VALITSUSE PRESSIKONVERENTS, 14.04.2011 15:29
Valitsuse pressikonverents, 14.04.2011
Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 14. aprill 2011
Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 14. aprill 2011
Juhataja Liina Kersna
Alustame valitsuse pressikonverentsiga ning algatuseks sõna peaministrile, palun.
Andrus Ansip
Aitäh! Valitsus määras siseminister Vaheri ettepanekul Läänemere riikide organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse töörühma Eesti esindajaks siseministeeriumi kantsleri Tarmo Türksoni. Märt Kraft on ametist lahkunud ja aeg määrata uus liige.
Valitsus kiitis heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu eelnõu. Tegemist on suhteliselt tüüpilise lepinguga ja neid lepinguid on praeguseks sõlmitud Ameerika Ühendriikide, Austria, Belgia, Hiina, Hispaania, Hollandi, Iisraeli, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luxembourgi, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Kuningriigi, Šveitsi, Taani, Tšehhi Vabariigi, Türgi, Araabia Ühendemiraatide ja Ukrainaga.
Kavas on see leping allkirjastada järgmisel nädalal, kui Eestisse saabub visiidile Kasahstani Vabariigi president. Eesti poolt oleks allakirjutaja majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Üldiselt minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna rahandusministrile.
Jürgen Ligi
Vaatame, mis seal päevakorras siis oli, neid teemasid on palju-palju-palju. Kõigepealt, valitsus kinnitas kümne siseministeeriumi kinnistu üleandmise Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ning suurendas RKAS-i aktsiakapitali. Laiemalt on tegemist jätkuva kinnisvarareformiga.
Senisele käigule hinnangut andes, oleme tempot tõstnud ja langetanud kindlamad otsused mittevajaliku kinnisvara osas, mida on hinnatud inventuuri järgi 260 tuhandele ruutmeetrile. Me otsustasime, et 125 tuhat ruutu peab olema eelmise aasta lõpuks üle antud, see number praktiliselt täideti. Aga kus on suurem muutus toimumas, on selle vajaliku kinnisvara osas, mis ka uue koalitsioonilepingu järgi kuulub üleandmisele RKAS-ile. See ei ole väga lihtne protsess, siin oli ka aegade jooksu olnud suurt vastuseisu, aga praegu on värskelt poliitiline otsus üle korratud, nii et me tegeleme selle asjaga üsna intensiivselt ja 2013. aastaks tahame ka selles osas lõpptulemuseni jõuda.
Suuresti sõltuvad lähiaegadel riigi investeeringud üldse sellest reformist, et kui palju õnnestub mittevajalikku müüa ja kui palju siis haldamist korrastada. Üldiselt me oleme büroohoonetele minemas turupõhisele mudelile ja ilmselt on suuri muutusi ministeeriumide puhul vaja siiski teha, et need tihti mitte turupõhised või siis ka liiga kallid lepingud, kas liiga odavad või liiga kallid, lõppevad. Nii et igal juhul on vaja meil päris olulisi muutusi ministeeriumide büroohoonete osas teha, mis võib-olla on siis selline rohkem huvipakkuv teema lähiaastatel ja seda kõike me hakkame valitsusega arutama. Aga päevakorrapunktidest võib-olla siis rohkem ei räägi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Sõna keskkonnaministrile.
Keit Pentus
Aitäh! Keskkonnaministeeriumi poole pealt oli tänase valitsuse päevakorras päris mitu maaüksuse üleandmist munitsipaalomandisse. Kõigepealt, Jõhvi vald sai kokku 14 maaüksust selleks, et rajada avalikult kasutatavaid teid ja lahendada ka Jõhvi valla parkimisprobleeme. Kokku, kui ruutmeetritest rääkida, siis üle 61 tuhande ruutmeetri. Valitsuse päevakorras oli täna ka loa andmine Paide linnale juba varem munitsipaalomandisse antud Paide Vallimäe koormamiseks kasutusvaldusega. Paide Vallimäel vallitornis tegutseb üks selline sihtasutus, mille nimi on Ajakeskus Wittenstein, nii et kõik, kes Paidesse satuvad, soovitan soojalt seda külastada. Kasutusvalduse seadmine oli vajalik selleks, et sellel sihtasutusel oleks võimalik taotleda erinevaid toetusi keskuse väljaarendamiseks. Ja eesmärk on siis, et aastal 2020 ei oleks mitte ainult Tallinna Vanalinn selline vanalinn, mis turiste ligi meelitab, vaid et ka Paide vanalinn oleks üks selline turistide tõmbekeskusi.
