Valitsuse pressikonverents 10.05.2012

Juhataja Inga Bowden

Tere, head ajakirjanikud! Äsja lõppenud valitsuse istungist teeb sissejuhatuse peaminister ja seejärel sõna teistele ministritele.

Andrus Ansip

Aitäh! Ega mul palju sisse juhatada ei olegi, ministrid räägivad ise sellest, mida me täna valitsuse istungil arutasime, sest põhimõtteliselt kolme siin oleva ministri punktid meil täna päevakorras olidki. Sissejuhatuseks niipalju, et valitsus otsustas kiita heaks Eesti kaitseväe osalemise Süüria vaatlusmissioonis. Sisuliselt puudutab see ikkagi reaalselt ühte kaitseväelast, aga sellest räägib meile Urmas Paet. Ma loodan, et Urmas räägib ka Bulgaariast ja Bulgaaria saatkonna sulgemisega seotud temaatikast. Valitsus toetas Kultuuriministeeriumi põhimääruse muutmist, mille kohaselt muutub loogilisemaks ministeeriumi töökorraldus. Uue põhimääruse järgi saavad selgemaks välissuhtluse ja raamatupidamisega seotud osakondade ülesanded. Valitsus muutis Eesti ja Läti riigipiiril Eesti Vabariigi piiriesindaja üht asetäitjat seoses personalimuudatustega Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri piirivalvebüroos määrati endise büroo juhi asemel ka piiriesindaja asetäitjaks uus büroo juht Margus Toomsalu. Valitsuskabineti nõupidamisel me arutasime juba ka mitmeid muid teemasid. Majandusarengutest ülevaade esimese kvartali jooksul võib-olla leiab käsitlemist rahandusministri esinemises. Aga me arutasime ka Balti Investeerimisfondi loomisega seonduvat. On kavas Euroopa Investeerimisfondi toel asutada Balti Investeerimisfond ja need arengud on õige pea jõudmas sellesse staadiumisse, kus tuleb tõepoolest asutamislepingutele allkirjad anda ja fond saab tegutsema hakata. Aga täpsemalt võib selles küsimuses kommentaare anda majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Keit Pentusele sõna, palun.

Keit Pentus

Aitäh! Keskkonnaministeeriumi valdkonnast oli täna valitsuse istungil üks elektriautosid puudutav punkt. Nimelt, lisaks nendele autodele, 432 autole, mis on sotsiaaltöötajate kasutuses, on olnud varasemal ajal isegi natukene nurinat mitme ministeeriumi poolelt, et miks ainult sotsiaaltöötajad see privilegeeritud grupp on, kellel on võimalus elektriautosid kasutada ja nii me andsime siis võimaluse ka tervele hulgale teistele ministeeriumidele elektriautosid oma ametiülesannete täitmiseks taotleda.

