Valitsuse 05.07.2012 istungi kommenteeritud päevakord

1. Riikliku arengukava "Eesti merenduspoliitika 2012-2020" heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Merenduse arengukavas käsitletavad suunised merenduse edendamiseks aitavad maksimaalselt realiseerida Eesti potentsiaali mereressursi kasutamisel ning säilitamisel. Arengukavas sisalduvate tegevuste eesmärgiks on aidata kaasa merendussektori arengule, toetades eelkõige merendusega seotud ettevõtluse arengut, parandades laevaliikluse ja teiste merega seotud tegevuste ohutust ning kaitstes mere- ja rannakeskkonda ja merega seotud kultuuripärandit.

Et Eesti merendussektor oleks kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, on arengukava tegevused jagatud viide olulisse valdkonda. Esiteks tegevused, et merendussektori ettevõtluskeskkond oleks ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Teiseks merenduse ohutust ja turvalisust tagavad tegevused. Kolmandaks avaliku sektori tegevused, mis toetavad merenduse arengut . Neljandaks Eesti merehariduse ning teadus- ja arendustegevuse kaasajastamine ning viiendaks rannaäärse elu- ja külastuskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks vajalikud tegevused.

Arengukavas nähakse ette, et aastaks 2020 on merendussektoris hõivatud 30000 inimest ning sektori lisandväärtus on kasvanud kiiremini keskmisest sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvust. Arengukava rakendusplaani tegevuste kogumaksumuseks on 534 miljonit eurot, millest üle poole moodustavad ettevõtete investeeringud sadamate infrastruktuuri. Samuti on olulised kulutused haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas seoses Mereakadeemia infrastruktuuri väljaarendamisega.


2. "Noorsootöö strateegia 2006-2013" eesmärkide ja rakendusplaani täitmise 2011. a aruanne
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Noorsootöö strateegia 2006-2013 eesmärkide ja rakendusplaani täitmise 2011. aasta aruanne annab ülevaate noorsootöö strateegias ja rakendusplaanis määratletud tegevuste elluviimisest ja eesmärkide saavutamisest. Strateegia 2011. aasta rakendusplaani alusel elluviidud tegevuste kogumaksumus oli 11 650 780 eurot, millest välisabi moodustas 6 203 280 eurot, sh Euroopa Komisjoni toetus.

2011. aastal jätkus noorsootöö arengus positiivne trend. Noorsootöö on üha paremini kättesaadav, kasvab nii noorsootööasutuste arv kui noorsootöösse kaasatud noorte arv. Samas jätkus trend, kus suhtelises vaesuses elavate noorte osakaal kasvas. Noorsootöö strateegia rakendusplaanis on aastateks 2011-2013 oluliseks tegevuseks tõrjutuse riski ennetamine. Eriti oluline on rakendada noorsootöö võimalusi noorte tööhõivevalmiduse tõstmiseks ja tööturule sisenemise toetamiseks, samuti noorsootöö kättesaadavuse suurendamine.

Eelmisel aastal viisid kohalikud omavalitsused riigi toel läbi noorsootöö kvaliteedi hindamisi, mis suurendab nende teadlikkust noorsootöö teenuste mitmekesisusest, vajalikkusest ja mõjust omavalitsuse arengus. Samuti ehitati ja renoveeriti Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel eelmisel aastal üheksa noortekeskust või huvikooli. Investeeringute kava 47 objektist on lõpetatud 39, mis teeb antud meetme üheks edukamaks.


3. Vabariigi Valitsuse 16. märtsi 2005. a määruse nr 51 "Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga viiakse määrus vastavusse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW konventsiooni) 2010. aasta muudatustega (Manila muudatused), mis jõustusid 2012. aasta alguses.

Kui seni pidi 18-20-aastane ja üle 50-aastane meremees läbima perioodilise tervisekontrolli igal aastal, siis määruse muutmise järel iga kahe aasta tagant. Samuti muutub meremeeste tervisetõend uutele nõuetele vastavaks, mis aitab Eesti meremehi hoida rahvusvahelisel tööjõuturul. STCW konventsioonist tuleneva tervisetõendi uue vormi kasutuselevõtu teema on päevakorda tõusnud sellel aastal, kuna laevandusettevõtted eelistavad palgata meremehi, kellele on väljastatud uutele nõuetele vastav tervisetõend.