Ja kui juba Tallinn jutuks tuli, siis Tallinna maadest. Kogu Tallinna territooriumist on praeguseks munitsipaalomandisse antud 26,4% ja täna sai see veel üksjagu täiendust. Nimelt andis valitsus täna tasuta üle Tallinna linnale üle 45 tuhande ruutmeetri maad. Tegu on jätkuga Kultuurikilomeetri lõpuni rajamiseks vajalike maadega, mis asuvad Kalaranna tänaval, endisel raudteetammil. Ja väike tükk oli ka Rumbi tänaval, mis jääb siis Linnahalli ette sisuliselt. Nii et loodame, et siis teadaolevalt kõige pikem kilomeeter, 2,2 km pikkune Kultuurikilomeeter, saab selle abil õige pea nüüd lõplikult heakorrastatud.
Muide, sellel nädalavahetusel, laupäeval on kõigil võimalik Kultuurikilomeetril osaleda heakorratöödel. Laupäeval on seal heakorrapäev, nii et kõik, kes Kultuurikilomeetri pärast muret tunnevad, soovitan soojalt osa võtta. Aga minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord. Palun üks küsimus.
Ülo Siinmaa,
Tahtsin küsida kahte, aga kuna lubati küsida ühte, siis küsin ühe küsimuse, järgmine kord küsin teise juurde. Olge kenad, öelge palun, võib-olla vasakult paremale, kui hinnata ühiskonna edukust või taset, missugune oleks see kriteerium, mis teie arust oleks lihtsalt, selgelt ja arusaadav kõigile? Ma toon lihtsalt kommentaariks ühe näite. Mulle kunagi Ameerikas üks ekspert ütles nii, et kui tahate näiteks ühiskonna või riigi põllumajanduse taset hinnata, siis vaadake, palju on piimatoodang lehma kohta, ütleme 10 tonni, okei, 2-3, on asi mäda. Mis teie arust oleks see kriteerium, mille järgi võiks hinnata, et ühiskonnas on elu, ütleme, sinna poole, kuhu ideaalis inimesed pürgivad? Aitäh!
Andrus Ansip
Ma tahan väga uskuda, et te seda küsimust väga tõsiselt ei võtnud, sest et kui te turu peal küsite kellegi käest, et mis on õnn, siis te võite saada ühemõttelise vastuse ja see vastus võib olla lihtsalt üks sõna ja see moodustabki lause. Aga kui te näiteks peaministri käest küsite, et missugune on see kriteerium, mis terviklikult riigi heaolu kirjeldab, siis ma vastan teile ausalt, ühte kriteeriumit ei ole olemas. Riigi heaolu saab kirjeldada erinevate parameetrite kompleksiga ja mitte kunagi, kui see parameetrite loetelu on ammendav, ei ole siis see ühiskonna heaolu kirjeldus ammendav. Ehk siis, alati on võimalik läheneda veel mingist rakursist. Nii et, kui te tahate minu käest praegu kuulda, et see on SKP per capita, siis te seda ei kuule mu käest. Aitäh!
Jürgen Ligi
Minul teile individuaalseid soovitusi ei ole, mis on õnn, kuhu poole liikuda. Ma arvan, inimestel on erinevad, täpselt nagu peaminister hindas, kriteeriumide rida on väga kirju.
Keit Pentus
Ja mul jääb üle ainult kahe eelkõnelejaga nõustuda.
Toomas Pott, ERR Aktuaalne Kaamera
Küsimus Jürgen Ligile, kas riigil on ülevaade, palju on pensionäre, kes ei ole maksuvabastust saanud?