Kokku sooviti kasutusse võtta 133 elektriautot aga nii palju meil mõistagi võimalik enam eraldada ministeeriumidele ei olnud, nii et kokku otsustas täna valitsus 75 elektriautot lisaks sotsiaaltöötajatele ka erinevatele ministeeriumidele kasutusse anda. Need 75 masinat jõuavad Eestisse 15. mail ja ma usun, et enne suve algust saab nad kõik juba ka kasutusele võtta. Need autod jagunevad 9 ministeeriumi haldusala vahel. Kõige rohkem autosid, 31 autot läheb Siseministeeriumi haldusalasse, ülejäänud ministeeriumide puhul jääb see number alla 10 auto. Siseministeeriumi autodest, sellest 31 autost lõivosa, kokku 19 saab endale Politsei- ja Piirivalveamet, mis ei tähenda, et nüüd politsei oma alarmsõidukitena hakkab elektriautosid kasutama ja et kurjategijaid edaspidi hakatakse jahtima või neid sõidutama elektriautodega, küll aga on võimalus nendel Politseiameti töötajatel, kes peavad näiteks erinevaid kuritegude tegevuskohti käima üle vaatamas, edaspidi teha oma ametisõidud oluliselt kokkuhoidlikumate aga sama tõhusate ja kiirete elektriautodega. Samamoodi on 7 autot ette nähtud Päästeametile ja 5 elektriautot läheb ka Kaitsepolitsei kasutusse. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala saab enda käsutusse kokku 6 elektriautot, nendest 4 lähevad Keskkonnaameti kasutusse, mitte ainult Keskkonnaameti puhul, aga ka teiste sarnaste ametite puhul on tegu siis selliste ametiülesannete täitmisega, mis nõuavad erinevate lubade kontrollimist või erinevate lubade tingimuste täitmise kontrollimist. Ja meie puhul, Keskkonnaministeeriumi puhul jääb üks elektriauto ka ministeeriumi kasutusse. Täna mu käest juba küsiti, et kas täna keskkonnaminister tuli juba elektriautoga? Ei, veel ei tulnud, 15. mail jõuab ta alles kohale, aga siis võib öelda küll, et näeb edaspidi ka keskkonnaministrit elektriautoga sõitmas. Haridus- ja teadusministeerium annab elektriautod eelkõige igapäevaseks asjaajamiseks neljale erivajadustega laste koolile. Tartu Emajõe kool on üks nendest koolidest, kus käivad nägemispuudega lapsed. Haapsalu Sanatoorne Internaatkool pakub taastusravi ja Ahtme kool on õpiraskustega laste kool. Tartu Hiie kool on kuulmis- ja kõnepuudega laste kool ja seal töötavad inimesed hakkavad neid autosid kasutama eelkõige koduõppel olevate laste külastamiseks aga ka siis, kui on vaja lapsi ravile või uuringutele viia, siis edaspidi on võimalik seda teha elektriautodega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kasutusse läheb 7 elektriautot ja need jagunevad Tarbijakaitseameti, Tehnilise Järelevalveameti, Maanteeameti ja Lennuameti vahel. Ka Rahandusministeerium küsis päris mitu autot enda kasutusse, on võimalik eraldada 5 autot Maksu- ja Tolliametile, kes samamoodi võtab eelkõige kasutusse need tegevuskohtade ülevaatuseks ja kontrollide tegemiseks nii Tallinnas, Tartus, Pärnus, aga ka Jõhvis. Justiitsministeerium saab autod vanglate osakonna kasutusse eelkõige ja seal on siis tegu kriminaalhooldajate liikumisvõimaluste parandamisega, kui on vaja hooldusaluseid külastada nende kodudes.

Kaitseministeeriumi pool on samamoodi küsimusi tekitanud, et Kaitseministeerium ja elektriautod, kuidas need kaks asja omavahel kokku lähevad, aga Kaitseministeerium suunab 7 elektriautot Ämari õhubaasi teenindamiseks. Baas ise, ilmelt teate, on päris suur ja ka sisene liikumisvajadus on seal üsna mahukas. Lisaks on baasi läheduses vaja pidevalt teha üsna palju kontrollsõite. Suur osa nendest sõitudest on sellised lühikesed aga väga sagedased, nii et elektriautod sobivad üsna ideaalselt taoliste sõitude tegemiseks. Kokku 75 autot siis täiendavalt 8 ministeeriumi kasutuses edaspidi pärast tänast valitsuse otsust on. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Edasi sõna välisministrile Urmas Paetile. Palun.