4. Hariduskuludeks määratud täiendavate vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusministeerium teeb ettepaneku hariduskulude täiendavate vahendite jaotamiseks summas 50 812 eurot viie kohaliku omavalitsuse vahel. Suurema osa sellest moodustab Jõhvi valla 43 482 eurot Jõhvi gümnaasiumi väikeklassi õppe korraldamiseks ja õppetöö läbiviimiseks Viru vanglas. Lisaks Jõhvi vallale saavad täiendavalt vahendeid Saarde, Kohila, Mustjala ja Abja vald.

Hariduskuludeks määratud vahenditest jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kokku täiendavalt 4 187 008 eurot koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud palgakulude toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksused esitasid taotlused täiendavate vahendite vajaduse kohta 30. aprilliks. Teises taotlusvoorus esitatakse taotlused 30. septembriks 2012. aastal.


5. Kultuuriministeeriumi kantsleri ametisse nimetamine uueks tähtajaks
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: korralduse eelnõu

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku nimetada Siim Sukles kultuuriministeeriumi kantsleriks kuni selle aasta lõpuni. Kantsleri volitused lõpevad 31. oktoobril 2012. aastal.

Avaliku teenistuse seadus sätestab, et ministeeriumi kantsler nimetatakse ametisse tähtajaliselt viieks aastaks. Kuna Siim Sukles on andnud nõusoleku enda nimetamiseks kantsleri ametikohale 1. novembrist kuni 31. detsembrini sel aastal, tehakse antud juhul erandina ettepanek isiku nimetamiseks ametisse lühemaks tähtajaks.

Siim Sukles on töötanud kultuuriministeeriumis alates 2001. aastast asekantslerina ja aastast 2002 ministeeriumi kantslerina.


6. Kultuuriministeeriumi kantsleri ametisse nimetamine
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: korralduse eelnõu

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku nimetada Paavo Nõgene kultuuriministeeriumi kantsleriks määratud ajaks viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2013. aastal kuni 31. detsembrini 2017. aastal.

Nõgene juhib alates 2007. aastast Vanemuise teatrit, enne seda töötas ta teatris erinevatel ametikohtadel. Ta on SA Tartu Kultuurkapitali nõukogu liige ja SA Tartu Loomemajanduskeskus nõukogu esimees ning alates maist 2012. aastal Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige.

Nõgene on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni instituudi. Nõgesel on pikaajaline töökogemus nii era-kui ka riigisektoris, sealhulgas töökogemus suure riigiasutuse tulemuslikul juhtimisel. Nõgene on kultuurivaldkonnas tegutsenud üle 15 aasta, tal on hea ülevaade valdkonnas toimuvatest protsessidest ja probleemidest. Nõgesel on ka rahvusvahelisi kogemusi kultuurivaldkonnas. Lisaks on ta osalenud aktiivselt erinevates kultuuriministeeriumi moodustatud töögruppides ja komisjonides.


7. Raha eraldamine Haridus- ja Teadusministeeriumile Tallinna Euroopa Kooli käivitamiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist haridus- ja teadusministeeriumile 127 098 eurot Tallinna Euroopa kooli käivitamiseks.

Euroopa kooli õppekavade rakendamisega kaasneb selle spetsiifika tõttu tegevusi ja kulutusi, mida põhikooli ja gümnaasiumiseadusest tulenev üldhariduskoolide rahastamismudel ei kata. Seetõttu on vajalik kooli täiendav riiklik rahastamine.

Eesti IT-agentuuri asukohamaaks kandideerimise pakkumine sisaldas ameti töötajate lastele Euroopa kooli õppekava alusel õppimisvõimaluste loomist. Tallinna Euroopa kool luuakse riigi asutatud sihtasutuse koolina (eraõigusliku juriidilise isikuna), mis tegutseb erakooli¬seaduse alusel sarnaselt IT Kolledžiga. Kompetentsibaasi ja tegevusala tõttu on SA Innove sobivaim asutus Tallinna Euroopa kooli asutamiseks.

