Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisest

Mis on Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM)? ESM on sarnaselt Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF), Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale ning Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale rahvusvaheline finantseerimisasutus. ESM-ile kohaldub rahvusvaheline avalik õigus.

Millised riigid sõlmivad ESM-i lepingu? Leping sõlmitakse euroala liikmesriikide vahel.

Mis on ESM-i eesmärk? ESM-i loomise eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud liikmetele rangetel majanduspoliitilistel tingimustel toetust, kui see on hädavajalik kogu euroala ja euroala riikide stabiilsuse tagamiseks. Riigid võivad olukorras, kus nende olukord ähvardab kogu euroala majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, ESM-ilt laenu võtta. ESM on oma sisult euroala riikide niiöelda ühistupank.

Miks Eesti osaleb ESM-is? ESM-is osalemine on Eesti jaoks tagatis. Tagatis, et raskustesse sattunud euroala riigid ei sea ohtu euroala kui terviku julgeolekut ning ei ohusta seeläbi ka Eesti finantsstabiilsust.

Kes Eestis ESM-i otsuseid teeb? Kõik Eestile rahaliste kohustuste võtmisega seotud teemad tuleb planeerida eelarves. Riigikogu täiskogu kaasamata ei saa riigi varalisi kohustusi suurendada. ESM-i tegevuseks vajalikud olulised otsused (põhimõttelised otsused alustada ESM-i liikmele laenu andmise menetlust ning koostöömemorandumite muudatused, millega määratakse laenu andmise olulised tingimused) vajavad riigikogu täiskogu otsuseid.

ESM-i tegevusse ja otsuste langetamisse on püsivalt kaasatud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK). ELAK võib kõik talle esitatud teemad suunata riigikogu täiskogule, hinnates iga konkreetse abitaotluse käsitlemise vajalikkust riigikogu täiskogus, võttes sealhulgas arvesse abitaotluse sisu ja otsustusprotsessi ajakava. Kõigest, mida menetleb ELAK, teavitatakse riigikogu juhatust.

Valitsus korraldab nii sissemakstava kui sissenõutava kapitali vastavate aastate riigieelarvetes planeerimise ja tasumise, sealhulgas korraldab vajadusel sissenõutava kapitali maksmise kui potentsiaalse kohustuse täitmise riigieelarve seaduses sätestatud piirmäärade ulatuses (mida saab muuta riigikogu). Valitsuse ülesandeks on korraldada ka teiste lepingust tulenevate ülesannete täitmine ning esimesel võimalusel kaasata riigikogu koostöömemorandumi aluseks olevate põhimõtteliste otsuste ja koostöömemorandumi muudatuste menetlusse.

Mis tingimustel ESM laenu annab? ESM-ist antakse liikmesriikidele abi rangetel tingimustel ning konkreetse majandusprogrammi toetamiseks. Abi saava riigi probleemidele lähenetakse kompleksselt – tegeletakse nii riigi eelarvepuudujäägi vähendamise, struktuursete majandusreformidega ning vajadusel nähakse ette vahendid ka finantssektori rekapitaliseerimiseks.

Kui suur on Eesti osaluse protsent ESM-is? Läbirääkimiste tulemusel on Eesti osalus 12 aasta jooksul pärast euro kasutusele võtmise kuupäeva (01.01.2011) tavapärasest Euroopa Keskpanga kapitaliosalusest madalam ja keskmisest madalamat sissetulekutaset, sisemajanduse koguprodukt (SKP) madalam kui 75% EL-i keskmine, arvestades 0,1860%.  Euroopa Keskpanga osaluste jaotusest lähtudes on ajutise korrigeerimise lõppedes Eesti osaluse suurus 0,25580%  ESM-i aktsiakapitalist.

Kui suur on Eesti kohustus ESM-is rahaliselt? ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot, Eesti osalus ESM-is on 1,302 miljardit eurot. ESM-i kapitalist maksavad osalejad sisse 80 miljardit eurot. Eesti kohustub viie osamaksega lepingu jõustumisest arvates paigutama ESM-i 148,8 miljonit eurot (sissemakstav kapital). Eesti ülejäänud osalus ESM-is on 1,1532 miljardit eurot (sissenõutav kapital). Ajutise korrigeerimisperioodi lõppedes saab Eesti osaluse suuruseks kehtiva Euroopa Keskpanga osaluste jaotuse alusel 1,79 miljardit eurot, millest sissemakstav kapital moodustab 204,64 miljonit eurot ja sissenõutav kapital 1,58596 miljardit eurot.

Millal ESM-i sissemakstav kapital tasuda tuleb? Eesti esimene sissemakse tuleb teha 15 päeva jooksul pärast lepingu jõustumist ja teised osamaksed vastavalt kahe, kolme ja nelja aasta möödumisel esimesest sissemaksest. Sissemaksed nähakse ette vastavate aastate riigieelarvetes ja riigi eelarvestrateegiate reservide ja võla prognoosides. 2012. aasta riigieelarves nähakse ette selle aasta sissemakseks ESM-i 30 miljonit eurot. Sissemakseid saab soovi korral teha ka kiirendatud korras, valitsusel sellist võimalust ei ole ilma riigikogu kaasamata ning kiirem sissemaksmine on lubatud vaid riigikogu vastava otsuse korral.

