Valitsuse 14.06.2012 istungi kommenteeritud päevakord

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00 Stenbocki majas 14.06.2012

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: Annely Martin 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud keskkonnaminister Keit Pentus, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning rahandusminister Jürgen Ligi. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis algusega kell 12.

1. "Kalapüügiseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kavandatakse kalapüügiseaduse muudatused, mis on vajalikud, et rakendada Euroopa Liidu nõukogu määrust nr 1224/2009 ja selle rakendusmäärust nr 404/2011. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused ja antakse valitsusele õigus kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastane saak ka poolaastate kaupa.

Peamised muudatused on seotud tõsiste rikkumistega. Tõsiste rikkumiste puhul kohaldatakse punktisüsteemi, mille alusel määratakse kalalaevatunnistuse omanikule punkte kalapüügieeskirjade rikkumise eest. Kui kalalaevatunnistuse omanik on kogunud 18, 36, 54 või 72 punkti, peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt esimest, teist, kolmandat või neljandat korda. Kui tunnistuse omanikul on kogunenud 90 punkti, võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära ja tunnistus tunnistatakse kehtetuks. Sel juhul ei saa seda laeva kalapüügil enam kasutada. Kui kalalaevatunnistuse omanik ei soorita eelmisest tõsisest rikkumisest kolme aasta jooksul ühtegi tõsist rikkumist, kustutatakse kõik punktid.

Samuti võib Keskkonnaminister käskkirjaga kalapüügi ajutiselt peatada, kui Euroopa Komisjon kehtestab Eesti jaoks püügikeelu ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmata jätmise tõttu. Kui liikmesriik ei täida oma kohustusi kalavarude säilitamise mitmeaastase kava rakendamisel ning kui komisjonil on tõendid, et nende kohustuste täitmata jätmisega kaasneb tõsine oht kalavarudele, võib komisjon kalapüügi ajutiselt sulgeda.

Eelnõu kohaselt ei pea kaluri kalapüügiloa alusel rannapüügil kasutatavad laevad olema satelliitjälgimissüsteemidega varustatud, kui nad vastavad teatud tingimustele. Liikmesriik võib alla 15-meetrise kogupikkusega kalalaevad ELi nõudest vabastada, kui nad tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või ei viibi merel kunagi kauem kui 24 tundi.

Valitsusele antakse eelnõuga võimalus kehtestada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastane saak ka poolaastate kaupa. Muudatus on vajalik, et vältida esimesel poolaastal suurema kvoodiosa täitumist, nagu see on juhtunud paaril viimasel aastal, ning tagatakse kaluritele stabiilsemad püügivõimalused ja sissetulek. Samuti järgitakse teadlaste soovitust.

Ühtlasi tunnistatakse eelnõuga kehtetuks säte, mille kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks harrastuskalapüüki ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügiõiguse eest mobiilimakset tasumata. Seadus jõustub üldises korras.

2. Arvamuse andmine "Riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu (235 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: arvamuse andmine

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 16. mail 2012. aastal algatatud eelnõu eesmärk on laiendada riikliku matusetoetuse saajate ringi. Senine seadus näeb ette, et riigieelarvest eraldatakse riiklikku matusetoetust juhul, kui matuse korraldab kohalik omavalitsus, seega juhul, kui lahkunu on tundmatu või omasteta isik. Eelnõu kohaselt oleks riiklikule matusetoetusele õigus igal isikul, kes kannab matuse korraldamise kulud ja sarnaselt kehtivale seadusele korraldaks kohalik omavalitsus tundmatu või omasteta lahkunu matuse.

Eelnõus pakutuga sama olukord kehtis enne 2009. aasta 1. juulit. Siis aga leiti, et sotsiaalse iseloomuga toetused, sh riiklik matusetoetus, peaksid olema suunatud eelkõige abivajavatele isikutele ja igale matuse korraldajale riigieelarvest kulude hüvitamine ei ole põhjendatud. Kohalik omavalitsus on konkreetsetel üksikjuhtumitel abivajaduse selgitamisel efektiivsem kui riik ja seetõttu on mõistlik eraldada matusetoetus riigieelarvest valla- või linnavalitsusele.  Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2013. Eelnõu koostajad on 2010. aasta matusetoetuse suuruse alusel hinnanud riigieelarve täiendavaks kuluks 3,5 miljonit eurot.

Rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu ning ei pea põhjendatuks matusetoetuse võimaldamist kõigile, arvestamata surnu omaste majanduslikke võimalusi. Lähedase inimese matusekulude katmiseks on võimalus pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kes enda kehtestatud tingimustel ja korras võib toimetulekuraskustesse sattunuid toetada.

3. "Korruptsioonivastase strateegia aastateks 2008–2012" 2011. aasta täitmise aruanne
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Aruanne annab ülevaate korruptsioonivastases strateegias 2011. aastaks ettenähtud tegevuste ning varasematel aastatel alustatud jätkutegevuste täitmisest eelmisel aastal. 2012. aasta alguse seisuga oli strateegias planeeritud 57 tegevusest täidetud 36, osaliselt täidetud 9 ning täitmata 12 (sh üks 2012. aastasse kavandatud tegevus).

Üks olulisemaid tegevusi 2011. aastal oli justiitsministeeriumi tellimusel valminud uuring pettuste ja korruptsiooniriskide kohta tervishoiussüsteemis. Tartu Ülikooli tehtud uuringus selgitati välja Eesti peamised tervishoiusektori pettused ja korruptsiooniriskid ning esitati nii sotsiaal- kui ka justiitsministeeriumile ettepanekud olukorra parendamiseks. Samuti valmis ja avaldati veebis Eesti oludele ja näidetele tuginev huvide konflikti käsiraamat. Omavalitsustele on loodud ühine elektrooniline rakendus ametlike dokumentide avaldamiseks. Positiivne on ka see, et pärast Riigikogu eelmise koosseisu lõppemist menetlusest välja langenud korruptsioonivastase seaduse eelnõu on Riigikogu poolt juba vastu võetud.

4. Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Tartu maantee T6 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinna Kesklinna linnaosas asuv Tartu maantee T6 maaüksus (pindala 16 940 m², sihtotstarve – transpordimaa). Tartu maantee T6 maaüksus on vajalik kergliiklustee rajamiseks, et muuta tiheda liiklusega Tartu maanteel liiklemine ohutumaks ja võimaldada jalgratturitele juurdepääs Ülemiste järvest ida poole rajatud uuselamupiirkondadest Tallinna teistele jalgrattateedele.

5. Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks (Paide vallas Mäo külas 4 riigimaantee kinnistut)
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek tema valitsemisel olevate, Järva maakonnas Paide vallas Mäo külas asuvate nelja riigimaantee kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Paide vallale. Seoses põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Mäo möödasõidu väljaehitamisega ja liikluse ümberkorraldamisega on nimetatud kinnistutel asuvad teed muutunud tupikteeks, mis teenindavad vaid kohalikku liiklust ega vasta riigimaantee tunnustele.

6. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Gruusia valitsuse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu rakendamise protokolli" eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Euroopa Liit ning Gruusia allkirjastasid 22. novembril 2010. aastal Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu, mis jõustus 1. märtsil 2011. aastal. Leping näeb ette, et liikmesriigi või Gruusia taotlusel sõlmivad liikmesriik ning Gruusia kahepoolse protokolli tagasivõtulepingu rakendamiseks. Rakendusprotokoll ei ole aluseks Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise tagasivõtulepingu täitmisele, küll aga aitab see kaasa efektiivse ja kiire tagasivõtumenetluse toimimisele.

Rakendusprotokollis käsitletakse Eesti ja Gruusia kahepoolset koostööd välismaalase kodakondsuse tuvastamisel ning tagasisaatmisel tema kodakondsusjärgsesse või elukohariiki. Samuti täpsustatakse saatemeeskonna õigusi ning kohustusi tagasisaadetava isiku eskortimisel.