Euroopa Liidu (EL) agentuuri töötajate laste õppemaksu tasub Euroopa Komisjon. Ülejäänud õppetegevusega seotud kulud katab kooli pidaja. Vabade kohtade olemasolul võivad koolis õppida ka teised lapsed. Tallinna Euroopa koolis on plaanis avada esmalt ingliskeelne õppesektsioon. Tegevuskava kohaselt avatakse 2013. aastal eelkooli, algkooli ning põhikooli klassid. Õpilaste esmane vastuvõtt toimub tuleva aasta jaanuaris.
Rahaliste kulutuste minimeerimiseks on otstarbekas, kui kinnistu rentimine, kasutuselevõtt ja majandamine 2013. aastal leiaks aset mõne tegutseva kooli juures. Võimaluse korral peetakse koolihoone asukoha valikul silmas lähedust IT-agentuurile.

Valitsuskabineti 29. märtsi 2012. aasta nõupidamisel kiideti heaks haridus- ja teadusministri esitatud Tallinna Euroopa kooli asutamise kava ning nõustuti raha eraldamisega reservist.


8. Vabariigi Valitsuse 16. augusti 2007. a korralduse nr 380 "Valitsuskomisjoni moodustamine Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade elluviimiseks ja täitmise hindamiseks ning kodanikuühiskonna ja riigi koostöö arendamiseks" muutmine
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsuse otsusega muudetakse komisjoni koosseisu, et see oleks otseselt seotud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade elluviimise ja hindamise eest vastutajatega. Komisjonil suureneb järelvalve kodanikuühiskonna arengukava uuendamise, elluviimise ja rakendamise üle, kuna riigiasustuste esindajatena kuuluvad komisjoni koosseisu arengukava rakendamise eest vastutavad ministeeriumid - siseministeerium, haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium, kultuuriministeerium, rahandusministeerium, sotsiaalministeerium ja riigikantselei.

Komisjoni liikmeteks nimetatakse ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku esindaja, Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja, Noorte- ja õppurite katusühenduste koostöövõrgustiku E3 (Eesti Õpilasesinduste Liidu) esindaja, Eesti Väitlusseltsi esindaja, Sillamäe Lastekaitse Ühingu esindaja ja SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis esindaja. Vabaühenduste esindajatena jätkavad Avatud Eesti Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri asemel nimetatakse komisjoni liikmeks justiitsministeeriumi esindaja.
Iga-aastase aruandluse asemel esitatakse edaspidi ülevaade komisjoni tööst valitsusele igal teisel aastal koos "Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014" täitmise aruandega.


9. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (181 isikut)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 181 isikule.

2) Eesti kodakondsuse andmine (14 isikut)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 14 isikule, neist üheksa on Venemaa Föderatsiooni, üks Ukraina, üks Kasahstani Vabariigi, üks Valgevene Vabariigi, üks India Vabariigi ja üks Usbekistani Vabariigi kodanik.

Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.


10. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest inimesele, kes on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning tema karistatus ei ole kustunud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning aastatel 2004-2008 on ta toime pannud 11 väärtegu. Tema karistatus ei ole kustunud.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ja tema karistus ei ole kustunud.

4) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest inimesele, kes on aastatel 2003-2010 toime pannud 13 väärtegu ning tema karistatus ei ole kustunud.

5) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning aastatel 2002-2010 on ta toime pannud 11 väärtegu. Tema karistatus ei ole kustunud.

6) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest, kuna kodakondsust soovinud inimene on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta (karistatud 2012) ning aastatel 2007-2011 on ta toime pannud üheksa väärtegu.

7) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning aastatel 2003-2012 on ta toime pannud seitse väärtegu. Tema karistatus ei ole kustunud.

8) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning aastatel 2004-2010 on ta toime pannud 15 väärtegu. Tema karistatus ei ole kustunud.


