Justiitsministeerium tutvustas intellektuaalomandi õigusega seotud plaane

Eile kogunes justiitsministeeriumi juures esmakordselt intellektuaalomandi õiguse töögrupp ning selle valdkonnaga seotud huvigrupid.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul oli eilse kohtumise põhiline eesmärk tutvustada lühidalt ministeeriumi plaane intellektuaalomandi kodifitseerimise valdkonnas ning esitleda selleks loodud töögruppi. „Töögrupi kokkukutsumise eesmärgiks on saavutada kaasaja oludele paremini vastav intellektuaalse omandi õigus, mille erinevad valdkonnad oleks võimalikult suures määras ühtlustatud ja haakuksid hästi kehtiva eraõiguse süsteemiga. Meie pikemaks eesmärgiks on kujundada intellektuaalse omandi valdkonna normistik selliselt, et see võimalikult suurel määral toetaks loovat mõtlemist ja innovatsiooni, sest need on kindlasti märksõnad, millele mõtleme, kui räägime Eesti tuleviku arengutest,“ lausus Michal.

„Eelmise aasta sügisel võtsime kultuuriministeeriumilt üle autoriõiguse temaatika ja selle aasta algul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt tööstusomandiõiguse ning nüüd, kus kogu valdkond on jõudnud justiitsministeeriumi kätte, tegime järgmise olulise sammu ja alustasime intellektuaalomandi õigusaktide kodifitseerimisega, millega loome lähiaastatel ühtlustatud ja vastuoludeta seadustiku,“ ütles justiitsminister.

Intellektuaalomandi õiguse kodifitseerimist korraldava töögrupi juhi, Tartu Ülikooli lektor PhD Aleksei Kelli sõnul oli tänase kohtumise põhiline eesmärk teha järgmine samm paremale kaasamisele intellektuaalse omandi õiguse loomes. „Oluline on, et kõik osapooled saaks võimaluse olla kaasatud ning see oli ka esmane sõnum, mida püüdsime kohtumisel levitada. Soovime, et kaasamine ei oleks üksnes formaalne, vaid ka sisuline ning see ei peaks piirduma ainult ametkondliku suhtlusega. Samas tuleb tähelepanu juhtida seigale, et kogu intellektuaalõiguse alane tegevus saab toimuda ainult rangelt rahvusvahelise ja EL õiguse raames. Kogu ettevõetud tegevuse eesmärgiks on edasiarendamine ning korrastamine,“ täpsustas Kelli.

Ministri hinnangul on ühiskond ja selle liikmete käitumisharjumused viimastel aastakümnetel tublisti muutunud ning seda on suuresti põhjustanud vägagi järsk tehnoloogiaplahvatus ja ilmselge murrang inimeste ligipääsus infole. „Tehnoloogia areng, internet ja digitaalsed võimalused andmete salvestamisel, levitamisel ja tarbimisel on tinginud vajaduse kujundada autoriõigus palju tehnoloogianeutraalsemaks ning võtta arvesse nii uusi tehnoloogilisi lahendusi kui ka tarbijate muutunud harjumusi,“ kinnitas minister.

Ministri hinnangul aitab õiguse ühtlustamine ja ajakohastamine ühelt poolt parandada intellektuaalomandiõiguse kvaliteeti ning teisalt suurendada õiguskindlust ja ­selgust. „Süsteemne, kasutajasõbralik ja nüüdisaegne intellektuaalomandi seadustik annab uue tõuke neile tegevusvaldkondadele, mis on keskendunud loomingulisusele ja innovatsioonile ning muidugi soodustab see ka tarka majandust, mis on Eesti-sugusele väikeriigile enam-vähem ainus tõsiseltvõetav arengutee,“ sõnas justiitsminister.

Kohtumisele olid registreerunud osalejad Eesti Advokatuurist, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust, Eesti Esitajate Liidust, Eesti Näitlejate Liidust, Eesti Fonogrammitootjate Ühingust, Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioonist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Põllumajandusministeeriumist, Eesti Patendiametist, Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutusest, Eesti Maaülikoolist, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidust, Eesti Disainerite Liidust, Harju Maakohtust, Tallinna Tehnikaülikoolist, Sarap ja partnerid patendibüroost, Koitel patendibüroost, Moorlat patendibüroost, Kunstiakadeemiast ning MTÜ Eesti Interneti Kogukond, MTÜ Piraadipartei, Eestimaa Rohelised ja Loov Eesti.