Valitsuse pressikonverents 22.03.2012

Juhataja Liina Kersna
Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud, täna kabinetinõupidamist ei toimunud. Sõna algatuseks peaministrile.

Andrus Ansip
Aitäh! Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Portugali finantsabiprogrammi muudatuste kohta. Portugal on kõik püstitatud ülesanded täitnud, aga hindamise tulemusena leiti, et Portugal peaks veel võtma omale täiendavaid kohustusi. Neid kohustusi on kirja saanud õige mitmele leheküljele. Kõige olulisem on see, et 2012. aasta eelarvesse lisatakse kokkuhoiumeetmeid vähemalt 9,8 miljardi euro ulatuses. Kulutusi vähendatakse 6,8 miljardi euro ulatuses ja tulusid suurendatakse kolme miljardi euro suuruses summas.

Aga neid täiendavaid ülesandeid on igast erinevast eluvaldkonnast, näiteks ületunnitöö regulatsioone leevendatakse, suurendatakse tööaja eeskirjade paindlikkust ja erastamisest ja kõigest muust. Valitsus kiitis heaks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingu muudatused, mis laiendavad panga tegevusmandaati Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikides. Äraseletatult tähendab see seda, et EBRD hakkab nendes riikides, kus äsja revolutsioon toimus, ka tegutsema. Need on Egiptus, Jordaania, Maroko, Liibüa, Tuneesia.

Valitsus otsustas liita Vana-Antsla Kutsekeskkooli Võrumaa Kutsehariduskeskusega, et parandada hariduse kvaliteeti. Liitumine toimub selle aasta 1. septembrist. Kava kohaselt jätkab Vana-Antslas õppetöö ka 2012.-2013. õppeaastal ja õpilastele luuakse võimalus alustatud õppekavaga õpingud lõpetada, aga uusi õpilasi Vana-Antslasse pärast liitumist enam vastu ei võeta. Vana-Antsla Kutsekeskkooli liitmist Võrumaa Kutsehariduskeskusega nägi ette ka riigi kutseõppeasutuste võrgu ümberkorralduse kava aastateks 2005-2008. Kutsekoolide võrgu korrastamise käigus on siiani kutsekoole liidetud sellises ulatuses, et neid on järgi jäänud 90-st 30. Aga kutsehariduse kvaliteet seeläbi on olulisel määral tõusnud, sest järgijäänud 30 tehniline tase õpetamiseks ja ka õpetajate tase on võrreldes selle 90 kutsekooliga märgatavalt paranenud. Muidugi on ka valitsus aastaid suurendanud, 25-30 protsendi võrra aastas, kutseharidusvõrgu rahastamist.

Muudest teemadest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai maid Tallinn-Saku-Laagri teelõigu ehitamiseks. Lisaks sai Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ka keskkonnaministeeriumilt maad Kallaste linnas Tööstuse tänav 9, 16 652 ruutmeetrit Kallaste sadamasse doki rajamiseks. Teatavasti Peipsil on mõned laevad ja nende kraanaga vaatluseks maale tõstmine on väga kulukas. Nüüd ehitatakse dokk ja maa selleks on antud.

Valitsus andis maad ka munitsipaalomandisse, Järva-Jaani alevis Pikk tn 33a asuva 2557 ruutmeetri suuruse transpordimaa avalikult kasutatava parkla rajamiseks ja Kiviõli linn sai munitsipaalomandisse veidi üle 11 hektari maad aiamaadena kasutamiseks. Pärnu linn sai õige mitu pisikest maatükikest tänavate ehitamiseks. Need on tõesti pisikesed, 91 ruutmeetrit, 29 ruutmeetrit ja sellised tükid. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd sõna regionaalministrile. Palun.

Siim Valmar Kiisler
Aitäh! Jah, Kallaste doki kõige praktilisem mure on see, et meil käib teatavasti laev Piirissaarele ja Piirissaare sadamasse sissesõit käib mööda kanalit. Seal ujub hästi palju puutüvesid vees, sest koprad langetavad neid muudkui sinna vette ja siis nad jäävad sinna propellerisse kinni. Selleks, et seda parandada, tuleb iga kord… See väljatõstmine läheb väga kalliks. Aga kui oleks spetsiaalne dokk selle jaoks, siis see kõik muutuks palju odavamaks riigi jaoks.

