Eesti tudengid on õppe- ja töökoormusega rahul või väga rahul

Eesti Üliõpilaskondade Liidu etteheide riigile, et tudengid õpivad vähe, kuna peavad enda elatamiseks töötama, ei vasta tõele, sest üle-euroopalise üliõpilaste uuringu Eurostudent IV tulemused näitavad, et Eesti tudeng on üldiselt rahul või väga rahul sellega, kui palju neil on aega õppimiseks ja töötamiseks. Noortest üliõpilastest on 83% oma õppe- ja töökoormusega rahul. Uus 135-eurone vajaduspõhine õppetoetus on enam kui kaks korda suurem praegusest 56-eurosest toetusest. Samuti on õppekava 100% täitmise nõude juures arvestatud, et tudeng jõuaks soovi korral osaajaga töötada. Vajaduspõhisele õppetoetusele lisanduvad tulemus- ja erialastipendiumid.

Rahulolult Euroopas viiendal kohal

Eesti Üliõpilaste Liit kritiseerib uut õppetoetuste eelnõu argumendiga, et töötamine röövib Eesti tudengitelt aega, mida nad võiksid kulutada õppimisele. Kuid rahvusvahelised uuringud näitavad, et hoolimata sellest, et Eesti üliõpilane töötab nädalas Euroopa keskmisest rohkem tunde, on nad oma ajaeelarvega rahul. Eesti noorte tudengite rahulolu oma ajaga on Eurostudenti andmetel Euroopas viiendal kohal – 51% kuni kahekümne nelja aastastest üliõpilastest on oma õppe- ja töökoormusega rahul või väga rahul ning üle 30% leiab et nende koormus on piisav.

Seega põhineb suur osa Eesti Üliõpilaskondade Liidu kui tudengite esindusorganisatsiooni esitatud kriitikast põhimõtteliselt vääradel alustel. Ka 30-aastastest ja vanematest tudengitest on oma õppe- ja töökoormusega rahul 50% õppuritest.

Eurostudenti uuring osutab ka sellele, et kuni 24-aastaste Eesti tudengite kuusissetulekust moodustas tööga saadud sissetulek keskmiselt 136 eurot. Järgmisest aastast kehtima hakkava vajaduspõhise toetuse suurus saab olema 135 eurot. Sellele lisanduvad ka tulemusstipendiumid, mida makstakse akadeemiliste näitajate alusel ning erialastipendiumid, millega toetatakse prioriteetsetele ja keerulistele erialadele õppima asunuid.

Osakoormusega töötamiseks jagub aega ka tulevikus

Järgmisest aastast kehtima hakkavas süsteemis eeldatakse, et tudeng õpib täiskoormusega, kuid talle jääb piisavalt aega ka osakoormusega tööl käimiseks ning suvekuudel töötamiseks. Samuti on tudengil võimalik võtta riiklikult tagatud õppelaenu, mille tagasimaksed algavad alles ülikoolist lahkumise järel ning maksed jaotuvad kahekordse nominaalõppeaja peale. See tähendab, et viie aastaga bakalaureuse ja magistriõppe läbinud tudengile antakse tagasimaksmiseks veel kümme aastat. Sarnased süsteemid on edukalt kasutusel ka paljudes teistes lääneriikides. Kuna tudengite perekonnad ei pea tasuta kõrghariduse puhul tasuma õppemaksu, jääb perekondadel rohkem vahendeid õpingutega kaasnevate kulude katmiseks. Kõrgharidus on investeering ja tulemuse saavutamiseks on vajalik kõigi osapoolte pingutus.

Eestis on tänase seisuga 800 000 tööealist inimest ja 70 000 tudengit. EÜL-i nõudmine, et tudengiks olemist nähtaks majandusliku erivajadusena ning soov, et kõikidele enam kui 18-aastastele ülikoolis õppijatele makstaks Eesti keskmisega võrdset toetust on ebareaalne ning samuti ebavajalik.

Rein Joamets
Avalike suhete osakond
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155