Uuendatud: 29.08.2011, kell 10:58
Istungil otsustab valitsus tema pädevusse kuuluvaid küsimusi. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse istungi aja ja päevakorra kinnitab peaminister. Peaminister võib korralise istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta.
Istungist võtab lisaks ministritele sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör. Peaministri nõusolekul võib istungil osaleda abiminister. Peaminister võib valitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile sõna.
Valitsuse istungit juhatab peaminister. Peaministrit asendavad tema ajutisel eemalviibimisel istungilt peaministri asendajad või nende äraolekul vanim kohalolevatest ministritest.
Ministrid esitavad Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvaid Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega sise- või välispoliitilisi küsimusi. Igale valitsuse otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja Riigikantselei. On kujunenud tavaks, et valitsus teeb otsuseid konsensuslikult, püütakse saavutada üksmeelt.
Valitsuse istungi protokolli koostab Riigikantselei viivitamatult pärast istungit. Protokolli kantakse iga päevakorrapunkti kohta vastuvõetud seisukohad ja otsused ning hääletustulemused ja vajadusel eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär.
Valitsuse istungil vastuvõetud õigusaktid vormistab allakirjutamiseks Riigikantselei. Vabariigi Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldustele peaminister ja riigisekretär. Üldjuhul esitatakse valitsuse õigusaktid allakirjutamiseks kohe pärast valitsuse istungi lõppu. Vabariigi Valitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri peaministri allkirja andmise päeval.
Valitsuse istungite toimumisest, päevakordadest ning istungitel tehtud otsustest teavitab avalikkust valitsuse kommunikatsioonibüroo. Reeglina saavad ajakirjanikud valitsuse liikmetele küsimusi esitada pärast istungit toimuval pressikonverentsil. Pressikonverentside stenogrammid on avalikud.
Valitsuse õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas seitsme tööpäeva jooksul pärast nendele allakirjutamist.
Istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud valitsuse töökorraldusküsimused sätestatakse valitsuse määrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis.
Vaata lisaks:
Eelnõude infosüsteemi kasutusele võtmise juhis(pdf, 33 KiB)Eelnõude infosüsteem (EIS) on töökeskkond, kus toimub valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks esitatavate küsimuste, Euroopa Liidu otsustusprotsessiga seotud dokumentide ning ministri määruste ja muude dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine, esitamine ja edastamine.
EIS-is on igaühel võimalik jälgida eelnõude menetlusi ning leida otsingu abil infosüsteemis olevaid dokumente ning kooskõlastamisel oleva dokumendi kohta arvamusi esitada. Lisaks saab eelnõu koostaja EISi kaudu esitada eelnõu avalikule konsultatsioonile osalusveebi osale.ee.
Vaata: http://eelnoud.valitsus.ee/
Eesti Vabariigi Valitsust abistab otsuste tegemisel alates 2000. aastast töövahend, mille ametlik nimetus on valitsuse istungite infosüsteem. Sülearvutitest, spetsiaalsest tarkvarast, serverist ning audio-videoseadmetest koosnev süsteem võimaldab korraldada valitsuse istungite ettevalmistamist, läbiviimist ja protokollimist elektrooniliselt – see tähendab paberivabalt.
Miks valitsus kasutab sellist töövahendit?
Istungisüsteem on kasutajasõbralik. Ministrid ja ametnikud saavad interneti kaudu pidevalt täpse ülevaate valitsuses arutatavatest punktidest, teostada kiirelt otsinguid materjalides, olla istungi käigus paremini informeeritud ning vältida vigade sattumist eelnõudesse. Samuti pole vaja ministritel kaasas tassida kohvrite viisi pabereid, sest nad saavad kõik vajaliku interneti teel.
Ajasäästja. Elektrooniline töökorraldus võimaldab säästa ministrite aega. Istungil osalejatel on võimalik juba enne istungi toimumist korraldada materjalide nii-öelda elektrooniline arutelu, avaldada arvamust ja esitada oma seisukohti eelnõude osas. Kui enne selle infosüsteemi kasutuselevõttu võisid istungid kesta näiteks 4-5 tundi, siis infosüsteemi abil on istungite kestus jäänud enamasti 30-90 minuti piiresse.
Loodussõbralik. Valitsuse elektrooniline töö võimaldab säästa paberit ja keskkonda, sest enne istungeid ei ole vaja mahukaid materjalipakke paljundada ja ministeeriumidesse laiali transportida.
Infosüsteem aitab suurendada otsustamise läbipaistvust ning arusaadavust. Kõik algdokumendid, täiendused, parandused, ettepanekud, kommentaarid, seisukohavõtud on kõigile osalistele kättesaadavad reaalajas. Valitsuse vastuvõetud otsused jõuavad ajakirjanike ja kõigi huvilisteni e-postiga ja veebilehe kaudu juba istungi toimumise käigus.
Valitsuskabineti nõupidamised on valitsuse liikmete töönõupidamised, kus arutatakse mitmesuguseid valitsuse pädevuses olevaid olulisi küsimusi. Nõupidamistel otsustatu ei ole käsitatav Vabariigi Valitsuse otsusena ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Nõupidamisel otsustatul on valitsuse liikmete vahelise kokkuleppe iseloom.
Kabinetinõupidamine toimub üldjuhul neljapäeviti algusega kell 16 Stenbocki majas. Kui kabinetinõupidamisele esitatud asjad ei eelda pikka arutelu, siis võivad nõupidamised toimuda ka kohe pärast valitsuse istungi lõppu. Tavapäraselt ei toimu nõupidamisi siis, kui peaminister on Eestist ära, samuti suvepuhkuste perioodil ja jõuluajal. Nõupidamise toimumise, selle aja, koha ja päevakorra otsustab peaminister. Nõupidamisel osalema kutsutakse valitsuse liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja riigisekretär.
Üldjuhul avaldab valitsuse kommunikatsioonibüroo kabinetinõupidamise päeval nõupidamise päevakorrapunktide loetelu koos lühikeste selgitavate tekstidega.
Valitsus.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