Aga valitsus kinnitas täna ühe väga keerulise nimega määruse. Ma seda terviknime ette ei loe, aga sisuliselt on tegemist sellise määrusega, mis korraldab inimeste elukohateate ja sideandmete edastamist rahvastikuregistrile. See siis vähendab tunduvalt inimeste jaoks bürokraatiat ja aitab ka riigil paremini inimeste elukohaandmeid hoida. Asi siis selles, et senini meie rahvastikuregistri andmeid sisestasid ainult kohalikud omavalitsused ehk siis vallad ja linnad.

Olukord siis selline, toon ühe praktilise näite. Inimene näiteks pöördus autoregistrikeskuse poole, mis on maanteeameti osa, tahtis saada juhiluba. Aga kui tal oli rahvastikuregistris elukoht registreerimata, siis vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele seda ei võimaldatud. Siis öeldi lihtsalt autoregistrikeskusest, et mine nüüd kõigepealt oma kohalikku omavalitsusse, registreeri seal oma elukoht rahvastikuregistris ja seejärel tule esita taotlus juhilubade saamiseks. Uue korra kohaselt hakkab autoregistrikeskus ehk siis ametlikult maanteeamet ka ise vastu võtma kohe elukohateatist. Juhib tähelepanu, et teil on elukoht puudu, aga võimaldab selle elukohateatise esitada kohe sealsamas autoregistrikeskuses. Inimese jaoks muutub lihtsamaks ja riik saab ka kiiremini andmeid inimeste kohta.

Selliste asutustena on lisaks nendele linnadele, valdadele ette nähtud notar, kohtud, kohtutäiturid. Aga siis ka maanteeamet, mis ma nimetasin, maavalitsused, maksu- ja tolliamet ja sotsiaalkindlustusamet. Vähehaaval asutused sellele nüüd üle lähevad. Ma arvan, see on ikkagi andmete parandamiseks suur samm edasi.

Teine pool sellest määrusest räägib sideandmetest. Inimesed esitavad lisaks oma ametlikule elukohale ka sideandmeid, mis võivad tähendada ajutist elukohta, aga võivad tähendada ka näiteks meiliaadressi, mobiiltelefoni numbrit, kõike seda. Toon siin praktilise näite. Kui me oleme täitnud oma tuludeklaratsiooni igal aastal, siis maksu- ja tolliamet on seal meilt alati küsinud, et kas teil on teine aadress võrreldes rahvastikuregistrisse esitatud aadressiga, mida maksudeklaratsioonis te ka näete. Ja seni need andmed jäid lihtsalt maksu- ja tolliametisse. Nüüd uue korra kohaselt need sideandmed, mida inimene seal täidab, edastatakse samamoodi rahvastikuregistrisse ja on siis ka teistele riigiasutustele kättesaadavad.

Muidu oli olukord, et üks riigiasutus kogus neid andmeid, aga teised riigiasutused neid ei näinud. Aga nüüd kõik, kes suhtlevad rahvastikuregistriga, näevad siis ka neid sideandmeid täiendavalt. Näiteks kui inimene on deklaratsiooni täitmisel pannud sinna oma meiliaadressi, siis muutub see kättesaadavaks teistele riigiasutustele. Sellised asutused, kes neid sideandmeid vahetavad, on meil veel kaitseressursside amet, samamoodi maanteeamet, maavalitsused, maksu- ja tolliamet, ka politsei- ja piirivalveameti kodakondsuse ja migratsiooniosakond. Ehk kui meil tuleb kätte periood, kus paljud inimesed oma passe välja vahetavad ja oma sideandmed sinna jätavad, siis ka need muutuvad teistele riigiasutustele kohe automaatselt andmevahetusega kättesaadavaks. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Ja nüüd sõna kultuuriministrile.

Rein Lang
Tere! Räägime täna õige spordist. Valitsus tõepoolest saatis parlamendi poole teele ühe eelnõu-pojakese, mis muudab halduskoostöö seadust ühes punktis, mis annab võimaluse riiklikku spordiregistrit pidada Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusel. Aga see ei ole tegelikult riigihalduse seisukohast nüüd mingi uudiskünnist ületav asi. Ma tahtsin tegelikult natukene teha reklaami, ajakirjandusele ja kogu üldsusele selle spordiregistri osas. Spordiregister on nüüdseks valmis. Sinna on kantud andmed spordirajatiste kohta, spordiorganisatsioonide kohta, spordiklubide kohta, teatud andmed on seal ka harrastajate kohta. Seal ongi nagu neli alamandmekogu: organisatsioonid, spordikoolid, spordiobjektid ja ka treenerid.

