Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 12. jaanuar 2012.

• Pressikonverentsi videosalvestust ja videolõike ministrite kommentaaridega saab vaadata valitsuse kodulehel: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod ja Youtube'is: http://www.youtube.com/valitsuseuudised.
• Pressikonverentsil tehtud fotod: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1642-1

Juhataja Liina Kersna

Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung ja kabinetinõupidamine on lõppenud ja sõna peaministrile.

Andrus Ansip

Aitäh! Valitsus kiitis heaks Eesti ja Tadžikistani vahelise kohtulikult karistatud isikute üleandmislepingu, mis lubab ühes või teises riigis kohtulikult karistatud inimestel kanda oma karistust kodumaa vanglates. Praegu, ma usun, on välisminister Urmas Paet juba pastaka haaranud, et sellele lepingule alla kirjutada. Ta viibib hetkel Tadžikistanis.

Valitsus otsustas ratifitseerida Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri IRENA põhikirja, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud juba 2009. aastal.

Me andsime täna kodakondsuse 148 inimesele. Nendest 57 on alla 15-aastased alaealised, kes saavad Eesti kodakondsuse vanema avalduse alusel. See vanema avalduse alusel kodakondsuse andmine on viimastel aegadel suhteliselt populaarseks muutunud. Üldse kokku on Eesti kodakondsuse saanud 153 576 taotlejat ja nendest alla 15-aastased on 35 808.

Tahaks veel kõigile inimestele südamele panna, et loendage ennast ära, et igaüks loeb. Ja praeguseks, kella 11 oli juba 296 002 inimest ennast elektrooniliselt loendanud ja ma usun, et võib-olla hetkel on juba neid paar tuhat rohkem. See iseloendamine hoiab väga palju vahendeid kokku, inimeste aega kokku. Rahandusminister kindlasti ütleb, et eelarves on raha ette nähtud, küllap see kulub ära niikuinii, aga küsimus on selles, milleks ta kulub. Kas kulub ära selleks, et tormata ühest korterist teise ja loendada inimesi või kulutada selleks, et teha järelkontrolli ja saada võimalikult täpsed tulemused selle rahvaloenduse käigus. Ma arvan, et noored inimesed võiksid oma vanavanematele abiks olla loendamisel, sest vanavanemad vaevalt et internetiga ise väga heas suhtes on ja sellel inimesel, kes on korra loendusel osalenud, sellel on väga hea teisi juhendada. Kas või aadressi otsingul või kui sinna alla tuleb see punane kiri, siis teadmine, et sinna tuleb veel kord peale klikata, et valik oleks tehtud. Vanemal inimesel on natuke raskem. Olge nii hea, propageerige elektroonilist loetlemist. Minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Sõna rahandusministrile.

Jürgen Ligi

Aitäh! Kinnitasime kõigepealt statistikaameti statistikatööde loetelu 2012.-2016. aastaks. See on meie jaoks suur asi, statistika järele on nõudlus väga suureks läinud ja soovid ületavad tegelikult võimeid. See on ka üle-euroopaline probleem – üle Euroopa esitatakse statistikale aina kasvavaid nõudmisi ja  juba sel kuul arutatakse Euroopas seda probleemi, mis piirini saab minna.

Ja sama on meil ka siseriiklikult – ministeeriumide soovid on hästi suured. Mõistetavad, aga suured ja see tööde kinnitamine ei lähe kunagi valutult, mis valikuid siis täpselt teha. Muidugi ei ole ka aruandjad rahul sellega, kui küsimused sagenevad ja muutuvad järjest detailsemaks. Selles mõttes on see üks väga suur teema meie jaoks.

Me oleme seda süsteemi ka muutnud ja esimest korda osales programmi koostamisel erinevate valdkondade ekspertidest koosnev statistikanõukogu, mille hiljutine seadus ette näeb, rõhutatult sõltumatuse protsess, aga kokkuvõttes peab ikkagi valitsus tegema valiku, et mida ta tellib siis omalt poolt statistikaametilt.