Jürgen Ligi
Riigil on erinevad vastused sellele küsimusele. Ma tahan alustada sellest, et alati tundub, küsijad alati arvavad, et nende küsimused on perfektsed ja et vastused on ebatäpsed. Seda küsimust on küsitud eri vormis eile ja püütud vastuseid anda. Täna me oleme siis natukene targemad kui eile ja võin öelda, et see number 36 tuhat soodustuse kasutamata jätnud isikuid ei ole õige. Nendest on laias laastus pooltel esitatud tuludeklaratsioon ja umbes 2800 on teada, et nad töötavad.
Riigi statistika on hästi kirju ja oodatud vastuste saamiseks peavad olema küsimused täpsed, aga igal hetkel ei ole igale küsimusele vastust. Me tegeleme selle probleemi lahkamisega ka edasi. Üldiselt ma ei võta alati omaks seda süüd, et riik on süüdi, kui kodanik on jätnud oma õiguse kasutamata.
Oleme ka jälginud, kuidas seda kampaaniat, et kõik teaksid, on peetud läbi aastate. Igal aastal on ajakirjanduses avaldatud suuri pealkirju sellest, et on võimalik seda kasutada. Loomulikult on veebilehed, mida küll pensionärid ei jälgi nii täpselt. On seda ka organisatsioonid levitanud ja on ka pensioni taotlemise avalduses oma rida, kus seda käsitletakse, et kas sa tahad seda mahaarvamist pensionist või sa ei taha, inimese elus kord kindlasti küsitakse, ta ei pea enam seda vastust uuendama.
Aga olukord on lihtsalt selles, keerulisem, et inimese töötamine ehk ka siis lisamaksutulu saamine on tema vaba tahe, mida ta ei pea küsimas käima, seda õigust pensioniametist ega maksuametist. Ta seda ütleb tagantjärgi.
Igasugu sellised hetkehinnangud, et selle aasta jaanuaris näiteks oli 36 tuhat õiguse kasutamata jätnut – need hinnangud ei ole tegelikult pädevad ja need ei iseloomusta pilti õieti. Me ei taha ebatäpseid vastuseid anda, aga need eilsed esialgsed kommentaarid, ilma et me oleksime jõudnud lugeda täpselt seda ajalehte, nii nagu ma ka ütlesin, üldiselt vastasid olukorrale.
Jah, pilt on kirju, osad inimesed kindlasti jätavad kasutamata oma võimaluse, aga riik on teinud väga palju selleks, et seda võimalust ei jäetaks kasutamata. Pluss ma võin ka lisada omalt poolt, et ma ei tunne ka seda, et riik oleks sedapidi võlgu, et neid, kellel on jäänud maks tagastamata, oleks võrreldaval hulgal nendega, kes tegelikult on jätnud maksu maksmata. Nii et kui rahanduslikku külge võtta, siis pigem on maksumaksjad jätnud makse väga palju maksmata. Neid, kes on jätnud oma õiguse kasutamata, neid on tunduvalt-tunduvalt vähem, aga nendele kuulub meie eriline hool loomulikult sellepärast, et tegemist on vanemate inimestega, nende teavitamine ei ole kunagi ülearune.
Kuid vaadates seda rida – me oleme siin paar päeva kontrollinud, päris muljetavaldav –, et on pingutatud ja ikkagi on inimesi. Ja me peame endale jälle taas tunnistama, et on inimesi, kes on nendest riiklikest võimalustest mitte informeeritud.
Andrus Ansip
Ma tahaks täiendada. Teie küsimus oli, kas riik teab või ei tea? Küllap riik teab. Erinevate registrite, erinevate andmebaaside võrdluses tuleb välja kindlasti see inimeste arv väga täpselt, isikulise täpsusega, kes ei ole saanud seda seaduses ettenähtud tulumaksusoodustust. Aga kui küsimus on esitatud selliselt, kas peaminister teab, riigi peaminister teab, palju neid inimesi on, siis aus vastus on, et ei tea. Ei tea.
