Valitsuse pressikonverents, 21.04.2011

Juhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud, õhtul jätkatakse ka kabinetinõupidamisega. Peaminister Andrus Ansip on Kasahstani presidendiga töölõunal, seega annan esimesena sõna kaitseminister Mart Laarile. Palun.

Mart Laar

Aitäh! Lugupeetud ajakirjanikud, annaksin siis lühikese ülevaate tänasest valitsuse istungist. Kiideti heaks 23 päevakorrapunkti ja kohe pärast valitsuse istungit alustasime kabinetinõupidamisega, kus me tegelesime valitsuse tegevusprogrammi aruteluga ja „Eesti 2020“ küsimuste aruteluga. Stabiilsusprogrammi arutelu seisab meil veel ees, nii et tõotab tulla üsna pikk ja tõsine nõupidamine. Me liigume graafikus, et valitsus saaks kõik need suured otsused ära teha järgmise nädala istungil, 28. aprillil. Tundub, et praegust tempot vaadates saame me selle eesmärgiga igati hakkama, et need kandvad, tulevikku vaatavad dokumendid saaks heaks kiidetud.

Istungilt täna oleks siis nende punktide kõrval, mida tutvustab rahandusminister Ligi, kes räägib stabiliseerimisreservi seisust ja teisest punktist räägib justiitsminister Kristen Michal - vägivalla vähendamise arengukavast, heakskiitmisest ja täitmisest.

Teised punktid, mis väärivad kommenteerimist, oli kõigepealt aruanne riigikaitse osavõtukohustuse ja kaitseväeteenistuste kohustuse täitmise kohta 2010. aastal, mis on ka tavapärane regulaarne aruanne, kus käsitleti seda, kui palju meil on ajateenistusse tulnud eelmisel aastal noormehi, mida oli rohkem kui planeeritud, tervelt 11% rohkem. Eks osaline põhjus on ka sellest, et üsna tugevalt suurenes ka vabatahtlikult ajateenistusse asujate arv. See on ka kindlasti positiivne näide sellest, et meie ajateenistuse süsteem töötab. Ta on populaarne ja selge ja on hea, et meie riigikaitse sellele süsteemile tugineb.

Probleeme loomulikult on ja peamiseks probleemiks on see, et ajateenistusse asunud kutsealustest langes ligikaudu 14%, neist enamuses siis tervisliku seisundi tõttu, ajateenistusest välja. Peamisteks põhjusteks on siin ajateenijate tervisehäired, peamised diagnoosid on lihas-luukonna ja sidekoe haigused ning ka siis psüühilised probleemid.

Nende probleemide lahendamiseks on kaitseministeeriumil olemas ka selge tegevuskava, mille täitmisele on juba asutud selleks, et seda ajateenistujate väljalangevust vähendada. Me ei saaks ütelda, et võrreldes näiteks Soomega, mis on ju oma meelelaadilt meile suhteliselt lähedane rahvas, see number oleks suurem, Soomes on see number umbes sama suur. Kuid kahtlematult, mida väiksem ta oleks, seda parem.

Teiseks punktiks, mis tulevikku vaatab, oli eelnõu, mis valitsuses heaks kiideti ja mis puudutas läbirääkimiste alustamist Eesti liitumiseks Rahvusvahelise Energiaagentuuriga. Selle organisatsiooni liikmeks me saame hakata üldse taotlema ennast liikmestaatusse tänu sellele, et me kuulume OECD-sse. Selle organisatsiooniga liikmelisuse võtmeküsimus ja kõige suurem tähtsus meie jaoks on energiajulgeoleku tugevdamine.

Me teame, et Eesti geograafiline positsioon eeldab, et me kasutaksime kõik võimalused ära oma julgeoleku tagamiseks ka selles valdkonnas ja ka kasutaksime ära kõiki võimalusi, mis on sellel agentuuril olemas, et edendada alternatiivenergeetikat. See on ka ju meile väga oluline küsimus. Kui need läbirääkimised lõpevad hästi, siis kiidetakse see valitsuses loodetavasti heaks ja peale Riigikogus ratifitseerimist muutuvad need Eesti jaoks siduvaks.

Kiitsime heaks ka rahvusvahelistel päästetöödel ja demineerimistöödel osalemise kulude katmise korra. Maailm on viimasel ajal olnud koht, kus looduskatastroofe, kus ka meil oleks nende tagajärgede likvideerimisel vajadus ja võimalus osaleda teiste riikide ja rahvaste aitamiseks, neid on maailmas viimasel ajal üsna palju. Ja see, et see kord uuesti ja selgelt läbi vaadati, kes seda missioonile saatmise otsustab ja kuidas see tehniliselt toimub, on hea, et see on jõudnud ka uude otsustamisringi.

