime ettevõtte viie aasta perspektiivist, siis kõik see, mis toimub reaalselt turul, lennunduses, ega see kerge ülesanne ei ole sugugi mitte. Sihuke lühikene ülevaade, kui pärast on küsimusi, siis ma vastan.

Teine ka väga põhimõtteline, väga oluline küsimus puudutab regionaalset maagaasi terminali ja selle asukoha valikut. Miks täna valitsus seda arutas?  Kuna 7. märtsil on  kavandatud Läänemere energiaturgude integreerimise projekti või programmi raames gaasitöörühma kogunemine Brüsselis. Enne seda, 6. märtsil kohtuvad kolme Balti riigi ja Soome energiaministrid Euroopa Komisjoni volinikuga, et seda küsimust arutada. Selleks, et valitsus oleks informeeritud, kuhu kogu see teema on arenenud, mis võiks olla Eesti riigi seisukohad praegusel hetkel selles protsessis - see oligi tänase arutelu eesmärk.

Taustast, et millest me õigupoolest räägime? Me räägime väga põhimõttelisest soovist arendada välja tegelik, toimiv Balti gaasiturg. Siin on väga palju elemente selles mosaiigis, aga kindlasti üks keskne element on see, kust tuleb alternatiivne gaasiallikas, millel on perspektiivi olla konkurentsivõimeline täna eksisteerival gaasiturul. Selles osas on kolm Balti riiki ja Soome täpselt ühesuguses seisus. See on see eesmärk. Miks selle eesmärgi rõhutamine on oluline? Et jõuda kokkuleppele selles ühes, võiks isegi öelda, tehnilises küsimuses - milline terminal ja kus koha peal tuleb, tuleb ikkagi hoida silmapiiril seda suuremat eesmärki. Miks see on Eesti jaoks oluline? Eesti jaoks on ta  oluline sellepärast, et vaatamata, et gaasi osakaal meie energiabilansis on langenud ja tõenäoliselt langeb veel, siis ometi gaasi kui ühe energiaallika perspektiiv, vaadates globaalseid muutusi, muutub üha atraktiivsemaks. Ja täna ei ole gaas paljuski meile mingi vastus ühegi päevakajalise energeetika küsimuses. Aga mingil juhul ei tohi n-ö  maha magada seda momenti, et võib-olla 5-10 aasta perspektiivis ja olukorras, kus tõepoolest toimib gaasiturg, mis tagab piisava n-ö julgeoleku, varustuskindluse, mis kõige tähtsam, et ka hinna osas võib kujuneda väga konkurentsi potentsiaaliga energiaallikaks, et me siis ei oleks n-ö lõhkise küna ees. Selletõttu on meie huvi väga selge, et  me teeme samme turu käivitamiseks. Muidugi, ka täna on Eestis gaasitarbijaid mitte vähe ja turu loomine on kindlasti positiivne neile. Me näeme täna seda jätkuvat ebaõiglust hinna osas, erinevaid riike käsitletakse erineva hinnaga, kõik see tekitab teatud ebakindlust ja selletõttu ka gaasi kasutatakse üha vähem.

Millised on meie põhiseisukohad? Kriteeriumeid on palju  praegusel hetkel selle terminali asukoha valiku osas. Kolm ma tooksin välja, aga kogu kataloog on kindlasti suurem, aga kolm kõige olulisemat. Esiteks on see, et terminali asukohavalikul tuleb vaadata, kes on nende terminalide arendajad. Ja väga oluline kriteerium on, et terminali arendaja oleks täielikult sõltumatu tänasest gaasimüüjast. Täielikult sõltumatu tänasest gaasimüüjast. Me oleme seda põhjalikult analüüsinud, meid ei veena mitte mingil juhul need initsiatiivid, mis on kantud täna turul turgu valitsevat monopoolest seisundit omavate ettevõtete poolt. Sest alternatiivne gaasiallikas on igal juhul nende jaoks tarbetu konkurents, võib öelda niimoodi. Selles kontekstis me tõesti tahame näha, et selle terminali kui ühe olulise osa infrastruktuuri arendajal ei oleks mingisuguseid potentsiaalseid ärilisi huvikonflikte eksisteeriva turuseisuga. Selles osas, kui te panite tähele, siin nädal aega tagasi oli ka üks uudis Eesti Gaasi ja Soome Gazumi kokkuleppest just kui heade kavatsuste kokkuleppest. Ma juhin tähelepanu, et mõlema ettevõtte aktsionäriks on täna turgu valitsev või turul monopoolselt gaasi tarniv ettevõte ehk siis Gazprom. See on esimene kriteerium.

