Valitsuse 09.08.2012 istungi kommenteeritud päevakord

1. „Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu ratifitseerimise seaduse“ eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu

Valitsus kiitis Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi (IFAD) asutamislepingu heaks eelmise aasta 8. detsembril ning volitas välisministeeriumit korraldama taotluse esitamise Eesti ühinemiseks IFAD-iga. Tänavu veebruaris toimunud IFAD-i kõrgeima juhtorgani nõukogu korralisel istungjärgul kiideti heaks Eesti ühinemine. IFAD-i asutamisleping jõustub Eesti suhtes ning Eesti saab IFAD-i liikmeks ratifitseerimiskirja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peasekretärile hoiuleandmise päeval. Eesti osalemist IFAD-i tegevuses hakkab koordineerima põllumajandusministeerium.

IFAD-i eesmärgiks on mobiliseerida lisaressursse, mis oleksid liikmetele soodsatel tingimustel kättesaadavad põllumajandusarengu jaoks. IFAD võtab eesmärkide täitmisel arvesse vajadust suurendada toidu tootmist eelkõige kõige suuremate toidupuudujääkidega riikides, potentsiaali suurendada toidu tootmist teistes arenguriikides ning arenguriikide elanikkonna kõige vaesema osa toitumistaseme ja elutingimuste parandamise olulisust. IFAD-i liikmestaatus kinnistab Eesti mainet doonorriigina ning loob Eesti ettevõtjatele võimaluse osaleda IFAD-i hangetes.

Eesti IFAD-iga ühinemisel on esmaseks sissemakseks 45000 eurot, mis on kavandatud põllumajandusministeeriumi tänavusse eelarvesse. Konkreetsed liikmete sissemaksed järgmises 10. rahastamisvoorus, mis kinnitatakse 2014. aastal, lepitakse kokku läbirääkimiste käigus. Lisasissemakse peaks eeldatavalt jääma esmase sissemaksega samasse suurusjärku, ka need on kavandatud püsivalt põllumajandusministeeriumi eelarvesse.


2. Aruanne „Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003–2015“ eesmärkide saavutamisest ja rakendusplaani täitmisest aastatel 2008–2011
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatav aruanne annab valitsusele ülevaate liiklusohutusprogrammi teise etapi rakendamisest. Aruandes kajastub aastateks 2008–2011 planeeritud tegevuste elluviimine ning analüüs ja hinnang eesmärkide saavutamise kohta.

Enamik planeeritust rakendus kas täielikult või osaliselt ning mitmed tegevusedjätkuvad või on nende jätkumine plaanis lähiajal. Eesmärgid liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendamisel saavutati, kuigi mõned indikaatorid ei näidanud positiivset muutust soovitud mahus.

Liiklusolukorra kujunemisele aastatel 2008–2011 avaldas oma mõju ka majanduslangus ja suurenenud tööpuudus, millega kaasnesid liiklusintensiivsuse vähenemine ja kütusehinna tõus. Majanduse elavnemine 2011. aastal tõi taas kaasa liiklusohvrite arvu kasvu ja tungiva vajaduse senisest veelgi aktiivsemalt ja ressurssisäästvamalt viia ellu Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003–2015 rakendusplaanis kavandatut. Möödunud aasta 101 liiklusõnnetustes hukkunut ja 1865 vigastatut iseloomustab liiklusturvalisuse tagasiminekut 2009. aasta tasemele, mil sai surma 100 ja vigastada 1931 inimest.


3. Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2004. a määruse nr 299 “Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad” muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku kõrvaldada määruses esinenud puudujäägid, mis on välja toodud Euroopa Komisjoni katseprojekti „EU Pilot“ taotluses nr 2085/11/ENVI, et võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete riigisiseste ülemmäärade kohta.