Valitsus andis maad Kiviõli linna ja Tallinna linna munitsipaalomandusse. Tallinna taotlus puudutas maaüksust olemasoleva Liiva kalmistu laienduseks ja seda sai ka tehtud, kuna seda kasutavad lisaks Tallinnale ka lähiümbruse omavalitsused, mille territooriumil kalmistud puuduvad. Anti kodakondsust, ratifitseeriti troopilise puidu lepingu eelnõu ja võeti vastu veel mitmeid teisi tehnilisi otsuseid. Nüüd ma annaksin juba sõna ministritele.

Juhataja

Palun justiitsminister.

Kristen Michal

Tervist kõigile minu poolt! Mina räägin täna vägivalla vähendamise arengukava ülevaatamisest. Aprillis 2010 võeti vastu selline arengukava, mis on suunatud neljale eesmärgile. Põhilised nendest on seotud lastevastase vägivalla vähendamisega, perevägivallaga ja inimkaubanduse vastu võitlemisega. Arengukava kandev joon on, et vägivallal on omadus korduda. Uuringud näitavad, et nende jaoks, kes on paratamatult kokku puutunud kas üht või teist liiki vägivallaga, suureneb oht, et nad puutuvad sellega uuesti kokku, sattuvad ise ohvriks või on vägivalla allikaks. Mida me siis selle kavaga teeme? Justiitsministeerium koos haridus-, sise- ja sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste, välisministeeriumi ja paljude erinevate MTÜ-dega tegeleb sellega, et vähendada ja ennetada vägivalla erinevaid vorme ja viise. See on see töö, mida me teeme.

Võib-olla olulisemast – Eestis on selgelt tekkinud uus maailm ning mitte ainult Eestis, vaid igal pool. Erinevad uuringud näitavad, et Eesti lapsed omandavad märksa kiiremini virtuaalse maailma kõiki võimalusi kui võib-olla mõne teise riigi lapsed ja seetõttu on nende kokkupuude Internetis levivate ohtudega olnud ka kõrgem. Sellest lähtuvalt on koostatud ka õpetajatele erinevaid näidismaterjale laste Interneti turvalisuse tõstmiseks, mis on veebist kättesaadavad. Kes tahab, võib sealt ise vaadata. Seal on näiteks sellised vestlusteemad, et saaks teha vestlusringe, kuhu kutsutakse õpilased kokku ja arutatakse, et mida teha sellisel juhul, kui keegi näiteks postitab sinu pildid Internetti või kui keegi soovib sinuga kontakti otsida. Need on tegelikult kõik väga aktuaalsed teemad igale lapsevanemale. Seal on ka räägitud reeglitest või vähemalt mõtetest, kuidas peres võiks Internetti kasutada. Tahame või ei taha, arvuti on ikkagi praktiliselt iga moodsa kodu osa ning sellega kaasnevad ka ohud. Lisaks on ette valmistatud veebipõhine vihjeliin. Esimeste kuudega sai see juba 80 teadet. Sinna saab teatada, kui keegi näeb mingisugust sisu, mis võib lastele sobimatu olla, või kujutab lapsi sobimatus keskkonnas, olgu see siis pildil või mingis muus materjalis. Lisaks on alates 2011. aastast avatud lasteabi telefon. Tegu on üleriigilise tasuta ööpäevaringse lühinumbriga – 116 111. See on tähtis idee kogu Euroopa jaoks, sest paljudes riikides seda veel ei ole, aga Eesti on juba selleni jõudnud.

See, mis puudutab lapsi ja Internetti, on üks pool. Lisaks tegeletakse arengukavas ka laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude ennetamisega. Eelmisel aastal tegeleti põhiliselt ettevalmistustööga. Sellel aastal hakatakse koostöös sotsiaalministeeriumi spetsialistidega tegelema võimaliku ravi ettevalmistamisega. Seksuaalkuritegude puhul on korduvus pahatihti väga kõrge. Kombineeritud ravi koos erinevate menetluste ja kriminaalhooldusega tagab ühiskonna parema kaitse ja on ka nende inimeste jaoks tegelikult parem lahendus.

2010. aastal loodi kõikides prefektuurides lastekaitseteenistused. Justiitsministeeriumi poolt võin ma küll öelda, et kõik lastega seotud kuriteod on võetud tähelepanu alla. Erilise tähelepanu alla on võetud kõik need asjad, kus laps on toimepanija või kus laps on ohver. Kõik need menetlused on märksa kiiremad. Keskmiselt menetletakse neid asju umbes 4,8 kuud. Tegelikult on see hea tulemus. Tulevikus on eesmärk see menetlus veel kiiremaks viia. Seal on kindlasti erinevaid põhimõtteid, mida tuleb arvestada. Keerulisemate kuritegude puhul on ka vaja selleks vajalik tehnoloogia soetada, näiteks ülekuulamistoad. Sellistel teemadel saab lastega vestelda võimalikult vähe, küsija peab olema kvalifitseeritud, ta ei saa esitada suunavaid küsimusi jne. Sellised asjad on kõik tegevuses.