Teine on kindlasti selle terminali maksumus, aga ka terminali  äriplaan ja loomulikult peaks olema eelistatud terminal, mille maksumus on väiksem ja mille äriplaanis on kõige vähem kalkuleeritav avalike vahendite osakaal ja võimalik koormus tarbijatele. Need olemasolevad projektid Soome lahe nii lõuna- kui põhjakaldal täna presenteerivad erinevaid ärimudeleid. Loomulikult need projektid, kus investorid, juhul kui nad vastavad tingimusele number 1, on valmis võtma turu vastu riske ja vähem kalkuleerima olgu siis Euroopa Liidu investeerimistoetusele või mingitele täiendavatele tariifidele olemasolevatele gaasitarbijatele, peaks olema eelistatud. Me eelistame selles mõttes sedalaadi projekti.

Kolmas oluline  kriteerium on projekti küpsusaste või siis võime öelda, ka tema ajagraafik. Mida kiiremini me selle reaalse terminali valmis saame, seda parem. Seda parem kogu piirkonnale, loomulikult ka meile. Seda kiiremini tegelikult tekib vähemalt mingisugune hinnareferents, hinnaarbitraaž olemasolevate gaasitarnelepingutele.

Need on kolm olulist kriteeriumi. Loomulikult neid muid kriteeriume, tehnilisi on palju, aga me lähtume nendest kolmest kriteeriumist. Ehk siis veel kord kordan üle, esimene on see, et meie Eesti huvi on, et me astume gaasituru arengul reaalseid samme. Teiseks, me arvestame neid kolme olulist kriteeriumi. Ja kolmandaks, loomulikult tahame me kaitsta ka neid projekte, mis on täna n-ö Eestis arendatud projektid, mida teada on kaks, Paldiskis ja Muugas. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Palun sõna justiitsministrile.

Hanno Pevkur

Aitäh! Justiitsministeeriumi valitsemisalas oli täna paar olulist punkti. Esiteks, kehtestasime valitsuse poolt seadusest tulenevalt kohtunikuabidele uued palgad seoses 1. aprillil jõustuva avaliku teenistuse seadusega. Kui masu oli, siis olime sunnitud kohtunikuabide palkasid samamoodi kärpima ja arvestades kohtunikuabide olulisust ja tähtsust kohtusüsteemi jaoks, siis tegelikult nüüd on võimalik tulla nende määradega tagasi paljuski sinna, kus nad siis enne kärpimist olid. Samamoodi  see, et kohtunikuabide palk, nii nagu väga paljudel avaliku teenistuses töötavate inimeste palk, oli siis diferentseeritud ja nö tükeldatud erinevatesse komponentidesse. Nüüd neid komponente jääb oluliselt vähemaks ja kui ametlik palgatase kohtunikuabidel senimaani oli 1099 eurot ja 60 eurosenti, siis nüüd kehtestatakse kohtunikuabi ametipalgaks 1315 eurot. Küll tuleb arvestada, et see avaliku teenistuse seadusega kaasnev lisatasude ja muude diferentseeringute ebaselgus jääb oluliselt väiksemaks. Praktikas tähendab see tegelikult seda, et nüüd selle palga muutusega 50 kohtunikuabil tõuseb palk 3,9% ehk suurusjärgus 50 eurot, seitsmel kohtunikuabil 8,7% ehk siis suurusjärgus 105 eurot ja viiel kohtunikuabil palk tegelikkuses ei muutu. Nemad on juba sellest kehtestatud tasemest hetkel üleval pool. Aga igal juhul asi saab selgemaks ja kohtunikuabid saavad ka endale selged palgareeglid 1. aprillist.

