Uudised » Taustamaterjalid » Euroopa stabiilsusmehhanism  

Uuendatud: 08.08.2012, kell 16:22

Euroopa stabiilsusmehhanism

26. juulil 2012. aastal andis valitsus oma heakskiidu Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamise leppe ratifitseerimise eelnõule ja saatis selle arutamiseks riigikogule.

ESM on euroala riikide loodav rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud liikmetele rangetel tingimustel finantsabi, et tagada euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsus.

ESM-is osalemine on ühelt poolt Eesti jaoks tagatis, et majanduslikesse raskustesse sattunud euroala riigid ei sea ohtu euroala kui terviku julgeolekut, kuid teisalt on ka Eestil võimalik majanduslike raskuste korral saada finantsabi. ESM annab oma liikmesriigile võimaluse omada sisuliselt eelkokkulepet raha saamiseks finantskriisi olukorras.

ESM-iga luuakse euroala riikide n-ö ühistupank, mille kapitali suurus on 700 miljardit eurot ja sellest sissemakstav kapital on 80 miljardit eurot. Eesti osalus stabiilsusmehhanismi kapitalis on üleminekuperioodil (12 aastat euroalaga liitumisest) 0,186 protsenti, sissemakstav kapital 148,8 miljonit eurot. Eesti garantiide ülempiir ESM-is on 1,302 miljardit eurot.

Riigieelarves käsitletakse ESM-i sissemakset finantseerimistehinguna. Eesti osalus ja garantiide lagi ESM-is ei saa tõusta ilma riigikogu täiskogu vastava otsuseta.

ESM-i tegevusse ja otsuste langetamise protsessi on eelnõu kohaselt püsivalt kaasatud riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjon (ELAK). ELAK on EL-i koordinatsioonimehhanismi keskne üksus riigikogus. ELAK võib kõik talle esitatud teemad suunata vajadusel riigikogu täiskogule, seejuures hinnates, kas iga konkreetse abitaotluse käsitlemine oleks vajalik riigikogu täiskogu koosseisus, võttes arvesse taotluse sisu ja otsustusprotsessi ajakava.

Valitsus teeb riigikogule ettepaneku ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise eelnõu arutamiseks kokku kutsuda erakorraline istungjärk 8. augustil kell 11. Kui riigikogu otsustab esimese lugemise lõpetada, siis erakorraline istungjärk eelnõu teiseks lugemiseks toimuks valitsuse ettepaneku kohaselt 30. augustil kell 10 ja kolmas lugemine kaks tundi pärast teise lugemise lõppu.



Riigikohtu otsus

Riigikohtu üldkogu jättis 12.07.2012 otsusega rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (ESML) artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohtu hinnangul vaidlustatud artikkel küll piirab Riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust, aga piirang on õigustatud.

Õiguskantsler pöördus 12. märtsil 2012 Riigikohtu poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusega, leides, et vaidlusalune säte on vastuolus põhiseadusega. Üldjuhul antakse ESML-i alusel finantsabi kõigi osalisriikide nõusolekul. Seevastu ESML artikli 4 lõige 4 võimaldab erandjuhul, kui ohus on euroala majanduslik ja finantsiline jätkusuutlikkus, anda osalisriigile finantsabi kiirmenetluses 85% häälteenamusega. See tähendab, et abi võidakse anda ka hoolimata Eesti vastuseisust.

Toetab Euroopa Liit - Eesti Riiklik Arengukava