Urmas Paet

Üks päevakorrapunkt, mis täna oli, oli valitsuse seisukoht Riigikogu otsuse eelnõu osas, et kasutada Eesti sõjalist vaatlejat ÜRO vaatlusmissioonil Süürias ja valitsus seda toetab ning loodetavasti teeb seda lähiajal ka parlament. Taust on see, et 21. aprillil ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis heaks ühehäälselt resolutsiooni, millega otsustati saata 300 sõjalist vaatlejat Süüriasse esialgu 90 päevaseks perioodiks, aga suure tõenäosusega seda missiooni tuleb ka pikendada. Eesti siis ka omalt poolt pakkus välja kandidaadi selles missioonis osalemiseks, sest ka meie hinnangul on hetkel nö ainuke konkreetne ja reaalne võimalus, kuidas Süürias siis seda vägivalda piirata ja olukorda püüda lahendada sellega, et rahvusvaheline kogukond väga ühtselt sellesse tegevusse panustab ja selleks muidugi on oluline ka kohapealne tegevus, milleks siis praegu ainuke võimalus on see sama sõjaline vaatlusmissioon. Nii et kui vaadata ka seda olukorra tausta Süürias hetkel, siis praeguseks on üle 11 tuhande inimese hukkunud, tuhanded on saanud vigastada, naaberriikidesse; Türki, Liibanoni ja Jordaaniasse on põgenenud 44 tuhat inimest. Ligi 230 tuhat sisepõgenikku on Süürias ja humanitaarabi ühel või teisel moel vajab veel umbes miljon inimest. Nii et tegemist on lisaks sellele poliitilisele ja vägivaldsele kriisile ka päris ulatusliku humanitaarkriisiga, nii et, mida rutem see vägivald ikkagi Süürias lõpetada õnnestub rahvusvahelises koostöös, seda parem. Ka Eesti on, nagu ma nimetasin, otsustamas seda, et ka ühe oma eksperdi sellesse rahvusvahelisse missiooni lähetab. Loodetavasti lähipäevil ka lõplikult parlament selle otsuse teeb ja me saame seda teostada.

Seoses sellega, et siin mõni nädal tagasi valitsus otsustas sulgeda Bulgaarias hiljemalt 31. juulist s.a meie saatkonna, et siis selleks, et teoreetiliselt, kui ikkagi Bulgaarias mõni kolmanda riigi kodanik soovib saada Eestisse reisimiseks viisat, siis me oleme kokku leppinud Soomega, et Soome edaspidi meid selles küsimuses Bulgaarias esindab. Teatavasti on olnud võimalus viisaesinduslepinguid sõlmida juba mõnda aega, me oleme seda päris aktiivselt kasutanud, nii et praeguse seisuga mõni teine Schengeni viisaruumi riik siis esindab Eestit viisade väljastamisel 87 riigis. Ja Soome teeb seda ka päris mitmes juba enne Bulgaariat, nii et see on suund, millega me tahame edasi ka minna, et võimalikult paljudes maailmariikides, kus ka Eestil endal saatkonda või konsulaati ei ole, siiski Eestisse reisimiseks mõni riik meid esindaks ja Schengeni viisasid Eestisse reisimiseks ka väljastaks.

Juhataja

Aitäh! Ja rahandusminister Jürgen Ligi, palun.