Teise punktina oli arutlusel üks valitsuse määrus, mis puudutab majandusaasta aruandeid ettevõtetele. Täpsemalt siis majandusaasta aruande taksonoomia määrus. Palun mitte siis segamini ajada muude taksonoomia mõistetega - teatavasti bioloogias on tegemist teadusharuga organismide ühendamisest taksonitesse. Aga majandusaasta aruande puhul siis loomulikult sidusbaaside kogum ja elemendid, mis meil majandusaasta aruande koostamisel ette on nähtud. Sinna sai lisatud hulk täiendavaid andmeväljasid. Eelkõige puudutab see antud laenusid ja saadud laenusid ja nende fikseerimist ja tegelikult lõppkokkuvõttes see tähendab loomulikult seda, et meie aruandlus ettevõtete majandusaastast muutub täpsemaks ja selgemaks ja meil on paremini võimalik teha statistilisi ülevaateid ja kokkuvõtteid Eesti ettevõtjate ja ettevõtete majandustegevusest.

Majandusaasta aruannetega seonduvalt tegelikult mul on siinkohal hea meel näidata ka ühte ilusat raami, mis ma isegi kaasa võtsin. Sel nädalal tunnistati Eesti üks e-lahendusest ehk siis e-aruandluskeskkond viimase kümnendi maailma parimaks e-lahenduseks. Sellest on kahetsusväärselt väga vähe juttu olnud, aga ÜRO juures tegutsev vastav keha on mitmeid aastaid seda konkurssi läbi viinud ja nüüd tehti sel nädalal kokkuvõtteid viimasest kümnendist. Ja selline uhke tunnustus Eesti e-keskkondade arendamisele on antud. Ma küll tunnustan siinkohal kõiki Eesti ettevõtluse arendamisse panustavaid IT inimesi, nii Riigi Infosüsteemide Ametist, kes selle baasi X-tee näol ja kõige muu näol annavad. Samuti eelkõige konkreetselt selle auhinna puhul Registrite Infosüsteemide Keskus, mis on Justiitsministeeriumi valitsemise all ja mis selle kõik on loonud. Siin rahandusministeerium on püüdnud ka seda hinnata, et mis siis tegelikult on ettevõtjatele kasu sellest, et me selliseid e-ettevõtluskeskkondi loome -  ettevõtja portaal ja X-tee kaudu kõikvõimalikud muud lahendused, mis on pakutud. Kui me võtame ainult majandusaasta aruande, siis rahandusministeeriumi hinnangul siin 3-aastase muutuse tagajärjel on ettevõtjad ligikaudu 30% vähem aega hakanud kulutama majandusaasta aruande koostamisele. Kokkuvõtvalt on püütud seda hinnata rahalises suurusjärgus, et ettevõtjad üle Eesti on kokku hoidnud seeläbi 4,6 miljonit eurot puhast nende n-ö raha, mis on tegelikult saanud minna siis ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtjate endi põhitegevuse tegemiseks.

Registrite Infosüsteemide Keskusest tegelikult üks tähelepanek veel, mis puudutab rahvusvahelist koostööd. Veebruarikuus sõlmisime koostööleppe, esimese sellise reaalse väljundi riigi poolt pakutavatest teenustest ka väljapoole. Nimelt Omaani Sultaniriigiga sai tehtud kokkulepe, kus Eesti IT spetsialistid panustavad Omaani Sultaniriigi ettevõtluskeskkonna arendamisse, sarnaselt siis Eesti ettevõtlusportaaliga.

Nii et see töö, mis on Eestis  ära tehtud, on nagu tänaseks leidnud tunnustust nii rahvusvahelisel tasandil ühe keskkonna äramärkimisena kui ka selles, et Eesti pakutavad e-lahendused on selgelt maailmale ja maailma erinevatele riikidele huvi pakkuvad ja me suudame neid tegelikult ka siis juba väljapoole müüa. Lisaks sellele, et meie eraettevõtted loomulikult on rahvusvaheliselt väga aktiivsed oma e-teenuseid pakkuma. Aga võib-olla ma lõpetan.