11. Eesti kodakondsusest vabastamine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt vabastatakse üks isik Eesti kodakondsusest, kuna ta elab püsivalt Venemaal ja soovib saada Venemaa Föderatsiooni kodanikuks.


12. Diplomaatilise passi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Eelnõu kohaselt antakse diplomaatiline pass välisministeeriumi koosseisuvälisele teenistujale Jaan Helmdorfile kehtivusajaga kuni 30. aprillini 2014. aastal. Diplomaatiline pass antakse seoses Jaan Helmdorfi lähetuse pikendamisega Euroopa Liidu politseimissioonil Afganistanis (EUPOL Afganistan).

2) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Eelnõu kohaselt antakse diplomaatiline pass Euroopa välisteenistuse Euroopa Liidu delegatsiooni Kigalis (Rwanda) poliitikasektsiooni juhi Daniel Erik Schaeri perekonnaliikmetele: abikaasa Siret Schaerile ja tütar Adele Loore Schaerile.

Diplomaatiline pass antakse kehtivusajaga kolm aastat.


13. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: ülevaade

Ülevaade tuleneb kokkulepitud meetmetest direktiivide ülevõtmise tõhustamiseks, mille kohaselt peavad ministeeriumid andma valitsusele aru hilinemise põhjustest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitab ülevaate direktiivist, mille ülevõtmise tähtaeg oli 2012. aasta mais ning mille kohta Eesti ei ole Euroopa Komisjoni ülevõtvatest õigusaktidest teavitanud.

Direktiivis 2010/65/EL käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi. Direktiivi ülevõtmine on osutunud keerukamaks, kui esialgu arvati, ning sellest tuleneb ka ülevõtmise hilinemine. Direktiiv puudutab mitme erineva ministeeriumi haldusala ja selle ülevõtmisega on töötatud pikemat aega, kuid mitmed lahendused seoses oma keerukusega ei ole osutunud rakendatavaks (erinevate infosüsteemide ühildamine).

Seadusandluse poole pealt tuleb teha meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muudatused, mis on otseselt seotud direktiivi ülevõtmisega. Lisaks tuleb uue eelnõuna ette valmistada majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus “Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“. Samuti vajavad muutmist mitmed kehtivad rakendusaktid.


14. Eesti seisukohad Portugali finantsabi programmi neljanda ülevaatuse ja sellega seotud programmi tingimuste muudatuste kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: informatsioon

Portugali finantsabi programmi neljas ülevaatus näitas, et 2012. aasta I kvartali tingimuslikkuse täitmine on rahuldav. Eelarve defitsiidi 2012. aasta eesmärk 4,5% sisemajanduse koguproduktist (SKT) jääb püsima, kuna programmi rakendamine edeneb jätkuvalt heas tempos.

Portugali stabiilsusprogrammis esitatud keskpikk fiskaalstrateegia on kooskõlas programmi eesmärkidega, eriti eelarve defitsiidi vähendamine 3%-ni SKT-st 2013. aastal. Valitsus viib ellu märkimisväärset 7% SKT-st hõlmavat konsolideerimist aastatel 2011-2012.

Kärpemeetmetest on olulisel kohal avaliku sektori palkade ning muude kulutuste vähendamine, kõrgeimat pensionit saavate pensionäride 13nda ja 14nda pensioni maksmata jätmine, tervishoiusektori kuluefektiivsuse suurendamine, kapitalikulude asendamine võimalusel Euroopa Liidu (EL) rahadega, sotsiaaltoetuste saajate ringi ülevaatamine, regioonide ja omavalitsuste toetuste vähendamine jms.

Tulude poolelt väärib märkimist maksuerandite vähendamine – rakendatakse siiani madalamalt maksustatud kaubagruppidele käibemaksu normaalmäära, tulumaksu puhul kaotatakse erandid, madalamad määrad ning vähendatakse võimalusi tagastusteks. Samuti tõstetakse aktsiisimäärasid.