Valitsus toetas Euroopa Komisjoni algatust reitinguagentuuri tegevust rohkem reguleerida. Reitinguagentuuride suunas on teatavasti palju kriitikat. See on üks suur Euroopa poliitiline agenda, et mis nendega täpselt teha, sest on kogemus, et buumi ajal reitinguagentuurid ei ole piisavalt kriitilised riikide suhtes. Need laenukoormad, mis on kasvanud, ja defitsiidid ei ole pälvinud piisavalt reitinguagentuuride tähelepanu.

Samas, kui probleemid tekivad, siis reitinguagentuurid jällegi saavad süüdistusi, et nad reageerivad üle, et nad halvendavad olukorda. Ka mina olen siin teinud põgusat kriitikat ühe viimase otsuse puhul, aga nagu ma ütlesin, ei ole ma tavaliselt selles leeris, kes neid kritiseerib. See oli eriline juhtum, kus selged vead olid sees nende hinnangutes ja me isegi saime sealt neid vähemaks, neid probleeme.

Ja nüüd üle-euroopaliselt püütakse neid probleeme kõrvaldada, muuta nende võlareitingu andmine läbipaistvamaks, tagada, et pangad ja finantsasutused ei tugineks otsuste tegemisel ainult agentuuride krediidireitingutele. Neid agentuure kohustatakse avaldama investoritele rohkem teavet ja nõnda edasi, nii et me toetame põhimõtteliselt seda suunda. Aga eks see ole kriisikogemus, mis nüüd poliitikuid üle Euroopa sel teemal rohkem tegutsema pani.

Valitsus täpsustas Euroopa Liidu rahadest elluviidavaid meetmeid, mis puudutavad eelkõige haridust ja sotsiaalvaldkonda. Uudisena olete kajastanud juba, et Euroopa Komisjon taastas struktuurivahendite väljamaksed Eestile. Ma saan üle korrata seda, mida ma siin varem olen öelnud, et see külmutamine oli seotud meie enda sisekontrolliga, mitte mingite väljastpoolt tehtud etteheidetega. Meie sisekontroll oli hästi printsipiaalne, printsipiaalsem kindlasti, kui ta on Euroopas üldiselt olnud, aga siia juurde kuulub ikkagi ka see üldine nõudlikkuse kasvamine Euroopa Komisjoni poolt. Mitte see ei olnud seotud konkreetse külmutamisega, aga Euroopa Komisjoni nõudlikkus järjest kasvab ja kasvab ka kontrollikoja oma.

Nii et me võime ka esile tuua, et me ei küsinud kulude katet kõigile rahadele, kuigi meil ettemaks on tehtud, aga see on selline kassaline operatsioon. Samas me ei küsi päris mitmel juhul erinevatel projektidel kulude katmist, kuna on selged vead või veakahtlused. Need puudutavad siis EASi nõuet, sotsiaalministeeriumi, veeteede ametit, nii et igal pool tuleb oma tööd siis muuta tõhusamaks, kui euroraha kasutatakse. Esialgu oli see summa 110 miljonit eurot, mis jäi meil praegu taotlemata. See ei tähenda, et raha on kadunud, võib juhtuda, et ta läheb teistele projektidele. See on vahel nii ja naa, et vahel õnnestub samad projektid rahastada, eks me siis sellest teatame. Likviidsusprobleeme sellega seoses ei ole.

Mainiks ära, et väga huvitavad rahanduslikud artiklid on tänases lehes. On üks erakordselt hea ja kümnesse lugu, mis oli kirjutatud ühe pankuri poolt, kelle nimi mul on meeles, ja akadeemik Varblase poolt. Teemaks on toetustest sõltuvus. Olen seda teemat ise käsitlenud ja paraku see sõnum ei ole väga kõlanud. Ta kõlab pigem siis, kui Riigikontroll kinnitab üle sama asja, mida me oleme ise juba rääkinud.

Eurorahade teema on hästi mitmekihiline ja vastuoluline. Ühelt poolt on see osa, loomulik osa Euroopa solidaarsusest ja meil ei peaks olema sugugi piinlik, kui meie, ütleme siis, kaotatud kümnendid… Piltlikult öeldes siin on põhjus, miks me oleme selgelt neto saajad. Aga sellise raha kasutamine on iseenesest päris suur kunst, et seda hästi teha, ja ma olen väga nõus selle artikli põhilise, nagu lõpusõnumiga, et me peaksime, meist peaks saama selgelt selle efektiivse kasutaja musternäidis, nii nagu me oleme olnud eelarvepoliitikas.