Juhataja

Aitäh! Küsimuste kord.

Eda-Liis Kann, Kanal 2

Küsimus Estonian Airi kohta. Estonian Airi puhul oli kaalumisel ka ettevõtte pankrot ja siis täiesti uue lennufirma loomine. Miks jäädi saneerimiskava juurde?

Juhan Parts

See on olnud meie esimene eelistus. Kui me vaatame kõiki tegureid kokku, ennekõike raha ja perspektiivi, siis on loogiline, et olemasoleva ettevõtte restruktureerimine on tunduvalt praktilisem kui et riik hakkaks uut asutama. See oli teie üks variant. Ja kolmas variant, et üldse ei oleks meil Eesti lennujaamast lähtuvat lennuettevõtet, ehk n-ö Leedu variant, siis siin me oleme ka püüdnud prognoosida, mida siis lennundusturg Eesti ühendustega teeb.  Ükski stsenaarium ei anna sellisel juhul lootust, et ühendused areneksid. Vastupidi, ühendused ja ühenduste kvaliteet halveneks. See on see meie omapära. Kui me vaatame Eesti majanduse, ühiskonna ja riigi arengu huve, siis lihtsalt tänases turuseisus meie koduturult lähtuva lennuettevõtte olemasolu on eelkõige ikka praktiline tarvidus mitte kui mingisugune luksus. See on see reaalsus. Tuletan meelde – me oleme korduvalt öelnud neid numbreid –, et otsene mõju lennuettevõtte majandusele aastas on kuskil 130 miljonit eurot SKP-sse. Ka transpordivolinik Kallas on Õhtulehes ühe vastuse andnud, kus ta rääkis 310 miljonist eurost. See mõju majandusele on tunduvalt laiem, neid numbreid peab ka kindlasti silmas pidama. Ma olen öelnud ka seda, et me teame, et see, kas ettevõtte struktureerimine õnnestub või mitte, see sõltub tegelikult kõige rohkem ettevõttest, sest ettevõte peab saama pikaajaliselt finantsiliselt jätkusuutlikuks ettevõtteks. Sisuliselt käib restruktureerimise protsess ju alates 2009. aastast. Nii me seda ka vaatame. Ja selles osas me ei teeks praegu neid samme, kui me ei näeks, et ettevõtte nõukogu juhatusel on olemas plaanid ja neid stsenaariume võib ka hinnata. On riskistsenaariumeid, on optimistlikumaid stsenaariumeid ja negatiivsemaid stsenaariumeid. Ja kui ettevõte näeb täna võimalust ikkagi ettevõte viia teatud aja pärast ka kasumisse, see seis stabiliseerida, ma arvan, et siis tuleb ettevõttele see võimalus anda. See on, ma arvan, siiski vajalik. Väino Sarnet rääkis mõned nädalad tagasi, et see ei ole riigi hädavajadus. Jah, me võime öelda, et see ei ole riigi hädavajadus, aga kui me mõtleme täna Eesti majanduse arengule, millest me kõik lõpuks sõltume, mis töökohad meil on, palju me jõukust kasvatame, siis me oleme ikkagi välismaailmaga nii seotud, et kui me lõikame neid ühendusi ära, siis me lõikame ära enda arengu – olemasolevaid  investeeringuid, eksportimist, turismi, väga paljusid asju. Kui me vaatame oma riigi konkurentsivõime tugevusi ja nõrkusi, siis isegi täna, kus me võime ju öelda, et lennuühendused on enam-vähem, viimase kolme-nelja aastaga on tulnud asju juurde, mõned on ära langenud. Aga ikkagi oleme me maailmas konkurentsivõime edetabelis riikide edetabelis lennuühenduste järgi esimese saja lõpus. Kui me vaatame erinevaid parameetreid, mille järgi otsustatakse investeeringuid Eestisse ja ma arvan, nii otsustavad paljuski ka kohalikud ettevõtjad kui ka välisinvestorid, siis üks oluline viie tingimuse hulgas on ühenduvus. Ei tee keegi siia reaalamajanduse investeeringuid, kui tal ei ole võimalik siia hästi ligi pääseda. Seda juttu võime jätkata. Järelikult on see riigi jaoks tähtis küsimus, väga tarvilik küsimus, aga samas on selge, et me oleme osa Euroopa ühtsest turust ja siin sajaprotsendilisi garantiisid ei saa keegi anda. Eesti on alati olnud ühtse turu arendaja pooldaja. Aga me näeme, et näiteks transpordiühendustes, mis paljuski turgu toetab, oleme me siiski natuke teistlaadses olukorras kui on Belgia või Holland või Saksamaa. Pole meil raudteeühendusi, vahepeal on Läänemeri, üks lennujaam. Me teame, kuidas mõtlevad odavlennufirmade omanikud, kuidas mõtlevad suured lennuettevõtted, nendel on teistsugune ärihuvi, mitte see, et rahuldada Eesti baasnõudlus.