Jürgen Ligi

Aitäh! Ennelõunal vast kõige põnevam punkt oli esimese kvartali ülevaade majandusest ja riigieelarve täitmisest. Majanduse kohta võib öelda, et arengud olnud ootuspäraselt positiivsed, majandus on mõõdukal tõusutrendil. Ja võib öelda, et see trend koosneks nagu kahest osast, üks on inimeste tunnetus, et nende olukord ei ole ohus, pigem paraneb, et töökaotuse võimalused vähenevad ja palgatõusu olud, võimalused siis või tõenäosus kasvab. See peegeldub selgelt jaekaubanduse numbrite paranemises. Ja siin on inimeste tunnetusel väga suur osa, sest ega need reaalsissetulekud kogu seda kasvu, jaekäibe kasvu ära ei seleta, ikkagi on see teatud kindlustunne, inimesed on lõpetanud sellise natuke üle proportsionaalse säästmise, mis kriisi ajal juhtus ja hakanud julgemini tarbima. Teine pool väljendab olukorda välisturgudel. Me juba prognoosides sellest rääkisime, et välistegurid on need, mis meie kasvu pidurdavad ja riske endas kätkevad. See kajastub näiteks tööstuse languses, ekspordivõimalused ikkagi on ebakindlad. Tuleb küll täpsustada, et eksport on meil muutunud õige mitmekesiseks, võrreldes hilise ajaga ja see, kus languse probleem on eelkõige elektroonika, see on hästi volatiivne valdkond, väga suured mahud. Samas ta ei oma seal näiteks maksulaekumiste nimel suurt tähendust, et sellest palju probleeme oleks. Seal ongi natukene tsükliline asi, sõltub teatud tellimustest jne, nii et siin võib tulla ka hoopis teistsuguseid trende iga hetk. Kord läheb paremini, kord halvemini, aga taas on see hetk siis olnud, kus on teatud tagasilangus. Teine selle languse põhjus on muidugi see, et eelmise aasta tol hetkel oli väga kõrge, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on see langus, mis tööstustoodangu mahtude, oli 6%, on oluline. Jaemüügi kasv märtsis oli 7%, enne seda veel tunduvalt suurem. Müük suurenes märtsis kõigil aladel ja mis inflatsiooni puutub, siis oleme prognoosinud ja ka teised on prognoosinud inflatsiooni alanemist. Natukene on muutunud need uudised selle poolest, et kütused ei käitunud alati ootuspäraselt, nad mõjutavad meie inflatsiooni, aga sellepärast räägitakse sellest inflatsiooni alanemisest võib-olla väiksema kindlusega, et ta küll alaneb, aga võib-olla et mitte nii, nagu arvati eelmistes prognoosides. Uued prognoosijad on muutunud ettevaatlikumaks. Aga see number aprillis oli kuust-kuusse kasv 0,3% hindadel, eurotsoonis oli samal ajal see 0,5%, meil siis natukene aeglasem ja aastaarvestuses meil 4%, eurotsoonis samal ajal 2,6%. Eelarve kohta, teatavasti on siin sellele aastale paneb tugeva pitseri kvoodi müük, vähenevad kvoodi müügi tulud ja järsult kasvavad kvoodi müügi arvel tehtavad kulud, selletõttu on eelarve väline pilt kehvem defitsiidi poolest kui ta on sisuliselt teiste aastatega võrreldes. Esimeses kvartalis laekus 1,52 miljardit eelarvesse, mis on 24,4% kavandatust. Kindlasti on see hea number ja me võime öelda, et maksulaekumised on head. Ja eelmise aastaga võrreldes olid kogulaekumised siiski 0,1% väiksemad ja siin on see kvoodiraha süüdi. Edasi, esimese kvartali kulud eelarves taas 1,52 miljardit, mis on 22,5% eelarves plaanitust ehk kulueelarve on vähem täidetud ja see on ka täidetud vähem kui 2011. ja 2010. aastal samal ajal. Riigikassa likviidsus paranes 26%, 1,22 miljardi euroni. Kogu keskvalitsus on samal ajal defitsiidis aga ootuspärases mahus 0,6% SKP-st. Kvoodi müük on põhiline tegur, nagu öeldud.

Valitsus kiitis heaks ka Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatused. Need on küsimused, mis tulenevad jõudude vahekorrast maailmas, et arenenud riigid oma positsioone kaotavad seal hääletuse poolest natukene ja tõusvad turud suurenevad. Seda asja on pikalt aetud, Eesti kuulub Põhja-Balti valijaskonda ja saab oma hääled sealt. IMF, ma tuletan meelde, on organisatsioon, kus otsused tehakse väljaspool Eestit, laenuotsused lihthäälte enamusega. Töötab nii, et raha saadakse tagasi ja ka teenitakse. Hästi suur õnnestumine siis rahvusvahelises koostöös on IMF. Eesti ei kahetse midagi, me iseseisvus on püsinud vaatamata IMF-ile.

Valitsus sai ka ülevaate Eesti riikliku statistikaprogrammi täitmisest, statistikanõukogu tegevusest. Siin on uudis eelkõige selles, et statistikanõukogu on üks uus institutsioon, kes peab tagama statistika valdkonna sellise suurema ühiskonnaga sidususe ja suurema kaasamise ja see, võib öelda, et on kenasti käima läinud. Sellest siis ka see aruanne täna valitsusele. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Sõna teile, ajakirjanikud.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2

Küsimus härra peaministrile. Millal te uue kaitseministri kandidatuuri presidendile kavatsete esitada, kas homme peale Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu toimumist või nädalavahetusel või jätate uuele nädalale? Aitäh!