Aga ma võin arutleda siin koos teiega, tuginedes statistikale. Möödunud aastal oli meil vanaduspensioni saajaid 296 199. Me räägime ainult vanaduspensioni saajatest, tegelikult tuleks rääkida ka teistest, aga lihtsustuse mõttes.
Möödunud aastal vanaduspensioni saajatest esitasid tuludeklaratsiooni 106 997 inimest. Küllalt palju. Ja nende hulka suure tõenäosusega kuuluvad ka väga paljud nendest inimestest, kes ei ole esitanud avaldust selle kohta, et nendel igakuiselt rakendatakse seda tulumaksuvaba miinimumi. Kui palju neid on? Jälle aus vastus – täpselt ei tea.
Mis see 36 tuhat on? 36 tuhat on Sotsiaalkindlustusameti andmetel käesoleva aasta jaanuaris nende isikute, nende pensionäride arv, kes ei ole taotlenud tulumaksuvaba miinimumi rakendamist igakuiselt, kes ei ole selleks avaldust esitanud. Täpsemalt oli neid 35 632.
Nüüd Maksu-ja Tolliamet on võrrelnud möödunud aasta kohta laekunud tuludeklaratsioonide esitajate andmeid selle 36 tuhande isikukoodidega ja jõudnud järeldusele, et 15 661 inimeste nendest 36 tuhandest on esitanud käesoleval aastal üksikisiku tuludeklaratsiooni ja tuludeklaratsiooni kaudu on nemad selle tulumaksuvaba miinimumi hüve kätte saanud. Järgi jääb ikkagi enam kui 20 tuhat.
Siis selgub veel, et 2878 on siiski töökohal oma tulumaksuvaba miinimumi kätte saanud. Nüüd edasi tulevad veel mingisugused vead, sest see ei ole nüüd tõsine võrdlus. Me võtame selle käesoleva aasta jaanuari isikute arvu, kes ei ole taotlenud seda tulumaksu miinimumi arvestamist ja võrdleme seda deklaratsioonidega, mis on esitatud möödunud aasta kohta. Aga isikute ring on ju muutunud. See on lihtsalt pisteline kontroll, sealt võib tulla päris suur vahe sisse, et isikud, kes möödunud aastal ei olnud veel pensionärid, käesoleva aasta jaanuaris võivad juba olla pensionärid, neil ei olnud möödunud aasta kohta vaja mingit deklaratsiooni esitada. Nüüd on nad pensionärid, võib-olla et sealt tuleb veel mingisugune vahe sisse.
Veel üks probleemne koht on seotud ettevõtetega, kes ei ole õigeaegselt esitanud sotsiaalmaksu maksmise kohta isikustatud andmeid. Sotsiaalmaks on õigel ajal üle kantud, aga isikustatult informatsiooni pole Sotsiaalkindlustusametile veel laekunud. Seega võib-olla selle 35 632 hulgas ka neid isikuid, kes tegelikult töökohas seda hüve saavad, aga käesoleva aasta jaanuari andmed veel ei kirjelda neid isikuid.
Kui palju neid lõpuks järgi jääb? Hetkel ma ei tea, aga suur tänu Päevalehele, kes sellele tähelepanu juhtis. Kui ka mõni inimene või sadades või isegi tuhandetes saab nüüd teada tänu nendele artiklitele, et nad on maha maganud ühe väga olulise maksusoodustuse ja nad saavad selle soodustuse kätte, siis on see ju tore. Aga kindlasti ei ole see 36 tuhat siis lõplik number.
Praegu on meil teada ka see, kui suur on selle 36 tuhande inimese keskmine pension. See oli 284,72 eurot. Ja 192 on neil selgelt tulumaksuvabastusega kaetud, järelikult 92,72 võiks siis olla see, mille pealt võiks riigi vastu neil nõue tekkida, kui nad on alusetult lihtsalt maksnud tulumaksu rohkem.
Aga meil pole teada praegu ka jaotust, kuidas see 36 tuhat jaguneb pensioni suuruse mõttes. Võib juhtuda nii, et need, kes on üksikisiku tuludeklaratsiooni esitanud, nende pension on suurem olnud, neil on olnud riigi käest midagi tagasi küsida ja need, kes ei ole siis deklaratsiooni lõppude-lõpuks esitanud, nendest mingisugune osa jälle on jätnud selle teadlikult tegemata, sest mis sa selle paari euro pärast ikka mässad.
