Valitsuse 26.07.2012 istungi kommenteeritud päevakord

1. „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ heakskiitmine

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium esitab valitsusele looduskaitse arengukava, mille eesmärk on tagada riikliku looduskaitsetegevuse põhjalik ja süstemaatiline planeerimine ja loodusvarade läbikaalutud kasutamine, et liigid säiliksid, nende elupaikade kadu oleks minimaalne ja nende seisund paraneks.

Arengukava hõlmab nii klassikalist looduskaitset kui ka looduse kaitsmisega seonduvaid valdkondi. Varem ei ole looduskaitse arengukava ametliku dokumendina koostatud ja seega kogu looduskaitset analüüsitakse riiklikul tasandil süsteemselt esimest korda. Arengukava annab võimaluse ja juhised riiklikult suunata Eesti looduskaitset.

Arengukava tegevusteks on näiteks inimeste loodusteadlikkuse suurendamine läbi loodushariduse lõimimise õppeprotsessi kõigil hariduse tasemetel, looduskaitseteaduse arendamine, loodussäästliku loodusturismi korraldamine, liikide ja elupaikade soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse tagamine, loodusobjektide kaitse korraldamine, looduskaitsepiirangute kompenseerimine ja looduskaitsetööde toetamine.

Looduskasutuse valdkonnas on olulisteks tegevusteks ökosüsteemi teenuste väärtuse arvestamine keskkonnakasutuses, maavarade kaevandamise ja taastuvate loodusvarade majandamisega kaasnevate elurikkust vähendavate mõjude analüüs, leevendusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine; negatiivsete transpordimõjude analüüs ja leevendamine, bioloogilise ohutuse tagamine, taastuvenergia kasutamisega elurikkusele kaasnevate negatiivsete mõjude analüüs, leevendusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine.

Looduskaitse arengukava annab indikatiivse hinnangu Eesti elurikkuse rahastamisvajaduste kohta kuni aastani 2020. Looduskaitse arengukava kogumaksumuseks on otseste kuludena prognoositud ligikaudu 582,2 miljonit eurot.


2. Aruanne „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaani täitmise kohta 2011. aastal ja „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaani aastateks 2012–2013 heakskiitmine

Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: korralduse eelnõu

Kultuuriministeerium esitab valitsusele ülevaate “Eesti lõimumiskava 2008–2013” möödunud aasta rakendusplaani täitmisest ja teeb ettepaneku kiita heaks rakendusplaan 2012-2013.

Lõimumiskava 2011. aasta rakendusplaani kogumaht oli 6,62 miljonit, sellest riigieelarvelised vahendid 3,58 miljonit, välisvahendid (sealhulgas kaasfinantseering) 3,04 miljonit eurot.

Lõimumiskava olulisemateks tegevusteks möödunud aastal oli Praxise, Tartu Ülikooli ja EMORi koostöös valminud Eesti ühiskonna 2011. aasta integratsiooni monitooring, mille tulemusi tutvustati avalikkusele tänavu märtsis. Monitooringu andmetel on 61 protsenti mitte-eestlastest endi sõnul mõõdukalt, tugevalt või täielikult lõimunud. Täielikult lõimunute osa on võrreldes 2008. aasta tulemustega kaks korda suurenenud 7,5 protsendilt 13,2 protsendile möödunud aastal.

Samuti kasvas töötute eesti keele õppe võimaluste rahastus plaanitud 0,45 miljonilt eurolt 0,7 miljoni euroni ning integratsiooni- ja migratsiooni sihtasutuse meie inimesed ning Eesti töötukassa vahenditest võimaldati eesti keele õpet 1903 töötule. Möödunud aasta septembrist on kõigis munitsipaal- ja riigikoolides 10. klassides haridusteed alustanud noortel õppekeeleks eesti keel, 2007. aastal alanud reformi tulemusena õppisid möödunud õppeaastal Eesti venekeelse gümnaasiumi 10. klassi õpilased 60 protsenti õppeainetest eesti keeles.

2012. aasta rakendusplaani planeeritav kogumaht on 7,5 miljonit eurot, millest riigieelarvelisi vahendeid on 4,33 miljonit eurot, välisvahendeid koos kaasfinantseeringuga 3,16 miljonit eurot.


3. "Eesti maaelu arengu strateegia 2007–2013" muutmise heakskiitmine ning "Eesti maaelu arengukava 2007–2013" muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine

Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: korralduse eelnõu

Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku muuta „Eesti maaelu arengu strateegiat 2007-2013“ ja „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“, samuti antakse põllumajandusministrile volitused vajadusel Euroopa Komisjoniga muudatuste osas läbirääkimiste pidamiseks.