Eda-Liis Kann, Kanal 2

Teine küsimus on veel teile. Kas raha kantakse üle peale seda, kui Euroopa Komisjonist tuleb vastus või võetakse risk ja makstakse enne?

Juhan Parts

See on laenuleping. Ma arvan, et raha kantakse vastavalt laenulepingule ettevõttele kohe. Rahandusministeerium sõlmib ettevõttega lepingu, seal on tingimused, see võtab aega. Vaadates seda Euroopa Komisjoni poolt, siis kindlasti on oluline, et me teeme Euroopa Komisjoniga koostööd. Euroopa Komisjoni riigiabi suunised näevad ette võimalust anda päästmisabi. Ettevõte satub teatud raskustesse, ta tahab ennast n-ö saneerida, restruktureerida, see periood võib Euroopa  Komisjoniga kõnelusteks olla erineva pikkusega, pigem pikem kui lühem –  vahepeal on vaja aga ettevõtet toestada. Kusjuures on loomulik, et ettevõte, kui ta on aru saanud, et ta peab mingeid asju ümber korraldama, siis tuleb hakata sellega kohe pihta. Ei ole võimalik oodata bürokraatlikku protseduuri, kui kõik need küsimused saavad läbi arutatud. Siin on selles mõttes teatud ebaloogilisused. Me oleme analüüsinud Euroopa praktikat erinevate lennuettevõtete puhul ja ükski kaasus ei ole ühesugune, ei ole võimalik üle kanda Czezh Airlines’i, Malta Airi, Poola lennuettevõte, aga me võime minna ka ajas tagasi, 90ndatel aastatel, kus olid väga paljud Lääne-Euroopa lennuettevõtted siin saneeritavad, siis need Euroopa Komisjoni praktikad ja pretsedendid on väga erinevad, teatud formaalsed kriteeriumid. Põhikriteerium on ikkagi see, et ettevõte oleks pikaajaliselt finantsiliselt jätkusuutlik. Ja siis tulevad need kriteeriumid, kuidas ettevõte on käitunud, kuidas siis riigiabi on antud. Täpselt sama seis on ju Skandinaavia suurima lennuettevõtte SASiga. Rootsi, Norra ja Taani parlamendid otsustasid anda üsna suurele laenule garantii. Nad ei pidanud vajalikuks Euroopa Komisjoni informeerida, vaid nad ütlesid, et parlamendid käitusid kui turuinvestorid. Käitusid kui turuinvestorid. See ongi see küsimus. Ka meie oleme tegelikult käitunud mitmete otsuste puhul varasemalt kui turuinvestorid.  Ja on keerulised testid, detailid, palju küsimusi-vastuseid, et kas on nii või ei ole nii. Lõpuks siis ütleme, Euroopa Komisjon on nagu arbiiter, et ütleb. Seal on vaieldavusi, seal on erinevaid võimalikke lähenemisi. Nii et Euroopa Komisjoniga me teeme koostööd ja lisaks sellele päästmisabi laenule taotleme kindlasti restruktureerimisabi. Nagu ma ütlesin, see restruktureerimiskava, mida Euroopa Komisjon tahab, on märksa põhjalikum kui tavapärane, kui ettevõte ennast restruktureerib. Kabineti liikmed ka täna küsisid, ma võrdlesin Eno Raua Kalevipoega ja Kreutzwaldi Kalevipoega. Eno Raua Kalevipoeg annab enam-vähem sisu edasi. Üheks äriühingu restruktureerimiseks isegi sellest piisab. Aga selleks, et üks arbiiter kõigest aru saaks, mis ümberringi toimub, ei piisa võib-olla ka Kreutzwaldi Kalevipojast, selletõttu tuleb seda väga kvaliteetselt ette valmistada.