Kui küsite, kas riik teab? Jah, riik teab. Kas mina tean? Täna tean märksa rohkem, kui eile teadsin. Homme tean veel rohkem. Võib-olla et ülehomme võin ma teile täpselt öelda, kes, kui palju, kui palju neid õnnetuid oli, kes tõepoolest mitte altruistlikel kaalutlustel, vaid lihtsalt teadmatusest on jätnud tulumaksu tagasi küsimata või on jätnud avalduse esitamata seda tulumaksuvaba miinimumi rakendada. Saame teada. Aitäh!
Jürgen Ligi
Ma lisaks, et see oli muidugi illustratsiooniks, et kui keeruline on õieti küsidagi ja vastus läheb väga pikaks. See ongi keeruline pilt. Vastused ei ole nii lihtsad nagu lehe pealkirjad ütlevad.
Kõigepealt, ei ole sugugi tõsi, et pooled neist 36 000st on määratletud kui lüüasaanud. Me tegeleme selle seltskonnaga edasi ja arvame, et parim kanal, kus teavitust parandada, on omavalitsused, omavalitsusliidud. Nendega on juba põgusalt jõutud rääkida. Ma ei tea, kui suured on sotsiaalkindlustusameti reservid, aga ma ei tahaks nendele praegu näpuga näidata, nagu siin eile juhtus. Igal juhul on parandamisruumi, otsest patust ei ole mõtet siin välja tuua. Osale inimestest ei jõuagi asjad nii täpselt pärale.
Andrus Ansip
Praeguseks on selge, et probleem puudutab maksimaalselt 17 000 isikut. Aga loetlesin ka selle numbri vähenemise võimalikud põhjused. Selle arvu puhul võib küll väga kindlalt öelda, et kampaaniatel ei ole mitte mingisugust mõtet. Kõige ratsionaalsem on otsepostitus, otse kontakteerumine ja ma usun, et lõppude-lõpuks jääb neid järele veel märksa vähem, kui neid minu teada praegu on.
Toomas Pott, ERR
Aitäh ausa ja põhjaliku vastuse eest!
Feliks Undusk, TV 3
Ma jätkaks samal teemal. Tulime just pensioniametist ja tuleb välja, et enamik pensionäre, kes nüüd kardavad, et mis nendega juhtus või kas üldse juhtus, tulid asja kontrollima, ei teadnudki, et neil on kaks erinevat tulumaksuvabastuse võimalust. Nii et tõepoolest võib ju küsida retooriliselt, et miks siis vastavad ametkonnad ei teinud seda otsepostitust varem? Pensionärid on meil eriline kategooria, nad on oma panuse, põhipanuse juba ammu andnud ja nende võimed ja n-ö sotsiaalsus ei ole sellel tasemel, mis on töötaval inimesel. Aga minu küsimus on hoopis selline, et kas riik ei võiks hoopis niimoodi käituda, et mitte siis ei peaks avaldust kirjutama, kui ma tahaksin mulle riigi poolt seadustega ette nähtud raha tagasi saada, terviklikku raha kätte saada, seda, mis ma üldse maksimum võiksin saada selles staatuses, vaid et ma peaksin avalduse alles siis kirjutama, kui ma tahan selle raha riigile kinkida? Praegu on millegipärast vastupidi. Kas ei oleks loogilisem ikkagi nii, et kui ma riigile kingin, siis ma teen avalduse, sest see on ikkagi erakordsem situatsioon, oleme ausad. Pensionär ei teeni eriti palju, ta ei saa piisavalt raha, et eladagi, miks ta peab siis veel paberit määrima? Tal on seda raske teha sõltuvalt vanusest jne. Võib-olla ikkagi anda talle see raha kätte ja kui ta tõesti ei taha, ta on nii suuremeelne, või tal on raha liiga palju, siis kirjutab ta avalduse „kingin riigile“.