Määruse kohaldumisalaks määratakse lisaks Eesti territooriumile ka majandusvöönd ja sätestatakse põlevkiviküttel oleva suure põletusseadme mõiste. Euroopa Liidu ühinemislepingus kohustati Eestit piirama põlevkiviküttel olevate põletusseadmete vääveldioksiidi summaarset heitkogust, üleminekuperioodid on rakendatud suurtele põletusseadmetele. Eelnõuga sätestatakse selguse huvides põlevkiviküttel oleva suure põletusseadme mõiste, kuna põlevkivil töötavad põletusseadmed kasutavad lisaks põlevkivile üha enam ka muid kütuseid. Muudatuse kohaselt loetakse põlevkiviküttel olevaks suureks põletusseadmeks spetsiaalselt põlevkivi põletamiseks projekteeritud põletusseadet, eeldades, et põletusseadmes mitme kütuse kasutamisel on põlevkivi osakaal kogu kütuse aasta koguses energiaühikuteks ümberarvutatuna vähemalt 50 protsenti. Põlevkiviküttel oleva suur põletusseadme mõiste määratlemine ei too kaasa sisulist muudatust õigussüsteemis.


4. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 „„Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga sätestatakse, et füüsilisest isikust ettevõtjal, kes soovib enda ettevõtte tegevuses osalevale abikaasale tagada kindluskaitset, tuleb abikaasa registreerida maksukohustuslaste registris. Abikaasa registreeritakse maksukohustuslaste registris ettevõtja esitatud avalduse alusel.

Eelnõu koostamise vajadus tuleneb tänavu 1. augustil jõustunud sotsiaalmaksu ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatustest, millega loodi füüsilisest isikust ettevõtjale võimalus tagada ettevõtte tegevuses osalevale abikaasale kindlustuskaitse. Määrus jõustub üldises korras.


5. Maa munitsipaalomandisse andmine

1) Maa andmine Maidla valla munitsipaalomandisse (Ida-Viru maakonnas Maidla vallas Maidla-Savala jalgtee T8 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium teeb valitsusele ettepaneku anda Maidla valla munitsipaalomandisse Ida-Viru maakonnas Maidla vallas Savala külas asuv Maidla-Savala jalgtee T8 maaüksus (pindala 329 m², sihtotstarve – transpordimaa). Maaüksus antakse munitsipaalomandisse kergliiklustee rajamiseks.

2) Maa andmine Põltsamaa valla munitsipaalomandisse (Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas 3 maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium teeb valitsusele ettepaneku anda Põltsamaa valla munitsipaalomandisse Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kamari alevikus asuvad Herne (pindala 1,38 hektarit, sihtotstarve – maatulundusmaa) ja Kauna (pindala 3,45 hektarit, sihtotstarve – maatulundusmaa) maaüksused ning Adavere alevikus ja Kalme külas asuv Aiamaa (pindala 9,3 hektarit, sihtotstarve – maatulundusmaa) maaüksus. Maaüksused antakse munitsipaalomandisse kohalike elanike kasutusse jääva aiamaa maakasutuse korraldamiseks ja sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks.

3) Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Tallinnas 3 maaüksust)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium teeb valitsusele ettepaneku anda Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinna linnas asuvad Pallasti tn 30a maaüksus (pindala 943 m², sihtotstarve – transpordimaa), Tööstuse tänav T11 maaüksus (pindala 825 m², sihtotstarve – transpordimaa) ja Tööstuse tänav T13 maaüksus (pindala 95 m², sihtotstarve – transpordimaa). Pallasti tn 30a maaüksus on linnale vajalik kergliiklustee, tänavaäärse haljastuse, autobussi peatuse ootepaviljoni ja avalikult kasutatava parkla rajamiseks, Tööstuse tänav T11 maaüksus ristmiku väljaehitamiseks ja Tööstuse tänav T13 maaüksus kõnnitee rajamiseks.


6. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2011. a korralduse nr 568 „„Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine” investeeringute kava kinnitamine aastateks 2012 - 2013” muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatava korralduse eelnõu eesmärk on vastu võtta rahastamisotsused riiklikult oluliste info-ja kommunikatsioonitehnoloogiate investeeringuteks. Investeeringute kava maksumus sel ja tuleval aastal on kokku 5 943 032 eurot.

Investeeringute kava muutmisega tehakse rahastamisotsus 18 taotlusele kogumaksumusega 4 667 396 eurot. Olemasolevale kolmele projektile lisandub eelnõu kohaselt 15 projekti.