Andrus Ansip

Aitäh! Ma loodan, et Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu homme uue kaitseministri kandidaadi esitab ja Vabariigi President on valmis temaga kohtuma juba homme. Ma loodan, et see kohtumine saab vähemalt nädalavahetusel teoks, nii et ametivande saaks uus kaitseminister anda Riigikogus juba esmaspäeval. Oluline, et uus kaitseminister oleks ametis juba neljapäeval. Võib-olla siin täpsustuseks, et nädala kavast juba teada, et ma kavatsesin järgmisel nädalal puhata ja ma tõepoolest kavatsen seda teha. Aga ma kavatsen tööl olla siis, kui uus kaitseminister annab ametivande ja ma kavatsen ka järgmisel nädalal valitsuse istungit juhatada.

Juhataja

Aitäh! Tiina.

Tiina Jaakson, Aktuaalne Kaamera

Küsimus peaministrile. Millal Eesti otsustab Leedu tuumajaamas osalemise ja millest otsus sõltub?

Andrus Ansip

Otsus sõltub sellest, kui palju meie osalus Leedu tuumajaamas maksab ja mis meie oma osaluse eest vastu saame. Senikaua, kuni ei ole selge ehitusmaksumus, senikaua me ei tea ju seda, mis lähevad maksma need 300 megavatti, mis meie Leedu tuumajaamast saada tahaksime. Ja me oleme loomulikult ühes oma partneritega seda meelt, et Visaginase uus tuumajaam on väga oluline regionaalpoliitiline projekt, aga Eesti jaoks on kogu aeg oluline olnud ka see, et see projekt peab olema ka majanduslikult äratasuv. Kui kontsessioonileping sõlmitud, kui ehituspakkumine tehtud sellisel tasemel, et me saame oma osaluse maksumuse äratasuvust hinnata, siis me ka oma otsuse langetame. Samal seisukohal on ka teised partnerid. Läti, kes on kogu aeg läbirääkimistes osalenud, aga mulle teadaolevalt ka Poola energiaettevõte on valmis veel kord analüüsima oma osalemise soovi siis, kui on võimalik millegi pealt hinnata projekti tasuvust. Äratasuvus on meie jaoks küsimus. Kui arengud on seal faasis, et saab anda hinnangud äratasuvusele, siis meie otsus ka langeb.

Tiina Jaakson, Aktuaalne Kaamera

Kas juhul, kui otsustatakse osaleda selles projektis, kas siis läheb arutelust maha ka see plaan, et näiteks Pakrile või kuhugi mujale Eestisse teha tuumajaam?

Andrus Ansip

Eesti jaoks on kindlasti märksa odavam osaleda suuremas projektis kui ehitada omale iseseisev tuumaelektrijaam. Ega Pakri jaama ehitamine ei ole nüüd tänavune või järgmise aasta plaan, see on märksa pikemaajalisem plaan. Me teame, et investeering tuumajaama on väga suur ja tuumareaktorid on võimelised tarbijale vastuvõetava hinnaga elektrienergiat tootma siis, kui nad ületavad teatud suuruse. Teatud tootmismahuni, teatud võimsusteni kehtib see reegel, et mida suurem jaam, seda odavamalt kilovatt/tund tarbijale kätte tuleb. On ju pisikesi reaktoreid olemas, mis on tuumaallveelaevadel, 70-90 megavatti, aga nende toodetud elektrienergiat Eesti tarbija kindlasti osta ei jaksa. Selline elektrijaam, mis suudaks tarbijale vastuvõetava hinnaga elektrienergiat toota, see peab olema ikkagi märksa suurem, 300 megavatist üldiselt jääb väheks, 600 megavatti. Aga me teame seda, et meie miinimumtarbimine soojadel suveöödel on vaid 400 megavatti ja maksimum tarbimine pakaselisel äripäeval jääb alla 1600 megavati ning siis tavaline tuumaelektrijaam Eesti turu jaoks jääb liiga suureks. Põhimõtteliselt on muidugi tuumaelektrijaama võimsust ka reguleerida vastavalt tarbimisele, aga kuna investeering tuumaelektrijaama on väga kallis, siis maailmas ei leidu riiki, kes kasutaks tuumaelektrijaama kiire reageerimise võimsusena ehk siis tuumaelektrijaam peab töötama 24 tundi ööpäevas 7 päeva nädalas täiel koormusel ja nii terve aasta aega ja siis tehakse hooldamiseks väike paus, kolm nädalat, neli nädalat ja siis ta töötab jälle täiel võimsusel aasta aega. Kui tuumaelektrijaam töötaks alakoormatuna, siis kapitalikulud oleksid nii suured, et need viiksid toodetud kilovatt/tunni omahinna nii kõrgele, et vaba turukonkurentsis keegi sellises tuumaelektrijaamas toodetud kilovatt/tunde osta ei jaksa. Meie jaoks on eeltingimuseks tuumaelektrijaama ehitamisel see, et me saame seda tuumaenergiat, mis Eestis toodetud on, müüa ka väljapoole Eestit. Me peame olema veendunud selles, et me oleme suutelised tuumaelektrit Pakri saarel tootma odavamalt kui meie konkurendid Põhjala riikides või teistes Balti riikides. See ei ole väga kerge veendumus tulema, aga see ei tähenda seda, et me ei peaks selle projekti edasiarendamisega tegelema. Kes teab, millal see võib mõistlikuks osutuda? Aga osaleda suures Leedu projektis on Eesti jaoks juba eelduslikult perspektiivikam seetõttu, et seal on välja ehitatud vastav infrastruktuur, seal on olemas ka tuumaelektritootmise traditsioon. Seal on olemas inimesed, kes on olnud tegevad tuumaelektri tootmisega ja seetõttu on meie niisugune eelduslik eelistus oleks osaleda Leedu tuumaprojektis ja saada Visaginasest tulevikus umbes 300 megavatti elektrit selleks, et oma turuvajadusi katta. Aga põhimõtteliselt meil on ka teisi võimalusi selle 300 megavati katmiseks.