Kõik need treenerid, kellele on omistatud kutsekvalifikatsioon, treenerijärk, on spordiregistris kirjas. Nii et kui lapsevanemad näiteks tunnevad huvi selles suhtes, kas nende treeneril tõepoolest on see järk olemas, mida ta reklaamib, siis seda saab spordiregistrist vaadata aadressil www.spordiregister.ee.

Me tahame selle aasta sügiseks jõuda sellisesse seisu, et kui sind ei ole spordiregistris, aga sa väidad, et oled spordiklubi või spordiorganisatsioon või spordirajatis, siis tegelikult ei ole sind olemas. Sellega peaksid kõik need, kes tahaksid riigiga suhelda ja moel või teisel riigilt saada toetust oma spordialaseks tegevuseks, väga selgelt arvestama. Meie jaoks on alusandmed spordiregistris. Nii et väga soovitan sinna spordiregistrisse minna, vaadata ka ise seda, mismoodi seda asja seal on käsitletud. Sealt me saame võib öelda juba täna adekvaatse pildi selle kohta, kuidas Eesti spordielu tegelikult käib.

Selle spordiga nüüd seondubki teine suur, viimasel ajal ka ajakirjanduses kajastunud vaidlus. Riigikontroll teatavasti üllitas auditi, kus ta väitis, et Eesti spordisüsteemi rahastamine ei ole läbipaistev ja tippspordile ei ole Eestis püstitatud ülesandeid. See on väga huvitav kontseptuaalne lähenemine. Nüüdseks on seda sama teemat arutanud ka parlament kultuuri- ja hariduskomisjoni näol, kus jõuti üksmeelsele järeldusele, et spordiseaduse muutmiseks, mis on ainuke sporti käsitlev Eesti seadus, ei ole mingit vajadust. Eestis ei ole riiklikku sporti. Eestis ei ole riiklikke eesmärke tippspordile. Eesti riik ei telli oma sportlastelt medaleid ega kõrgeid kohti rahvusvahelistelt meistrivõistlustelt.

Eesti sporti rahastatakse püramiidi põhimõttel. Selleks, et harrastajad saaksid sporti harrastada, et oleks terved eluviisid ja selleks, et noortel oleks võimalik ennast teostada, sealhulgas ka tippspordis ja võita medaleid ja olümpiakulda. Mingisuguseid selliseid tulemuslepinguid ega ka muid eesmärke, ei olümpiakomiteele ega ka spordiorganisatsioonidele Eesti riik püstitama ei hakka. Kõigil spordiorganisatsioonidel, eelkõige alaliitudel, Eestis on õigus taotleda riigilt toetust. See eeldab seda eelkõige, et tema kohta on adekvaatsed andmed olemas spordiregistris. Meil on õigus ka seda kontrollida, kas need andmed vastavad tõele ja selle põhjal riik läbi tähtsate komisjonide langetab otsuse, kellele kui palju toetust määratakse. Selle spordiregistri osas on veel selgeks vaieldud üks vaidlus. Seda ei pea mitte riigiametnikud, vaid seda peab sihtasutus, mille nimi on Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus asukohaga Pirital ja selle veebiaadress on spordiinfo.ee. Nii palju siis spordist.

Aga kui mind juba laua taha lasti, siis ma teen ikka reklaami edasi. Eile kuulutati ka välja üks selle suve minu arvates üsna keskne kultuurisündmus ja see on siis Põhja- ja Baltimaade meestelaulu päevad Tartus 15.-17. juunini. Meie laulupeo traditsioon on nüüdseks saamas ühte uut väljundit. Lisaks noorte laulupeole, põhilaulupeole ja kõikvõimalikele laulupäevadele tuleb Tartus esmakordselt selline suur meestelaulu päev. Kokku saab osalema Tartu meestelaulu päeval 4700 lauljat. Seda asja korraldab Eesti Meestelaulu Selts. Ja mis on oluline siin, see ei ole lihtsalt ainult meeskooride kokkutulek, kus siis lõbusas õhkkonnas seal lauldakse kõigile teada olevaid laule, aga siin osalevad lähiregiooni kõik tippkoorid. Uppsalast, Helsingist, Riiast ja kohale tuleb ka muide Fääri saarte meeskoor, kes on selleks tšarterdanud lennuki.