Ka praegu võib öelda, et me oleme kasutanud kiiresti ja meie veaprotsent on madal, aga see ei ole lihtne ülesanne tagada, et see raha lihtsalt ei kulutataks ära, et selle eest ei tehtaks meeleheitlikult hästi kalleid ja suuri asju, et poliitilised päevakorrad siis ei seisneks. Näiteks nagu väga tihti on omavalitsuste valimistel eriti, et raha kohale toomises ja ärakulutamises. Ikkagi selle raha tulemus peaks olema konkurentsivõime suurendamine ja samal ajal mõõdukas. Mitte suurelt ja kallilt teha, vaid nii, et see toob kasu. Ja seesama Päevalehe artikkel võiks olla vastus ka Päevalehe juhtkirjale, kes arvab, et nüüd laenuraha arvel suuri müstilisi asju teha on lihtsalt üks leiva lauale toomine ja mingeid probleeme ei ole, sest tegelikult sellised ühekordsed projektid tekitavad hilisemaid kulusid. Need tekitavad sõltuvust, nad tekitavad väga palju probleeme. Nii et meil ei ole vaja muuta selles mõttes laenupoliitikat, meil on vaja keskenduda sellele, et meie välisraha ka edaspidi kuluks efektiivselt ja veel efektiivsemalt, kui ta seni on tulnud, ja ta annaks pikaajalist kasu, mitte ühekordset rahuldust ja tulevikuprobleeme.

Neid näiteid elust juba on. Kui olete kuulnud omavalitsuse kontekstis, siis me oleme seda poliitikat karmistanud, et omavalitsused, kellel on selgelt rahanduslikud probleemid, need ei saa euroraha, sest see tekitab nendel endil lisakulusid, nii kaasfinantseerimise, laenukoormuse kui ka siis hiljem ülalpidamiskuludega. Sama ka, et kui me ise võtame laenuraha ja mõtleme, et me ehitame siin neljarealise, Eesti neljarealisi teid täis ka seal, kus autoid ei ole, see ei ole asi, mis lihtsalt on tööhõiveküsimus, see on hilisem kulu. Mõttetu suuresti ja hilisem kulu, nii et kogu aeg tuleb selle peale mõelda.

Samas me ei saa kuidagi ka nagu lihtsustada ja öelda, et see meie hea kasutamine, raha kasutamine on olnud meie majanduskasvu selline kandev põhjus. Ei ole. Tegelikult ikkagi majanduskasv tekib erainvesteeringutest, riigi kulutuste osa on siin teisejärguline. Riigi kulutustes omakorda eurorahad ei ole see domineeriv osa, miks meie  majanduskasv on olnud. Kriisi ajal oli tema tähendus suurem, aga üldiselt ka riigi investeeringutest ei moodusta ta mingit domineerivat osa.

Aga mulle meeldib, jah, et vahelduseks üks selline analüütiline lugu ilmub. Kunagi ei tasu näha siis riiklikke investeeringuid põhilise majandusmootorina, ta on ikkagi ainult üks täiendus ja osake kogu majanduslikust pildist ja oma ohtude ja oma riskidega. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja nüüd sõna justiitsministrile.

