Riigikogu võttis vastu uue avaliku teenistuse seaduse

Täna võttis Riigikogu vastu avaliku teenistuse seaduse eelnõu, millega kaasajastatakse avalik teenistus, muutes see perekonnasõbralikumaks ning vähendatakse avaliku teenistuse hüvesid erasektoriga sarnasemaks. 

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uut ja tänapäevasemat avalikku teenistust loovat raamistikku oodatud juba üle kümme aasta. „Dekaad ja enam ootamist on pikk aeg, suurendades oluliselt tänase päeva tähtsust. Avaliku teenistuse reform on haridusreformi kõrval valitsuse üks kahest suuremast reformist ning on hea meel, et see 2001. aastal alustatud protsess jõuab nüüd lõpule,“ lausus Michal.

Ministri hinnangul muudab uus avaliku teenistuse seadus tänast olukorda oluliselt läbipaistvamaks, kuna avaliku teenistuse hüved muutuvad erasektoriga sarnasemaks, ametnike palgad saavad avalikuks, selgemaks ja arusaadavamaks ning seeläbi ka paremini erasektoriga võrreldavaks. „Suurte reformide puhul on vaidluskohti alati, kuid siiski oleme jõudnud enamike osas neist partneritega ühise arusaamiseni. Kindlasti oli neist üks emotsionaalsemaid küsimus, kas avaliku sektori palgad peaks olema avalikud ja selles küsimuses saime nii teiste ministrite, kui mõlema koalitsioonierakonna toetuse. Palkade avalikkus ja selgem palgasüsteem on minu jaoks selle eelnõu suur väärtus,“ ütles minister.

„Uus palgasüsteem on kõigi jaoks läbipaistev – on aru saada kellele, millise töö eest ja kui palju palka makstakse. Samuti on kindel ja suurem põhipalk kasulik ametnikule, kes ei sõltu nii palju enam lisatasude tihnikust. Eelnõu kohaselt hakkab ametipalk koosnema vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus. Põhipalgale võib kalendriaasta jooksul juurde maksta teatud juhtudel ka muutuvpalka, kuid selle maksmisele on kehtestatud piirmäär 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Muutuvpalk ei saa siiski varjatud lisatasuks, kuna piiriks on näiteks maksimaalselt 5% kogu palgafondist,“ rääkis Michal.

Justiitsminister rõhutas, et tänapäevane avalik teenistus peaks kindlasti olema peresõbralik ja pakkuma kaitset väikest last kasvatavatele vanematele. „Meie jaoks on oluline, et tegemist oleks peresõbraliku seadusega ning seda on rõhutanud ka meie partnerid Isamaa ja ResPublica Liidust, kellele see on samuti tähtis. Näiteks on ette nähtud koondamiskaitse alla 3-aastast last kasvatavale vanemale ning eelis alla 7-aastast last kasvatavale vanemale koondamisolukorras. Samuti peavad ametiasutused nii ületunnitöö, valveaja, ööajal või riigipühal töötamise kohaldamisel kui ka koolitusele ja teenistuslähetusse saatmisel arvestama ametniku perekondliku olukorraga“ selgitas Michal.

Minister peab oluliseks ka ametniku mõiste täpsustumist seaduses. „Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi nad tegelikult avalikku võimu ei teosta, mistõttu pole põhjendatud, et neile laienevad samasugused piirangud ja soodustused, mis on ette nähtud just ametnikele. Eelnõu määratlebki ametnikena need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad. Need, kes ei teosta avalikku võimu, teevad ametiasutusele edaspidi tööd töölepingulises suhtes. Hinnanguliselt väheneb ametnike staatuses olevate inimeste arv 28 000-lt ca 5000-7000 võrra, sest igas asutuses tuleb üle vaadata täpsem jaotus. Tulevikus saab ka tõhusamalt teostada avalikku võimu toetavaid tugiteenuseid ja see annab ilmselt enam ressurssi põhitegevuseks või muuks oluliseks. Sellega väheneb tuntavalt ka tänase streigipiiranguga inimeste arv,“ sõnas justiitsminister.

Lisaks muudetakse Michali sõnul erasektoriga sarnasemaks ametnike sotsiaalsed tagatised. „Seaduse jõustumisest alates on ametnike puhkuse pikkuseks 35 kalendripäeva. Juhul kui ametnikel on jäänud varasemast perioodist välja võtmata teenistusstaa¾i eest antud lisapuhkusepäevi, siis on neid võimalik kasutada veel nelja aasta jooksul. Samuti muudetakse koondamist puudutavat regulatsiooni (nii koondamisest etteteatamise tähtajad kui ka koondamishüvitised ühtlustatakse töölepinguseadusega), analoogselt töölepinguseadusele jääb suurem sotsiaalne kaitse neile, kes on kauem teenistuses olnud. Need, kes saavad seaduse jõustumise ajal väljateenitud aastate eest pensionisuurendust, saavad seda ka edasi ning veel viie aasta jooksul on võimalik staa¾i koguda. Hindasime seadust koostades, et ka üleminek uuele töökorraldusele oleks sujuv ja kõigile oleks piisav aeg oma elukorraldust vastavalt ka seada,“ ütles justiitsminister

Seaduse eelnõu muutus Riigikogu lugemiste käigus üsna mitmes osas ning arvesse on võetud nii opositsiooni, ministeeriumite, kui ka erinevate huvigruppide ettepanekuid. Kokku tehti eelnõule ametlikult ja mitteametlikult alla ca 1000 parandusettepaneku, millest ametlikest ettepanekutest ligikaudu 85% - 90% arvestati ja tehti kas muudatused eelnõus (ehk arvestati ettepanekut täielikult või osaliselt), esitati täiendavad selgitused või täpsustati seletuskirja.

„Usun, et tegu on Hea Õigusloome põhimõtteid arvestades läbi viidud ja pikalt oodatud reformiga, mis annab parema palgasüsteemi, avalikkusele ülevaate palkadest ning peresõbralikuma kaasaegse avaliku teenistuse. Pikendasime ka eelnõu jõustumise aega, et kõigi osapooltel jääks kokku üheksa kuud kõik asjad ette valmistada – tegu on suure reformiga ja tahame, et see oleks kvaliteetselt tehtud,“ sõnas Kristen Michal.

Justiitsminister tänas kõiki aastate jooksul uue avaliku teenistuse sünnile kaasaaidanud inimesi ja organisatsioone, eriliselt töörühmas osalenud Riigikogu liikmeid ja fraktsioone, teisi ministeeriume, Riigikantseleid, omavalitsusi ja põhiseaduslike institutsioonide ning omavalitsuste esindajaid.

Uus avaliku teenistuse seadus jõustub 1.aprillil 2013.