Hoolimata eratarbimise järsust vähenemisest ja töötuse kiirest suurenemisest on 2012. aasta majanduse väljavaade viimase hinnanguga võrreldes pisut parem. Majanduskasvu panustab kärpemeetmete mõjul nõrgeneva sisenõudluse asemel tugevam netoeksport.

Vastastikuse memorandumi muudatused on tingitud peamiselt reformide rakendamise edenemisest, kas eesmärk on saavutatud ja seetõttu memorandumist välja jäetud või kuna meetmega on jõutud järgmisesse etappi ja sõnastust tuleb vastavalt muuta.


15. Eesti seisukohad eurogrupi 9. juuli 2012. a kohtumisel ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 10. juuli 2012. a istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eurogrupi kohtumisel vaadatakse üle Kreeka programmi hetkeseis ning Kreeka rahandusminister tutvustab uue valitsuse poliitikaprioriteete. Jätkatakse uute Euroopa Liidu (EL) finantsabi taotlenud riikide – Hispaania ja Küprose – laenuprogrammide ettevalmistamist.

Vaadatakse üle ka Portugali arengud programmi täitmisel ning kavas on heaks kiita nende neljanda ülevaatuse tulemused. Kavas on ka Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) sisemise töökorralduse lõplik viimistlemine ning Euroopa Ülemkogu tulemuste ülevaade.

EL-i majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 10. juuli 2012. aasta istungil arutatakse järgmisi teemasid: eelarve ja majanduspoliitikate koordinatsiooni süvendamine euroalas; eesistujariigi Küprose tööprogramm; 28-29. juunil 2012. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu ülevaade.


16. Ülevaade Euroopa Ülemkogu 28. ja 29. juuni 2012. a kohtumisest
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: ülevaade

Ülemkogul lepiti kokku euroalal ühise pankade järelvalveraamistiku loomises, mis rakendub hiljemalt 2012. aasta lõpuks. See on oluline stabiilsuse loomiseks, turgude rahustamiseks ja usalduse taastamiseks. Eesti soovib seda tulevikus laiendada 27 liikmesriigile.

Esmakordselt arutati ülemkogu tasandil Euroopa Liidu pikaajalise eelarvega seotud küsimusi. Senisest tugevamat ja laiemat toetust pälvisid sellega seoses ka Balti riikide mured – otsetoetuste madal määr ja ühtekuuluvuspoliitika vahenditele lae seadmine.

Ülemkogu kiitis heaks Euroopa poolaasta raames tehtud riigipõhised soovitused, kinnitades samas vajadust konsultatsiooniprotsesse komisjoni ja liikmesriikide vahel edasi arendada. Lisaks võeti olulise sammuna vastu kasvupakt. Ülemkogul esitleti ka raportit, mis kätkeb endas tulevikusuuniseid majandus- ja rahandusliidu integratsiooni süvendamiseks.

Euroopa Liidu (EL) patendi loomise seisukohast tehti oluline otsus patendikohtu asukoha suhtes – keskdivisjon tuleb Pariisi ning harukontorid Londonisse ja Münchenisse, sellega kõrvaldati viimane takistus ühtse EL-i patendi loomisel.

Muude küsimuste all toetas Ülemkogu Montenegroga liitumisläbirääkimiste alustamist. Lisaks kinnitati üle eesmärk jõuda 2012. aasta jooksul lõpule Euroopa ühtse varjupaiga süsteemi loomisega ning rõhutati koostöö jätkumise olulisust tuumaohutuse valdkonnas.


17. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu sotsiaal-, töö- ja terviseministrite nõukogu (EPSCO) 21. ja 22. juuni 2012. a istungist
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Töö ja sotsiaalministrite peamiseks aruteluteemaks oli Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamine, 2012. aasta riigipõhised soovitused ning käesoleva aasta aprillis Euroopa Komisjoni poolt avaldatud tööhõivepakett.