Juhataja

Kas Estonian Airi teemal on veel küsimusi? Ma siiski annaksin vahepeal võimaluse Hanno Pevkurile veel teha üks täpsustus või täiendus valitsuse istungi kohta, siis lähme edasi küsimustega.

Hanno Pevkur

Ma usun, et Estonian Air on kõige põletavam teema ja kõik tahavad selle kohta küsida, aga üks väga oluline personaalia uudis veel. Seekord mitte politsei- ja piirivalveametist, küll kohtuvõimu juurest. Nimelt, Vabariigi Valitsus esitas Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadiks Uno Lõhmuse asemele, kes teatavasti ära tuleb oktoobrikuust ehk siis esitasime oktoobrist uueks kandidaadiks Küllike Jürimäe. Küllike Jürimäe on inimene, kellel on 20-aastane kohtunikustaaž. Ta on alates 2004. aastast töötanud Euroopa Liidu üldkohtus, mis siis vana nimega oli Euroopa ühenduste esimese astme kohus. Tal on väga pikaaegne kogemus juristina, ta on lõpetanud Tartu Ülikooli juristina juba 1986. aastal, käinud läbi ka Eesti diplomaatide kooli ja saanud magistrikraadi, käies Padua ja Nottinghami ülikoolides. Nii et tegemist on väga hea rahvusvahelise õiguse ja eelkõige Euroopa Liidu õiguse asjatundjaga ja meil on väga hea meel, et ta otsustas kandideerida Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadiks ja Eesti Vabariigi valitsus toetab teda siin täielikult. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Aga lähme siis küsimustega edasi.

Martha Grauberg, ERR

Üks täpsustav küsimus. Ma ei saanud päris täpselt aru, kas Euroopa Komisjon on praegu selle 16,6 miljoni euro suuruse laenu andmisega kursis?

Juhan Parts

Jah, me informeerime siis, kui me selle otsuse tegime.

Martha Grauberg, ERR

Täna nad saavad teada?

Juhan Parts

Jah. Nii nagu Euroopa reeglid ette näevad. Me informeerime Euroopa Komisjoni pärast tänast valitsuse otsust täpselt nii, nagu need informeerimiskohustuse protseduurid ette näevad. Ja tegemist on n-ö päästmisabi laiendamise või suurendamise laenuga.

Martha Grauberg, ERR

Kui palju seda päästmisabi laiendada saab, kas see 16,6 on viimane?

Juhan Parts

Nagu ma ütlesin, me fikseerisime ära, kuulates ettevõtte ülevaadet, et kogu päästmisabi laenumaht ka varem antud laenuga võib olla kuni 37 miljonit eurot. Täna me tegime siis 16,6 miljonit, varem 8,3.

Martha Grauberg, ERR

Siin on veel natuke ruumi.

Juhan Parts

Natuke on ruumi, jah. Ma natuke kommenteerin ka seda, et  kui te mäletate, kui meil oli siin riigi rahandusega keerukas, siis me istusime ka päevas mõnikord kolm korda koos ja üsna tihti, vaatasime, kuidas olukord areneb. Ühel kuul ja teisel kuul. Ettevõtte saneerimine on mõneti ka täpselt samasugune protsess, täna ei saa öelda vastuseid kõikidele küsimustele, selletõttu tahame ka liikuda etapiti, langetada omanikupoolseid otsuseid õigel ajal ja maksimaalse info põhjal. Selletõttu ka mitte, et me ei tee kogu seda otsust, vaid vaatame, kuidas ettevõte edasi arendab ja siis tuleme jälle tagasi. Ma tean, et paljud ajakirjanikud on omavahel rääkides öelnud, et me oleme sellest Partsist ja Estonian Airist tüdinenud, aga kahjuks te peate veel muga leppima.