Kust Eesti ESM-i potentsiaalseteks abiprogrammideks raha võtab? ESM-i sissenõutava kapitali kui potentsiaalse kohustuse tasumiseks on tulenevalt riigieelarve seadusest valitsusel võimalik kasutada riigieelarve kassareservi. Kassareservi kasutamise otsustab valitsus, kuid iga-aastase riigieelarvega määratakse kassareservi minimaalne suurus. Kassareservi jääk oli 30. juuni 2012 seisuga 1,1 miljardit eurot. Lisaks on riigikassa halduses ka stabiliseerimisreserv, 30. juuni 2012 seisuga summas 343,2 mln eurot.

Kas Eesti saab ESM-i sissemakselt intresse? ESM-is osalemine on Eesti jaoks finantsinvesteering. Kui kogu ESM-i sissemakstav kapital (80 miljardit eurot) on sisse makstud, toodab 1%-line intress tulu 800 miljonit eurot aastas. ESM-i tehingute puhastulust moodustatakse esmalt reservfond, kuid ESM võib maksta oma liikmetele ka dividende.

Kes saab ESM-i mahtusid suurendada? ESM-i aktsiakapitali ja sissemakstavat kapitali saab suurendada ainult ESM-i ühehäälse otsusega. Selleks on vaja Eestis riigikogu nõusolekut. Juhul kui ESM-iga seonduvate rahaliste kohustuste täitmisel tekib vajadus teha finantseerimistehinguid Eesti riigieelarves määratud summadest suuremas ulatuses, otsustab selle riigikogu.

Mis juhtub kui ESM kannab kahju? Kui kahjumid vähendavad sissemakstud raha, võib ESM lihthäälteenamusega nõuda sissemakstud kapitali taseme taastamist. Kui ESM-i ähvardab maksetakistus ehk kui ESM ei suuda teenindada oma võetud laenu, võib tegevdirektor nõuda sissenõutava kapitali sissemaksmist. Kui sissemakstud kapital tõuseb üle nõutava taseme (näiteks kahjumis olnud laenude tagastamine), siis makstakse liigne osa lihthäälteenamuse alusel omanikele dividendidena tagasi.

Mis siis kui keegi ESM-is ei maksa täiendavat kapitali? Kui mõni liikmesriik jätab täiendava kapitali sisse maksmata, jagatakse vastav osa teiste omanike vahel ära, kuid ka sellisel juhul ei saa Eestilt nõutav summa kokku olla suurem kui meie osalus ESM-is ehk 1,302 miljardit (korrigeerimisperioodi lõppedes 1,79 miljardit) eurot. Võlgnikult nõutakse tema osa sisse, misjärel võlgniku eest tasutud raha makstakse omanikele kohe tagasi.

Millise maksimaalse riski Eesti ESM-iga endale võtab? Kuna ESM tohib väljastada laene 500 miljardi euro ulatuses, siis saavad samas mahus olla ka ESM-i võlakohustused. Seega saab ESM-i omanike jaoks olla maksimaalne risk see, et kõik riigid, kellele ta on finantsabi andnud, ei suuda samaaegselt täita oma kohustusi ESM-i ees, mis omakorda võib kaasa tuua riski, et ESM-il tekib kohustus lunastada üheaegselt kõik enda emiteeritud võlakirjad mahus 500 miljardit eurot. Kuna ESM-i käsutuses on sissemakstud kapitalina 80 miljardit eurot, siis tuleks omanikel sellises hüpoteetilises olukorras tasuda 420 miljardit eurot. Eesti hüpoteetiline risk moodustaks sellest summast 781 miljonit eurot ehk 4,68% 2012. aasta oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kuna SKP on ajas muutuv suurus, siis tuleb arvestada, et Eesti SKP kasvades hakkaksid ka sellised maksimaalsed hüpoteetilised kohustused suhteliselt kahanema.

Milline on Eesti risk n-ö „musta“ stsenaariumi korral? Rahandusministeeriumi hinnangul on ebatõenäolise „musta“ riskistsenaariumi näide selline: ESM on tegutsenud viis aastat ja väljastatud laenude maht on 300 miljardit eurot. Sissemakstud kapitalina on tasutud 80 miljardit ja reservfondi on kogunenud kolm miljardit eurot. Järsu majanduslanguse tulemusena kujuneb ESM-i kahjumiks laenuportfellilt 10 protsenti ehk 30 miljardit eurot. ESM-i kahjum kaetakse kõigepealt reservfondi arvelt summas kolm miljardit ning seejärel sissemakstud kapitali arvelt summas 27 miljardit eurot. Kahjumi katmise tulemusena on vaja liikmesriikidel taastada sissemakstud kapitali tase 80 miljardi euroni. Eesti osa sellest 27 miljardilisest sissemaksest on 50,2 miljonit eurot, mis 2012. aasta SKP-st moodustab 0,3%. SKP on muutuv suurus ja võrreldes näites toodud 50 miljoni euro suurust kapitali sissemakset Eesti SKP ajalooliste andmetega, siis 1995. aastal oleks nimetatud summa moodustanud Eesti riigi SKP-st 1,82%, 2005. aastal 0,45% ja 2011. aastal 0,31%.

Kui pikaks ajaks ESM laenu annaks? Laenusaajatele antav finantsabi on pikaajaline: laenude kaalutud keskmine tagasimaksetähtaeg saab tõenäoliselt olema umbes 15 aastat (lõpptähtaeg 20–30 aastat), mille jooksul riigid majanduspoliitika programmis kokkulepitud reformide elluviimise abil peaksid suutma täita kõiki finantskohustusi.

• Eelnõu seletuskiri(pdf, 989 KiB)