Paljud liikmesriigid olid kriitilised soovituste menetlemise uue protseduuri osas, seda nii komiteede tasandil kui ka seoses teemade arutelu jaotusega rahandusministrite (ECOFIN) ning sotsiaal- ja tööministrite (EPSCO) vahel. Leiti, et pensionisüsteemide ja palgakujundusega seonduvate soovituste puhul peaks ka EPSCO-l olema teatav otsustusõigus. Komisjoni tööhõivepakett leidis liikmesriikidelt positiivset tagasisidet ja väljendati valmisolekut selle erinevate elementidega tööd jätkata.

Terviseministrid kinnitasid osalise üldise lähenemise programmi „Tervis majanduskasvuks“ 2014-2020 osas. Toimus ministrite poliitiline mõttevahetus tõsiste piiriüleste terviseohtude otsuse eelnõu olulisematel teemadel. Liikmesriigid toetasid üldiselt koostööd ja infovahetust terviseohtudeks valmisoleku planeerimise protsessis, samas ei peetud vajalikuks komisjonile rakendusvolituste andmist infovahetuse protseduuride kehtestamiseks. Toetati alalise terviseohutuse komitee loomist.

2) Ülevaade Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 25. juuni 2012. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Nõukogu arutas olukorda Euroopa Liidu (EL) lõunanaabruses, keskendudes Süüriale ja Egiptusele. Nõukogu toetas jätkuvalt ÜRO ja Araabia Liiga eriesindaja Süürias Kofi Annani plaani ning mõistis hukka vägivalla ja massimõrvad ning Süüria piiril treeninglendu sooritava ent rahvusvahelises õhuruumis viibinud Türgi lennuki allatulistamise Süüria poolt 22. juunil.

Nõukogu arutas ka El-i poliitikat Pakistani suunal tulenevalt 5. ja 6. juunil toimunud Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni visiidist Pakistani. Visiidiga pandi alus Euroopa Liidu ja Pakistani strateegilisele dialoogile ning kiideti mõlemapoolselt heaks EL-i viieaastane tegevuskava Pakistani suunal.

Veel arutasid ministrid inimõiguste suunalise tegevuse tugevamaks ja tõhusamaks muutmist EL-i ühises välis- ja julgeolekupoliitikas ning võtsid vastu EL-i inimõiguste strateegia paketi ning järeldused.

Arutati Iraani tuumaprogrammi üle peetavate läbirääkimiste seisu ja EL-i edasist tegevust. 18.-19. juunil Moskvas Iraani ja E3+3 läbirääkimiste kolmandal voorul läbimurret ei saavutatud. Lepiti kokku, et järgmine voor ekspertide tasemel toimub 3. juulil Istanbulis.

Muude teemade raames räägiti olukorrast Sahelis ja Malis. Samuti räägiti viisalihtsustamisest Valgevene kodanikele. Valgevene ei ole huvitatud viisalihtsustusest EL-iga ja ei ole vastanud aasta tagasi tehtud ettepanekule läbirääkimisi alustada.

3) Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 26. juuni 2012. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Üldasjade nõukogu tegi otsuse alustada Montenegroga liitumisläbirääkimisi 29. juunil 2012.

Üldasjade nõukogu arutas Euroopa Liidu järgmist finantsraamistikku viimast korda enne 28. – 29. juunil toimunud Euroopa Ülemkogu, kui teema jõudis esmakordselt valitsusjuhtide lauale. Nõukogul uusi seisukohti välja ei toodud, liikmesriigid kordasid juba varem teadaolevaid peamisi muresid.

Veel kiitis nõukogu kiitis heaks osalise üldise lähenemisviisi ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide paketi nelja teema osas: temaatiline kontsentratsioon, finantsinstrumendid, tulu teenivad projektid ja PPP (public-private partnership) projektid ning tulemusraamistik.

Üldasjade nõukogu valmistas ette järgmist Euroopa Ülemkogu, arutades ülemkogu järelduste eelnõu. Euroopa poolaasta protsessi raames kiitis nõukogu heaks riigipõhiste koondsoovituste edastamise Euroopa Ülemkogule.

Üldasjade nõukogu töölõunal Herman Van Rompuyga vahetasid ministrid arvamusi Euroopa Ülemkogu eesistuja esitatud raporti üle, mis käsitleb majandus- ja rahaliidu tulevikku.