Martha Grauberg, ERR

LNG-terminali kohta. Need kolm kriteeriumi, mis te nimetasite: arendaja, maksumus ja projekti ajagraafik – kas valitsusel on kindel eelistus asukoha suhtes?

Juhan Parts

Nii ma ei saa öelda, et valitsusel oleks kindel eelistus. Tänase informatsiooni põhjal võib öelda, et majandusministeeriumi eksperdid ütlevad, et Eesti projektidel on selge eelistus võrreldes Soome projektiga. Aga me peame arvestama, et see on riikidevaheline protsess ja me kindlasti ei taha võtta sellist positsiooni, eriti valitsuse tasandil, et trampida jalad maa alla ja öelda, et see peab olema igal juhul, kuna meie jaoks on mängus ka märksa suuremad eesmärgid. Jah, ma võin öelda ka seda, et tõepoolest me täna võrdleme, aga projektid ju võivad ise areneda, projektide arendajad võivad tulla välja mingite uute ettepanekutega, need projektid on selles mõttes erineva küpsusastmega, siis tänase päeva seisuga on kindlasti üks eelistatumaid Paldiski projekt.

Liina Valdre, BNS

Mul oleks veel paar täiendavalt küsimust selle 16,6 miljoni kohta. Kas see 16,6 miljonit  makstakse nüüd kõik korraga või ka osakaupa välja ja kui kaua peaks sellest jätkuma. Kaua te loodate, et sellest jätkub?

Juhan Parts

See on mõeldud ju restruktureerimise erinevate sammude realiseerimiseks. See ei ole selles mõttes ju suur raha. Need ei ole kerged otsused. Aga oluline on tõepoolest, et ettevõttel on väga palju erinevaid võlasuhteid erinevatel kohtadel, ettevõte peab läbirääkimisi, ta saavutab võib-olla teatud kompromisse ja need läbirääkimised jätkuvad. Aga see on piisav selleks, et ettevõte saab teha väga olulisi samme ja väga olulisi läbirääkimisi pidada. Ma arvan, et see number, mis ma ütlesin, tänase ettevõte ülevaate põhjal peaks olema piisav, et Euroopa Komisjon saaks kujundada oma seisukoha restruktureerimise kohta.

Liina Valdre, BNS

Küsiks veel juurde, miks te olete eelistanud laenu, mitte näiteks muud kapitalipaigutust? Miks laen on see eelistus?

Juhan Parts

See on olnud meie nõustajate soovitus, kes on ettevõtet nõustanud. Põhimõtteliselt on ju kaks varianti, kui ettevõte vajab kapitali, on võimalik laen ja ka põhikapitalimakse. Need samad riigi äriühingute eelised võimaldavad seda laenu anda. Selle kohta võidakse küll öelda sõnastuslikult, et see võib olla vastuolus riigiabi reeglitega. Aga see, kas ta on, see selgub kunagi hiljem. Meie tänane ekspertiis ja erinevad analüüsid, mida meile kui otsustajatele on toodud, näitavad, et need on kaitstavad seisukohad. Kapitali paneku puhul ka seda sammu ei saa lõpuni välistada, aga ma arvan, et arvestades Euroopa suuniseid, peaks see olema viimasem variant. Samas on selge, et põhikapitali panek annab ettevõttele tunduvalt suurema kindluse baasi tuleviku tööks. Ma arvan, et selles osas ka laenukapital täidab oma rolli.

Vambola Paavo, TTV

Kui pika aja jooksul siis see laen tuleb tagasi maksta?