Välislauljaid on 1900 meest ja meie poolt on lisaks 33 meeskoori, 51 poistekoori ja 10 meeskoori. Jüri Rent on selle ettevõtmise kunstiline juht. See on Guinessi rekordite raamatut vääriv asi, sest mitte kunagi enne ei ole sellise seltskonnaga lauldud Verdi Nabuccot ja selliste heade häältega ka veel. Nii et ma kujutan ette, et sellest saab tulema üks väga meeleolukas ja vahva üritus. Kõik kindlasti, kui oma suveplaane peate, siis arvestage selle 16. juuni kontserdiga Tartu lauluväljakul. Millegipärast mulle tundub, et see hakkab ka Tartu jaoks kujunema, kui see saab traditsiooniks, selliseks turismi tõmbenumbriks. Sest juba ainuüksi selle vaatepilt saab olema võimas, rääkimata sellest, et ühekorraga tuleb ju Tartusse tohutu hulk väliskülalisi.

Nii et üks väga vahva ettevõtmine ja see, et Meestelaulu Selts on nii tugev organisatsioon, see teeb kultuuriministeeriumile muidugi väga head meelt. Vot see on kodanikuühiskond, kus erinevad seltsid, organisatsioonid, tõesti kodanike enda ühendused, ilma mingisuguse riigiametnike käskimise ja keelamiseta panevad püsti suurepäraseid asju. Tere tulemast laulupäevadele! Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Ja nüüd küsimuste kord. Kas kellelgi on küsimust? Ingrid.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2
Küsimus härra peaministrile. Sellest on nüüd laias laastus poolteist kuud, kui me pole praktiliselt mitte midagi kuulnud teie peamisest asendajast Mart Laarist. Teada on endiselt, et ta jätkuvalt viibib intensiivravil. Millal te temast viimati kuulsite ja milline on prognoos? Aitäh!

Andrus Ansip
Küllalt piiratud arv inimesi saab regulaarseid ülevaateid Mart Laari tervislikust seisundist. Kuid Mart Laari tervisliku seisundi kohta avalikkusele teabe jagamine on eelkõige perekonna otsustada. Ja minul sellist voli ei ole, et ma võiksin tema tervisliku seisundi kohta mingit detailset informatsiooni avalikkusele jagada. See kõige olulisem, see on ju avalikkusele teada. Tema seisund oli vahepeal raskem, praegu prognoosid on paremad, aga paranemine ei ole olnud sugugi kiire.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2
Ehk siis tema naasmine kaitseministri positsioonile on vähetõenäoline?

Andrus Ansip
Ma ei taha küll asuda nüüd doktorite hulka, kes võivad taolisi prognoose teha. Ma loodan tema kiirele tervenemisele ja neid kiire tervenemise soove olen ma toonud Mardile ka Euroopast oma kolleegidelt: Angela Merkelilt, David Cameronilt, Viktor Orbanilt, Valdis Dombrovskiselt, Andrius Kubiliuselt. Osad on oma paranemissoove saatnud ka kirjalikult, Jyrki Katainen näiteks. Ka eelpool nimetatutest on mitmed minu kaudu kirjalikult oma head soovid Mardile edasi andnud ja ma usun, et kõik, ka Kanal 2 vaatajad soovivad Mardile kiiret paranemist. Jääme ootama teda enda hulka tagasi!

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2
Ma küsiksin ka maanteeameti juhi härra Tsäkko kohta. Juhan Parts otsustas, et ta tema tagasiastumisavaldust hetkel päris ei rahulda, kuni ei ole lõppenud ametkondlik juurdlus. Teie hinnangul tegi Tsäkko õigesti, et ametist lahkus?

Andrus Ansip
Kõigepealt, ametkondlik juurdlus tuleb kindlasti lõpuni viia ja lahkumine ei peaks seda juurdlust peatama. Minu meelest tegi ta väga valesti, kui ta otsustas ühes seltskonnaga üleüldse kuhugi Genfi autonäitusele minna. Ma ei saa sellest aru. Võib-olla see tuleb minu piiratusest, aga ma ei saa sellest aru, miks viis riigiametnikku peaks minema kuhugi autonäitusele autosid uudistama maksumaksja raha eest. Juba see on mulle täiesti arusaamatu. Aga see, mis sellele järgnes, minu pähe üldse ei mahu.

Või siis see teine reis, millest ka juttu on olnud. No milleks peaks Eesti riigiametnikud minema kuhugi väljamaale ja hakkama seal arutama avaliku teenistuse seadust? Ma olen üllatunud, et meil mõnes riigiasutuses pärast kõiki neid kärpimisi jagub endiselt raha Genfi autonäituste või suusatamiste jaoks. Järelikult on veel kärpimise ruumi. Aga muidugi tegi Tsäkko õigesti, kui ta lahkumisavalduse andis.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel palun küsimusi? Kui ei ole, siis jätkame intervjuudega. Aitäh teile!

Lõpp