Kristen Michal

Aitäh! Mina räägin siis ühest eelnõust, mida valitsus otsustas toetada. Valitsus andis arvamuse ja toetas erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on Riigikogu menetluses. Seda teatakse siis DASA-de eelnõu nime all ehk demokraatia arendamise sihtasutuste nime all. Valitsus hindas ja justiitsministeerium hindas samamoodi, et arenenud kodanikuühiskonna üheks tunnuseks on kindlasti see, et on olemas tugev vabakond, on olemas tegelikult demokraatiaga pidevalt tegelevad, selle ajalugu, tekkemehhanisme ja ütleme, kõiki võimalikke aspekte jäädvustavad vabaühendused ja sihtasutused. Analoogsed sihtasutused on olemas ka teistes riikides. Riigikogu põhiseaduskomisjoni koduleheküljel on pikem analüüs selle kohta, kuidas see on teistes riikides lahendatud. Nii et põhimõttena valitsus seda toetab. Küll juhime valitsuse poolelt ka mitmele aspektile tähelepanu. Üks usaldusväärsuse kõige olulisem aspekt on see, et DASA-de ehk demokraatia arendamise sihtasutuste tegevus – eriti rahalises plaanis – peab selgelt olema lahus erakondade tegevusest. See on kindlasti üks nurgakivi, millel nende sihtasutuste usaldusväärsus saab põhineda, siis saavad nad tegeleda ka sellega, et pakkuda kodanikuühiskonnale midagi enamat tagasi. Kui nad on lahus maksumaksja rahastusel või erarahastusel erakondade igapäevategevusest, ei sekku igapäevapoliitikasse, ei tegele kampaaniakorralduse ja kõige muuga. See on üks aspekt, millele me kindlasti tähelepanu juhime ja arvame, et komisjon peaks seda kindlasti põhjalikult vaatama. Sellega seondub ka siseministeeriumi ettepanek, mille me oleme valitsuse poolt lisanud, et kaaluda erinevaid kontrollmehhanisme. Täna on DASA-de eelnõus kontrollmehhanism seatud sellisel viisil, et siseministeerium peaks läbi vaatama nimekirja, et millisel kujul või millised organisatsioonid on kõlbulikud demokraatia arendamise sihtasutusi rahastama. Siseministeerium on hinnanud, et see oleks liiga kulukas, kuna nende organisatsioonide nimekiri võib olla liiga lai ja ühe ettepanekuna, mida võiks põhiseaduskomisjon Riigikogus kaaluda, on see, et kontroll oleks sarnane erakondade rahastamise järelevalvekontrolliga. Seda kontrolliks siis see komisjon ja vajadusel kaasatakse vastavaid institutsioone siseministeeriumi või muust haldusalast või välisministeeriumist, et küsida, kas rahastajad on usaldusväärsed ja lähevad kokku demokraatia arendamise eesmärkidega. Veel on siin igasuguseid täiendavaid ettepanekuid, aga üldiselt me valitsuse poolt peame väga oluliseks – kuna see demokraatia arendamise sihtasutuste temaatika on saanud palju tähelepanu – seda, et arutelusse oleks kaasatud kõik osapooled, kes soovivad selles kaasatud olla ehk siis vabakonnad, kodanikkond ja et see arutelu oleks võimalikult laialdane. Tegime omalt poolt selle ettepaneku veel täiendavalt põhiseaduskomisjonile ja andsime oma toe ja valmisoleku, et me oleme abiks, kui nende arutelude tulemusel on vaja mingisuguseid regulatsioone ümber kujundada. Kindlasti sellised muudatused, et Eestis tekivad sellised sihtasutused, ei saa sündida kuidagi ootamatult ja avalikkusele mõistetamatult. See on ka kindlasti selliste sihtasutuste usaldusväärsuse aluseks. Sellised ettepanekud me tegime, põhimõtteliselt me seda toetame ja nagu muude riikide kogemus pigem näitab, et sellised sihtasutused loovad ikkagi ajas täiendavat väärtust, nad jäädvustavad demokraatiat, nad kirjeldavad demokraatia tekkemehhanisme, nad on ka tihtipeale kriitilised nende samade võimul olevate erakondade suhtes, annavad tagasisidet ja kaasavad vabakonda sellesse tegevusse. Sellest lähtuvalt me otsustasime toetada ja tegime päris hulga ettepanekuid. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Ja nüüd on küsimused. Ingrid ja siis Lauri.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2

Küsimus härra peaministrile ja härra rahandusministrile. 2008 tegi Vabariigi Valitsus otsuse, millega eraldati Sihtasutuse Archimedes kaudu Eesti Kunstiakadeemia ehituseks ja projekteerimiseks 187 miljonit Eesti krooni. Eile Archimedes teatas, et ajad on nii kokku jooksnud, nii et Kunstiakadeemia 2015 ilmselt valmis ei saa ja see raha võetakse ära. Kas valitsusel on kavas seda teemat uuesti arutada, mingisuguseid toetusmeetmeid pakkuda Kunstiakadeemiale või on see Kunstiakadeemia enese asi nüüd, kuidas edasi minna ja milliseid rahastamise allikaid otsida? Aitäh!