Andrus Ansip
Rahandusminister vastab küll põhjalikult, aga ärge lihtsustage seda probleemi. Iga Eesti Vabariigi maksumaksja deklareerib selle asutuse, kes on õigustatud rakendama tulumaksuvaba miinimumi, sealt saadavat hüve. Ei saa olla niiviisi, et üks maksumaksja, töötegija, muuhulgas ka pensionär, saab aasta jooksul tulumaksuvaba miinimumi maksuvabastuse näol mitmest erinevast asutusest. Eesti Vabariigis on see maksumaksja deklareerida ja väidan, et igas teises riigis täpselt samamoodi. Kui on mingi maksuhüve, siis ei saa sa tegeleda maksupetturlusega, küsides seda maksuhüve erinevatest asutustest. Kodaniku soov on siin seaduseks, ta peab väga selgelt väljendama oma soovi saada just nimelt seesama tulumaksuvaba miinimum maha arvata näiteks pensionist või ühest tema palkadest, mida ta kusagil saab. Minu hinnangul tekivad tavaliselt probleemid siis, kui pensionile jäi inimene, kes jätkas töö tegemist, talle rehkendati pension välja. Pensioni arvutamisel küsiti tema käest, kas ta tahab, et tulumaksuvaba miinimumi rakendatakse pensionist. Tema ütles ei, sest seda on kogu aeg tehtud tema palgast ja las nii jääbki. Aga ükskord ta lahkus töölt ja võib-olla tal ei tulnud siis see meeldegi. Ärge nüüd nii ka arvake, et pensionärid massiliselt ei tea. Valdav enamus pensionäridest on oma õigustest väga hästi informeeritud ja nendel on tulumaksuvaba miinimum rakendatud. Vaadake numbreid – 296 199 pensionäri ja 17 000 puhul me ei tea, kas nendele on rakendatud tulumaksuvaba miinimum või mitte. Siiski – 280 000 teab täpselt. See ei ole nii, et: „..minge pensioniametisse ja vaadake!“. Jürgen.
Jürgen Ligi
Vastus täpselt sama. Ärge alahinnake neid, seda teemat ega neid eksperte, kes tegelikult on kaalutlenud, kuidas see süsteem tõhusam oleks. Maksumaksjale on kokkuvõttes ikkagi tõhusam, kui ühelt poolt inimene ise deklareerib, öeldes, kust maha arvestada, teiselt poolt siis maksuamet kontrollib, ja neid andmeid võrreldakse. Ja kui hinnata meie tuludeklareerimissüsteemi üldiselt, siis mina maailmas paremat ei tea. Päris siiralt. Küsisin meie maksuametilt spetsiaalselt üle – ühelt poolt on seadused lihtsad, teisalt on valdav Internetis deklareerimine. Aga alati jääb ju – pensionäride puhul eriti – natuke ebamugavusi, natuke vajadust teadmiste järele. Aga üldiselt on see ikkagi võimalikult lihtsaks tehtud. Meil ei ole tulu deklareerimine selline tuumateadus nagu valdavas enamikus arenenud riikides.
Andrus Ansip
Soovitaksin ka pensionäridele lihtsa võimaluse. Tuleks vaadata oma maksuseisu maksuameti koduleheküljelt. Ja ärge nüüd öelge, et pensionärid ei oska seda. See on pensionäride suhtes ilmne ülekohus, kui neid peetakse valdavas enamuses inimesteks, kes ei suuda arvutiga suhelda. Käesoleval aastal esitati 94,5% kõikidest tuludeklaratsioonidest e-maksuameti kaudu. Ja pidage nüüd silmas seda, et 107 000 nendest on pensionärid. Ei ole nii, et pensionärid jaotuks kuidagi teistmoodi. Täpselt sama proportsioon. Mul ei ole muidugi aastakäikude kaupa seda võimalik välja tuua, aga ka meie vanemaealised on väga head sinasõbrad arvutiga ja kasutavad Interneti-põhiseid lahendusi sama aktiivselt nagu noored inimesed.
Juhataja
Kas on veel, palun, küsimusi? Ei ole. Aitäh teile!
Lõpp