Keit Pentus

Tohib, et ma täiendan või täpsustan? Siin jäi väga kõlama Pakri tuumajaam, Pakri tuumaprojekt. Ei ole sellist otsust, et juhul kui siis tegu on ilmtingimata just nimelt Pakril asuva arendusega. Et mis see kõige sobivam koht on, keskkonnale kõige vähem koormav ja millega on võimalik tagada kõik need tingimused, see järgneb siis, see analüüs järgneb otsusele, et me üldse selle tuumajaama rajamisega tõsisemalt tegelema hakkame. Selles mõttes teie küsimus oli küll konkreetselt Pakri kohta, aga Pakri osas, et ei tekiks sellist asjatut paanikat, et kohe-kohe nüüd on otsustatud ära ja Pakri tuumajaama projektist räägitakse, siis sellist otsust veel siiski ei ole.

Andrus Ansip

Ma loodan, et minu vastusest keegi küll aru ei saanud, et Eestisse siiski juba tuumajaam kohe-kohe tuleb, juba homme. Ei, seda ma ei tahtnud öelda, ei Pakrile ega Pakri taha ega kõrvale.

Juhataja

Aitäh! Kas on järgmisi küsimusi veel?

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2

Ma siiski küsiks veel härra rahandusministrilt. Teie ettepanekul nimetatakse ka üks liige Interneti Sihtasutuse nõukogusse, selleks on praegu Mati Leet. Kuidas teie olete, kuidas teie vaatate rahandusministrina seal toimuvale, on need kulutused seal põhjendatud? Ja kas teil ei ole tekkinud küsitavusi seoses sihtasutuse majandamisega, mis sageli võib-olla ei ole päris kulupõhiselt toimunud, vaid mõnevõrra enama marginaaliga? Aitäh!

Jürgen Ligi

Aitäh! Ma võtan seda siiski suhteliselt rahulikult praegu ja arvan, et majandusminister suudab seda olukorda kontrollida. Jäme ots on tegelikult tema käes ja kõiki neid meediasse ilmuvaid hüsteeriaid Interneti SA teemal ma ei võta liiga südamesse. Ma näen, kuidas aeg-ajalt vinti üle keeratakse. Aga neid inimesi, kes sel teemal vaidlevad ja emotsioone ning mõtteid vahetavad, on ilma minutagi siin nii piisavalt, et küll me saame ühel hetkel ühest tulemusest ka siis rääkida.

Juhataja

Tänud! Rohkem küsimusi ei ole, sellega on pressikonverents lõppenud. Tänud!

Lõpp