Arengukavasse tehtavate muudatuste sisu on peamiselt eelarvete ümbertõstmine meetmete vahel ja uute alameetmete rahastamiseks, vahendite kasutamist kitsendavate tingimuste vähendamine ning nõuete ja protsessikirjelduste ajakohastamine.

Kuna arengukava meetmete eelarvete muutmine mõjutab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahendite telgedevahelist soovituslikku jaotust, tuleb vastavalt muuta ka strateegiat. Uus telgedevaheline jaotus on põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine 42 protsenti varasema 40 asemel, keskkonna ja paikkonna parandamine 42 protsenti varasema 39 asemel ja maapiirkondade elukvaliteedi ja maamajanduse mitmekesistamine 16 protsenti varasema 21 protsendi asemel. Muutuse põhjus on osalt metoodikas, mille järgi enam ei arvestata esimese ja kolmanda telje all läbi Leader-lähenemise tehtavate tegevuste summasid.

Vahendite teisest teljest, mille puhul EAFRD kaasrahastamise määr on 80 protsenti, 6 000 000 euro ümbertõstmisega esimesse telge, mille puhul EAFRD kaasrahastamise määr on 75 protsenti, suureneb arengukava Eesti kohustusliku rahastamise vajadus 400 000 euro võrra.

Valitsus on varasemalt muutnud arengukava viis ning strateegiat kolm korda.

4. Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2009. a määruse nr 135 „Probleemtooteregistri põhimäärus“ muutmine

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: määruse eelnõu

Probleemtooteregistri põhimääruse muutmise tingib vajadus täpsustada, milliste kategooriate kaupa peavad tootjad esitama registrisse andmeid turule lastud toodete ja nendest tekkinud jäätmete kohta. Samuti parandatakse põhimääruses mõned ebatäpsused.

Määrusesse lisatakse tootjatele kohustus esitada andmeid ka muu taaskasutuse kohta, kui ainult ringlussevõtt ja energiakasutus, sest probleemtoodetest tekkinud jäätmeid taaskasutatakse ka muul viisil. Ühtlasi sätestatakse, milliseid andmeid tuleb esitada siis, kui probleemtooteid viiakse Eestist teise liikmesriiki.

5. Maa andmine Viru-Nigula valla munitsipaalomandisse (Viru-Nigula alevikus Kunda tee 2a maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku anda Viru-Nigula valla munitsipaalomandisse Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Viru-Nigula alevikus asuv Kunda tee 2a maaüksus (pindala 1,0 hektar, sihtotstarve – tootmismaa). Maaüksus antakse munitsipaalomandisse puurkaevu ja veetöötlusjaama rajamiseks.

6. Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks

1) Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks (Tallinnas Teaduspargi tn 5b kinnistu Keskkonnaministeeriumilt Tallinna Tehnikaülikoolile)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku anda luba keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva Tallinnas Mustamäe linnaosas asuva Teaduspargi tn 5b kinnistu (pindala 496 m², sihtotstarve – ühiskondlike ehitiste maa) otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna tehnikaülikoolile. Tallinna tehnoloogiapargi detailplaneeringu kohaselt kuulub kõnesolev maaüksus liitmisele kõrvalasuva Teaduspargi tn 5 kinnistuga, mis on Tallinna tehnikaülikooli omandis ja millel paikneb ülikooli puidutöötlemise õppetooli hoone.

2) Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Keskkonnaministeeriumilt Jõhvi vallale (2 kinnistut jalg- ja jalgrattatee rajamiseks)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku anda luba keskkonnaministeeriumil tema valitsemisel olevad Ida-Virumaal Jõhvis asuvad kinnistud Tartu maantee L1 (pindala 2140 m2, sihtotstarve-transpordimaa) ja Tartu maantee 35 (pindala 1877 m2, sihtotstarve-üldmaa) otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Jõhvi vallale.

Kinnistud on Jõhvi vallale vajalikud paralleelselt Jõhvi-Tartu-Valga maanteega Jõhvi linnast kuni Tammiku teeni kulgeva jalg- ja jalgrattatee rajamiseks. Jõhvi vald on taotlenud planeeritud tee ehitamiseks finantsvahendeid kergliiklusteede toetusskeemist. Toetuse saamiseks tingimuseks on avalikult kasutatavate teede rajamine kohaliku omavalitsuse omandis olevale kinnisasjale.