Juhan Parts

Laen tuleb tagasi maksta kuue kuu jooksul, kuna arvestades, et tegemist on päästmisabi laenuga, mille esimese osa me andsime detsembris, siis järelikult 20. juuniks. Ja nüüd te imestate, et ta peab selle tagasi maksma nii ruttu. Siin nüüd ongi jällegi konks kogu selles juriidikas, et pärast seda, kui ettevõte on ära esitanud restruktureerimiskava, siis see laenu võimalik tähtaeg pikeneb kuni selle restruktureerimise  heakskiidu andmiseni. Need on Euroopa vastavad reeglid. Et juhul, kui me ei esitaks restruktureerimiskava, siis tuleks laen tagasi maksta 20. juuniks, aga me teame, et me esitame restruktureerimiskava tänase päeva seisuga. Seda me võime kindlalt öelda. Ja kindlasti me teeme seda enne 20. juunit.

Vambola Paavo, TTV

Kas see 8,3 miljonit, mis eraldati, see tuli ka suveks tagasi maksta?

Juhan Parts

See on üks laen. Me täna lihtsalt suurendasime seda laenumahtu.

Sven Soiver, TV 3

Oh seda üllatust, ikka Estonian  Airi teemal. Selle laenu kohta, kõigepealt te ütlesite, et sellest peaks piisama kuni Euroopa Komisjoni otsuseni. Kas siis on arvestatud mingisuguse hüpoteetilise ajaga, millal sealt vastus tuleb või ma vastusest BNSile sain valesti aru? Ja teine pool on see, et  te ütlesite, et ettevõte juba teeb teatud samme restruktureerimiseks. Kas need esimesed sammud on ka tulemust andnud ehk siis kahjum väheneb, raha põleb seal kuidagi vähem, et lähevad asjad õiges suunas?

Juhan Parts

Nagu ma ütlesin, et ettevõte teeb samme, kui te mäletate, juba novembrikuus ju ettevõte asus ka inimesi vähendama, oli ju siin uudised. Need sammud on kõik osa restruktureerimisplaanist. Mis puudutavad erinevaid kõnelusi võlausaldajatega, siis ka selles osas on väikeseid töövõite. Ja ma viitan praegu ettevõtte nõukogule, siis ka meeleolu on ettevõttes oluliselt paranenud, mis on väga oluline. Kahtlemata on väga oluline reisijate käitumine. Ma ei hakka rääkima siin sellest ametiühingu streigist, selle me oleme tänaseks peaaegu ära unustanud, sellel oli selline lühiajaline mõju. Me täna loodame ikkagi ka reisijates ja ettevõtte klientides tekitada suuremat usaldust, kindlasti mina ise alati võimalusel, kui on vaja kuhugi sõita, kasutan Estonian Airi nii palju kui vähegi võimalik. Tegelikult ju me saame aru, et see ettevõte ei ole mingis staatilises olekus, vaid ta näeb ju iga päev oma tulemusi, palju reisijad ostavad pileteid ja ka kõike muud taolist. Selletõttu, saagem aru, ega need numbrid ei ole ka mingisugused lõpuni kivisse valatud, on olemas ettevõttel oma eelarved, pikaajalised finantsvaated, kas nad realiseeruvad paremini, halvemini, seda kõike näitab reaalne elu. Sealt võivad tulla omakorda muudatused. Mitte nüüd küll väga suured, aga ometi.

Sven Soiver, TV 3

Küsimus oli selle kohta, et kui ta neid igapäevaseid tulemusi näeb, kas siis kahju läheb väiksemaks ka?

Juhan Parts

Küsige seda ettevõtte käest. Meie oleme siiski praegu üks aktsionäridest, me ei saa ettevõtte eest asju kommenteerida. Ma arvan, et paljud küsimused on ka ettevõtte jaoks. Nii see lihtsalt on, on ettevõtte juhatus, on ettevõtte nõukogu, nemad teevad ärilisi otsuseid, me teeme rohkem poliitilisi otsuseid.

Juhataja

Aitäh! Sellega küsimused otsas. Võimalus intervjuudeks. Aitäh!

Lõpp