Andrus Ansip

Aitäh! Ei meil kavas see asi saa olla, sest see informatsioon on ju kaunis uus, et Archimedes on leidnud, et ei ole võimalik enam Kunstiakadeemia uut hoonet sel finantsperioodil finantseerida. Eilne uudis, aga päevakorda valitsusel see küsimus kindlasti tuleb, sest on selge, et ega Kunstiakadeemia ilma hooneta jääda ei saa. Me austame ja respekteerime ka Archimedese seisukohta. Nemad peavad ka väga kriitiliselt hindama raha ärakasutamise võimalusi ja hoopis patt oleks, kui see raha jääkski Eestis kasutamata. Nii et praegu on võimalik seda raha siis mingite teiste projektide realiseerimiseks kasutada. Küllap me arutame seda küsimust ka Vabariigi Valitsuse istungil.

Muidugi on see Kunstiakadeemia probleem, aga kindlasti on see ka Haridus- ja Teadusministeeriumi probleem ja kogu Vabariigi Valitsuse probleem. Küllap me lahenduse leiame, ega nad lageda taeva alla jääda saa.

Jürgen Ligi

Jah, see ongi põhiline. Aga muidugi minul rahandusministrina on  igasugu mõtteid, et kui kergelt ikkagi suured projektid sünnivad. Aga mul jäi võib-olla ütlemata, et eelarvepoliitika ei ole sõltuvuses eurorahadest sellisel moel, nagu vahel arvatakse, siin on alati sihtotstarve ja siin on alati kaasfinantseerimine.

Siin tuleb teha mõislikke, mõõdukaid valikuid ja pilt sellest, kuidas eurorahasid on kasutatud, on riigiti väga erinev. Õige mitu sellist väga suurt rahasaajat on IMFi programmi all, tähendab, eelarve on ta lõhki ajanud. Mõni väga suur saaja on lausa abiprogrammi all eurotsooni sees, kes ei ole suutnud ka mingit majanduskasvu sealt genereerida, nii et eurorahade mõju on hästi mitmekihiline. Kuigi Archimedese puhul ma saan aru, et need tõkked on siiski ehitusluba ja sellised loomulikud asjad. Aga seal on ka ju kärbitud tegelikult selle projekti suurust. Suurus ikkagi on seal teema, aga eelkõige on muidugi ehitusload ja sellised protseduurilised asjad, mis on jäänud saamata.

Andrus Ansip

Ma tõlgin – Jürgen rääkis praegu ilmselt Eesti Ekspressi artiklist.  See mõlkus tal meeles. Aga jah, artikkel tegelikult täiesti korralik ülevaateartikkel.

Jürgen Ligi

Pealkiri väga kole.

Andrus Ansip

Pealkiri muidugi päris tõele ei vasta, et Eesti majandusime ongi põhjustatud ainult siis eurotoetustest. Euroopa Liidu vahendeid saavad kõik Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ja nende rahandus ei ole sugugi nii heas korras kui Eestis on. Mõned riigid on koguni selle sama Rahvusvahelise Valuutafondi programmi alusel riigid, vaatamata sellele, et nad saavad suuri summasid, samamoodi, nagu Eesti saab suuri summasid Euroopa Liidu ühisest eelarvest. Nii et ilmselt ei ole Euroopa Liidu vahendid need, millega siis Eesti kõige paremini korras rahandust Euroopa Liidus ära seletada. Ju on midagi veel. Aga hea artikkel.

Lauri Linnamäe, ERR

Justiitsministrile küsimus. Erakondade tegevusest lahushoidmisest rääkisite. Esimene küsimus on, kuidas nagu avalikkus saab kindel olla, et see reaalselt toimib, kuidas seda kontrollima hakatakse? Ja teine asi, rääkisite rahastamise läbipaistvusest ja kontrollimisest, kas te ei leia, et pigem palju olulisem oleks selle raha kulutamise läbipaistvus ja kontrollivus. Siin on ju väljendatud üsna tõsiseid hirme, et kas sellest ei saa mitte, ma ei tea, ärakulunud poliitikute pansionaat või lihtsalt erakondadele vajalike inimeste palgal hoidmise ja mingid sellised kohad.