Rakendusprotokoll töötati välja läbirääkimiste käigus. Eesti delegatsioonis osalesid siseministeeriumi, välisministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti esindajad. Rakendusprotokolli ei tule Riigikogus ratifitseerida. Eesti Vabariigi Valitsuse nimel kirjutab rakendusprotokollile kava kohaselt alla siseminister.

7. Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 21. ja 22. juuni 2012 istungil
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur  

Töö- ja sotsiaalministrite kohtumise põhirõhk on 28. ja 29. juunil 2012 aset leidva Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamisel, kus ministrite arutelu teemaks on Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia rakendamine. Eeskätt keskendutakse Euroopa Komisjoni poolt mai lõpus avaldatud eelarvemeetmeid ja majandusreforme käsitlevatele riigipõhistele soovitustele, aga käsitletakse ka komisjoni aprillis avaldatud tööhõivemeetmete paketti.

Terviseministrid kinnitavad osalise üldise lähenemise programmi "Tervis majanduskasvuks" aastateks 2014–2020. Programmi eesmärgiks on toetada ja täiendada liikmesriikide poliitikaid, et parandada kodanike tervist ja vähendada tervisega seonduvat ebavõrdsust.

Lisaks toimub poliitiline mõttevahetus tõsiste piiriüleste terviseohtude otsuse eelnõuga seotud olulisematel teemadel. Eelnõu eesmärgiks on tugevdada Euroopa Liidu vahendeid ja struktuure, et parandada valmisolekut piiriülestest terviseohtudest põhjustatud kriisideks.

8. Ülevaade Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 7. ja 8. juuni 2012 istungist
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal, siseminister Ken-Marti Vaher

Justiitsminister ja siseminister esitavad ülevaate Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 7. ja 8. juuni 2012 istungist.

Siseküsimuste osas toimus nõukogu istungil põhjalik arutelu Komisjoni koostatud raporti üle olukorrast Schengeni alas. Schengeni reformi paketi osas jõuti kokkuleppele ning muudeti selle õiguslikku alust. Eesistuja andis ülevaate varjupaigapaketi eelnõude menetlusest (sh uuest Eurodac määrusest), praktilistest meetmetest Kreeka abistamisel ning tagasivõtulepingute läbirääkimiste hetkeseisust. Türgi tagasivõtuleping loodetakse allkirjastada juuni viimasel nädalal. Samuti tutvustati siseministritele Euroopa terrorismivastase võitluse koordinaatori poolaasta aruannet terrorismivastase võitluse strateegia rakendamisest ning räägiti Schengeni teise põlvkonna infosüsteemi loomise hetkeseisust. Heakskiidu said nõukogu järeldused Internetis laste seksuaalse ärakastumise vastase alliansi loomisest ning Europoli infosüsteemi ulatuslikumast ja tõhusamast kasutamisest võitluses piiriülese kuritegevusega. Arutati ka isikuandmete kaitse direktiivi üle, mille osas on liikmesriikidel veel mitmeid muresid.

Jusiitsküsimustes võeti vastu pärimisasjade määrus. Üldise lähenemisviisi said nn Brüssel I asjade määrus ning direktiiv, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses. Viimase eelnõu puhul leidis Eesti, et isiku õigust kaitsjale ei peaks piirama üksnes kohtumenetluse faasiga, juhul kui teo eest, milles teda süüdistatakse või kahtlustatakse, on ette nähtud karistusena üksnes rahatrahv. Kuna tegu oli Eesti jaoks põhimõttelise küsimusega, siis Eesti ka üldise lähenemisviisi vastuvõtmist ei toetanud.

Eesti jaoks lõppes positiivsena aga arutelu Euroopa ühtse müügiõiguse määruse suhtes. Nimelt otsustati, et edaspidi peab jätkuma töö määruse lepinguõigusliku lisaga.

Osaline üldine lähenemisviis saavutati järgmise finantsperioodi justiitsrahastuprogrammide eelnõude küsimuses ning Euroopa Parlamendile otsustati saata nõusoleku saatmiseks Euroopa Põhiõiguste Ameti mitmeaastane tegevuskava.