2011. aastal alustab Politsei- ja Piirivalveamet virtuaalpolitsei projekti katsetamisega. Soome politsei on sama asja edukalt käivitanud. Seal patrullib politsei koos noortega sotsiaalvõrgustikes.

Teeme koos Tervisearengu Instituudiga analüüse, mis puudutavad noorte alkoholi tarbimist. See olekski lühike kokkuvõte. Töö käib ja esimesed märgid ja analüüsid on üsna positiivsed. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna rahandusministrile.

Jürgen Ligi

Meil on suure teema arutelu veel tegelikult ees. Aga ma räägiks reservidest, millest valitsus ülevaate sai. Stabiliseerimisreservi osas on seis selline, et selle turuväärtus on 320 miljonit eurot. See on kasvanud aastaga 15,5 miljoni euro võrra. Ja mis siis veel öelda? Kokku on riigikassa hallatavad likviidsed varad esimese kvartaliga suurenenud 49,6 miljoni euro võrra. Peale stabiliseerimisreservi on kassareserv – 702, 32 miljonit eurot. Seal on küll natuke alla poole klientide varasid. Ja 2010. aasta lõpu seisuga oli meil reserve 12% SKP-st, laenude tase oli 6,6% SKP-st. Nii et olukord ei ole sugugi hull. See oleks vahest kokkuvõtte. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord. Kellel on, palun, küsimusi?

Fred Püss, uudisteagentuur BNS.

Küsiks selle sotsiaalvõrgustikes patrullimise kohta. Kuidas politsei seda tegema hakkab, kuidas see välja näeb?

Kristen Michal

Politsei tegeleb täna tegelikult selle väljatöötamisega. Aga on erinevaid võrgustikke, kus sellist enesepatrulli on juba Eestis tehtud. Omal ajal oli meil diskussioone näiteks Rate.ee üle, mis kindlasti ei ole enam põhiline. Tänapäeval on suurem seltskond juba Facebook’is. Võib-olla noorem põlvkond on veel Orkutis, aga natukene vanem põlvkond on juba Facebook´is. Kindlasti jälgitakse kõiki neid jututubasid, jälgitakse erinevaid pakkumisi, jälgitakse erinevaid kontaktivõtte – nii palju, kui see avalikult võimalik on. Ja kindlasti pakutakse välja, et kui tekib mingisugune kahtlus, siis võetataks ka ühendust. Keegi ei saa loomulikult istuda kellegi e-postkastis või seda postkasti haldama hakata, või jälgida kirjavahetust, aga praegu ju alles valmistatakse ette neid detaile, kui kaugele politsei on nõus sellega minema. Väga tihti panevad inimesed endast üles sellist informatsiooni, mida nad tegelikult ju ei tahaks levitada. Isegi avaliku elu tegelased imestavad tihtipeale, et kust selline pilt neist on lehte saanud. Avaliku elu tegelased võiksid ju targemad olla. Kui foto pannakse sobimatusse konteksti, siis see on ju avalikus ruumis olnud. Igasuguste piltide ülespanemised, igasugused teemakäsitlused – seda kõike hakatakse jälgima. Ma arvan, et esialgu võib see olla pigem soovituste andmine. Tahame või ei taha, tänapäeval ongi virtuaalkeskkond see koht, kus inimesed, eriti noored inimesed käivad omavahel kontakte otsimas ja suhtlust loomas. Eestis on see paratamatu, et sellega tegelema hakatakse. Selle aasta algusest käib selle ettevalmistamine, nii et täpset kuupäeva ma täna ei ütleks.

Juhataja

Aitäh! Andres Raid.

Andres Raid, Tallinna TV

Asi ei puuduta küll tänast valitsuse istungit, aga küsimus Mart Laarile. Kas on teada konkreetselt mingisuguseid nõudmisi, mida on esitatud Eestist pärit pantvangide vabastamiseks?

Mart Laar

Jah, ma arvan, et kui me tõesti käsitleme valitsuse pressikonverentsi, siis selle küsimuse jätaksin antud hetkel küll kõrvale, sest käies siin ühel või teisel kombel, nagu öeldakse, suuri jutupunkte tegemas või kokkuvõtteid tegemas, ei aitaks me asja lahendamisele kuidagiviisi kaasa. Eesti huvides on tuua need mehed koju, see on meie peamine eesmärk ja ühel või teisel viisil selle üle trumme lüüa, ma kardan, et ei aitaks sellele eesmärgile, mis meile kõige olulisem on, kaasa. Me loodame, et me suudame seda teha.
Andres Raid

Tänan väga!

Juhataja

Aitäh! Kas on veel, palun, küsimusi? Kui ei ole, siis aeg intervjuudeks. Aitäh!

Lõpp