Investeeringute kava koostatakse riigiasutuste konkreetsete, juba detailselt ettevalmistatud kesksete ja olulist mõju omavate projektide finantseerimiseks. Kuna info-ja kommunikatsioonitehnoloogia on toetav tehnoloogia, siis vajadus erinevate lahenduste järele avalikus sektoris tuleneb otseselt avalike teenuste või avaliku sektori arendamisest.


7. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Tallinnas Toompuiestee 7 kinnistu)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusministeeriumis ette valmistatud eelnõu kohaselt antakse justiitsministeeriumi valitsemisel olev Harju maakonnas Tallinna linnas Toompuiestee 7 asuv kinnistu mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS). Rahandusministrit volitatakse riigi esindajana hääletama RKAS-i aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 800 000 euro võrra 8000 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Riigi poolt omandatavate uute RKAS-i aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

Nimetatud vara üleandmine võimaldab justiitsministeeriumil vabaneda põhitegevusega mittehaakuva kinnisvara haldamisest. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad riigilõivudest, notaritasudest ja hindamisaktide koostamiseks vajalikest teenustasudest. Kulutused katab RKAS.


8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta, ning kelle karistatus ei ole kustunud.


9. “Eesti Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle protokolli” eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eesti Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemina. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Leping põhineb suures osas Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) mudellepingul. Lepingu tekst parafeeriti eelmise aasta 18. novembril Mehhikos.

Protokoll moodustab lepingu lahutamatu osa ja selles täpsustakse lepingu kohaldamist. Korraldusega luuakse võimalus lepingu allakirjutamiseks. Pärast allkirjastamist tuleb leping ratifitseerida riigikogus.

Leping ei too Eestile kaasa otseseid varalisi kohustusi, kuid topeltmaksustamise vältimise kaudu võib Eestile kaudseid varalisi kohustusi siiski tekkida – lepingu jõustumisel tuleb Eestil lepingus sätestatud juhtudel loobuda teatud tulu liikide maksustamisest. Samas peab arvestama ka sellega, et lepingus ettenähtud juhtudel loobub Mehhiko omakorda Eesti residentide teatud tulu liikide maksustamisest Eesti kasuks. Seetõttu ei ole kulude ega tulude suurust võimalik ette hinnata.


10. Informatsioon Süüria suhtes kehtestatud täiendavate piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: informatsioon

Euroopa Liit (EL) otsustas Süürias valitseva olukorra jätkuvat tõsidust arvestades ning juba kasutusele võetud piiravate meetmete tugevdamiseks ja täpsustamiseks EL-i nõukogu otsusega 2011/420/ÜVJP kehtestada täiendavad piiravad meetmed, mis avaldaksid survet Süüria juhtkonna tegevusele.

Selleks, et veelgi tugevdada otsuses sätestatud meetmete jõustamist, antakse liikmesriikidele kohustus kontrollida oma sadamates ja lennujaamades kõiki Süüriasse suunduvaid laevu ja õhusõidukeid ning õigus kontrollida oma territoriaalvetes liikuvaid Süüriasse suunduvaid laevu, kui liikmesriigil on teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et kõnealuste laevade ja õhusõidukite veos sisaldab relvi või varustust, kaupu või tehnoloogiat, mida võidakse kasutada siserepressioonideks ja mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on otsuse alusel keelatud või on selleks vaja luba, vastavalt oma riigi pädevate asutuste otsustele ja suutlikkusele lipuriigi nõusolekul, mis on vajalik territoriaalmerd käsitleva rahvusvahelise õiguse kohaselt. Lisaks nõutakse kõikidelt Süüriasse veoseid vedavatelt õhusõidukitelt ja laevadelt täiendavat saabumis- ja lahkumiseelset teavet liikmesriiki toodavate ja sealt väljaviidavate kaupade kohta.

Samuti nähakse ette erand rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise nõudest, kui rahalisi vahendeid kantakse üle seoses rahalise toetuse andmisega Süüria kodanikele, kes omandavad liidus haridust, saavad koolitust või tegelevad teadusuuringutega.