7. Riigivara valitsemise üleandmine Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumilt Keskkonnaministeeriumile (Järvamaal Matsimäe ja Ällimäe karjääride kinnistud)

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu järgi antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemiselt keskkonnaministeeriumi valitsemisele Paide ja Järva-Jaani valdades asuvad Matsimäe (pindala 5,45 hektarit) ja Ällimäe (pindala 6,9 hektarit) karjääride kinnistud.

Maanteeamet neid karjääre oma tegevuses enam ei vaja, samas vajavad kinnistud ja nendel kasvav mets igapäevast majandamist. Matsimäe karjääri kinnistule on pärast kaevandamistegevust tekkinud veekogu, lisaks asub kinnistu Kõrvemaa maastikukaitsealal, kuhu riigimetsa majandamise keskus on rajanud loodusraja. Ällimäe karjääri kinnistu on osaliselt metsastunud.


8. Riigiraamatupidamiskohustuslaste 2011. aasta majandusaasta aruannete kinnitamine

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Tulenevalt riigieelarve seadusest esitab rahandusministeerium valitsusele kinnitamiseks ministeeriumide ja riigikantselei majandusaasta aruanded koos riigikontrolli kontrolliaruannetega. Valitsus otsustab majandusaasta aruannete kinnitamise hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 31. juuliks.

Riigikantselei ja ministeeriumid on koostanud 2011. majandusaasta aruanded. Riigikontroll auditeeris majandusaasta aruanded, kontrollis tehingute seaduslikust ja koostas auditi tulemuste kohta kontrolliaruanded.

Kontrolliaruannetes on välja toodud riigikontrolli tähelepanekud majandusaasta aruannetele. Vastustes riigikontrollile selgitavad raamatupidamiskohustuslased, kuidas nad kavatsevad viidatud puudused kõrvaldada ja millised on võimalused tegevuse tõhustamiseks.


9. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. juuni 2012. a

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: aruanne

Rahandusminister esitab aruande "Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta seisuga 30. juuni 2012. aastal"

10. Eesti kodakondsuse andmine (1 isik)

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus ühele isikule. Isik on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanik. Eesti kodakondsus antakse talle tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest.

11. Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2009. a korralduse nr 501 „Euroopa Liidu Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kinnitamine“ muutmine

Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku arvata Euroopa Liidu regioonide komitee liikmete koosseisust välja Teet Kallasvee ning kinnitada liikme kandidaadiks Kärdla linnapea Georg Linkov, samuti muuta asendus- ja liikmekandidaatide ametinimetusi (Jüri Pihli ametinimetuseks loetakse Tallinna linnavolikogu liige, Andres Jaadla ametinimetuseks Rakvere linnapea, Kersti Kõosaare ametinimetuseks Võru abilinnapea, Kersti Sarapuu ametinimetuseks Paide linnavolikogu esimees ning Kadri Tillemanni ametinimetuseks Keila vallavolikogu esimees). Eelnõu on kooskõlastatud Eesti linnade liidu ja välisministeeriumiga.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 305 nimetatakse regioonide komitee liikmed ametisse viieks aastaks. Liikmed ja asendusliikmed nimetab Euroopa Liidu nõukogu liikmesriigi esitatud kandidaatide nimekirja põhjal. Komitee koosseisu määrab kindlaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu võetud otsusega. Eesti kandidaatide mandaadi alus on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saadud poliitiline mandaat.

12. Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi Schengeni viisaküsimustes esindamise kokkuleppe muutmise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi Schengeni viisaküsimustes esindamise kokkuleppe muutmine.

Kehtiv Schengeni viisaküsimustes esindamise kokkulepe riikide vahel sõlmiti nootide vahetamise teel 21. mail 2010 ning seda muudeti novembris 2011. Kehtiva kokkuleppe kohaselt esindab Madalmaade Kuningriik Eestit Jordaanias (Amman), Keenias (Nairobi) ning Surinames (Paramaribo) ja Eesti esindab Madalamaade Kuningriiki Venemaa Föderatsioonis (Pihkva). Kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena nõustus Madalmaade Kuningriik Eestit esindama veel järgmistes kohtades: Arubal (Oranjestad), Curaçaol (Willemstad) ning Omaanis (Muscat).

Kokkuleppe muutmise korraldab välisministeerium nootide vahetamise teel. Kokkuleppe muutused jõustuvad alates 1. augustist 2012.