Kuritegude arv on eelmise aastaga võrreldes kerges languses

Justiitsministeeriumi poolt koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel registreeriti esimese seitsme kuu jooksul 23 598 kuritegu, mis on 538 kuritegu vähem kui aasta tagasi. Baromeetri andmetel on vähenenud varguste, kelmuste ja röövimiste arv ning tõusnud kehaliste väärkohtlemise juhtumite ja liikluskuritegude registreerimine.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on selle aasta seitsme kuu statistikas eelmiste kuudega võrreldes jätkunud samad trendid ja kõikumisi on vaid üksikute kuriteoliikide lõikes.“ Arvestades, et juba eelmisel aastal langes kuritegevus tuntavalt, on kuritegude üldarvu vähenemise jätkumine positiivne. Lõviosa vähenemisest annab varguste vähenemine, väga positiivne on ka tapmiste ning mõrvade arvu langus. Kui vaadata, mis teeb muret, siis eeskätt isikuvastased kuriteod ja liikluskuriteod ning ennekõike just joobes juhtimised. Kui isikuvastaste kuritegude arvu tõusu taga võib olla politsei ja inimeste endi poolt vägivallale reageerimine, et hoida ära ühiskonna jaoks raskemad tagajärjed, siis joobes juhtimise osas peaks igaüks ise ette mõtlema, et alkohol ja rool ei käi koos,“ sõnas minister.

Justiitsministri sõnul on esimese seitsme kuuga varguste arv vähenenud 714 juhtumi ehk 6% võrra ning kelmuste arv 96 juhtumi ehk 9% võrra. Röövimiste arv on vähenenud 12%. „Suurima kasvu on läbi teinud kehalise väärkohtlemise juhtumite arv, olles sel aastal kasvanud 295 juhtumi ehk 11% võrra. Kasvu taga on põhiliselt Tallinnas toime pandud kehalise väärkohtlemise juhtumid, mida selle aasta seitsme kuuga on registreeritud 1147 ning kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on olnud 24%,“ ütles Michal.

Liikluskuritegusid on registreeritud seitsme kuuga eelmise aastaga võrreldes 7% ehk 136 juhtumi võrra rohkem ning nendest kuritegudest moodustasid enamuse mootorisõiduki joobes juhtimised, mida seitsme kuuga registreeriti kokku 2051. See on 123 juhtumit rohkem, kui eelmise aasta samal perioodil.

Käesolevas baromeetri täiendusena on eraldi avaldatud ka 7 kuu andmed registreeritud kuritegude kohta maakondade ja suuremate linnade lõikes.

10 000 elaniku kohta registreeriti esimese 7 kuuga Eestis tervikuna 176 kuritegu. Kõrgeim näitaja sellises võrdluses oli Harjumaal, kus registreeriti 220 kuritegu 10 000 inimese kohta ning kõige vähem kuritegusid registreeriti Hiiumaal, kus oli vastav näitaja 63. Harjumaaga samasse suurusjärku jääb ka Ida-Virumaa, kus registreeriti 202 kuritegu 10 000 inimese kohta ning kolmandal kohal on Lääne-Virumaa 163 kuriteoga.

Viies maakonnas (Järva-, Lääne-, Viljandi-, Saare- ja Hiiumaa) oli kuritegevuse tase võrreldes Harjumaaga enam kui kaks korda madalam.

Kõigist 2012. aasta esimese seitsme kuu jooksul registreeritud kuritegudest 49% registreeriti Harjumaal (11 661 kuritegu). Harjumaale järgnesid Ida-Virumaa (3363) ja Tartumaa (2299).

Suurimatest linnadest registreeriti 10 000 elaniku kohta enim kuritegusid Tallinnas (237), millele järgnesid narva (211) ja Pärnu (169).

Vargusi pandi 10 000 elaniku kohta toime enim Harjumaal (109). Järgnevad Ida-Virumaa (83) ning Lääne-Virumaa (69). Madalaim oli varguse tase Hiiumaal (18).

Justiitsministeeriumi analüüsid ja kogutav statistika on kättesaadav aadressil http://www.just.ee/baromeeter