Kristen Michal

Aitäh! See ongi üks see sama ettepanekute osa, kus me küsime, et millised need kontrollmehhanismid saavad olema, sest tegelikult selles tänases eelnõus see kontrollmehhanism on ette nähtud nii, et raha sisendit ehk seda tulude poolt kontrollib, on riigieelarveline rahastamine, ja sellele lisaks oleks siis lubatud teatud hulgast riikidest, kõikidelt nendelt institutsioonidelt rahastamine, mis siis tegelevad sarnase tegevusega või on aktsepteeritavad.

Ja seda on Siseministeerium pidanud ikkagi üsna suureks halduskoormuseks, et öelda iga organisatsiooni puhul, on selleks siis Friedrich-Naumann-Stiftung või Konrad Adenauer, et öelda, et kas see on vastuvõetav või mitte, igal juhul eraldi. Ja on ettepanek tehtud, et tegelikult erakondade rahastamise ja kontrolli komisjon siis vaataks üle need rahastamised ja öelda, hinnata igal juhul eraldi täiendavalt. Aga seda hakkab põhiseaduskomisjon arutama.

See kontroll peabki olema sellisel viisil – mina isiklikult pooldan ka seda -, et rahastamise komisjon siiski annaks ka ettepaneku, ja täna on seda arutatud ka, et kui on näha, et seda raha on kasutatud vääral viisil, ütleme näiteks see DASA kasutab seda raha mingisuguste trükiste tegemiseks või mingisuguse ürituse korraldamiseks, mis on seotud kampaaniaga, siis see raha kas küsitakse tagasi või arvatakse tulevastest rahasummadest maha. See kontroll peab olema üsna range, minu meelest ei ole teisiti võimalik nende asutuste ja institutsioonide usaldusväärsust üldse tagada. Ja ütleme nii, et küsimus ongi selles pooles, et kui palju on võimalik seda erarahastamist kõrvalt võtta, et mis ulatuses siis.

Kindel, selge seisukoht on see, et need DASAd ei saa olla näiteks rahastatud ettevõtetest ehkki ka seda, ma tean, on arutatud, et see võib-olla võiks olla erisus, et on riike, kus seda on võimalik. Eestis, ma arvan, see ei ole kohane. Samamoodi erakondi ei rahastata ettevõtete poolt ja see, ütleme, oleks väga selge uue ukse avamine. Need on sellised kontrollmehhanismi pooled, mida seal tegelikult tuleb arutada. Ma arvan, et parim kontroll tegelikult ongi see, et kõik nende kulud ja tulud on avalikud. Samamoodi, ma lihtsalt toon näite, et veel kord, erakonnad ja demokraatia arendamise sihtasutused ei ole päris samad asjad, aga erakondade majandustegevust iga aasta auditeeritakse. Erakondade majandusaasta aruanded on nende koduleheküljel või vastava komisjoni leheküljel väljas, tulude aruanded on iga kvartal kättesaadavad. Nii et tegelikult, kui nüüd vaadata, siis ma võin meenutada korra lihtsalt kõrvale minnes, hästi lühidalt, et Vabariigi President ja riigikontrolör on ka kirjutanud ja väljaütlemisi sellel teemal teinud, siis ega poliitikas ja erakondade puhul ei olegi see põhiline küsimus selles osas, mis on erakondade rahastamine ja kontrollitav, aga küsimus on see, mida inimesed teevad selles kohas, mis ei ole otse kontrollitav.

Tegelikult ei ole ka DASAde puhul, ma arvan, ei saa suureks probleemiks selles osas, et kas seal toimub kattumisi, komisjonid suudavad seda väga selgelt eristada. Ja minul on päris palju usku sellesse komisjoni, mis täna on Riigikogu Kantselei juures Ardo Ojasalu juhtimisel tegutsemas, et tegemist on üsna sellise aktiivse komisjoniga, nad on meilegi saatnud hulga ettepanekuid juba. Ma usun, et see kontrollmehhanism saab olema suhteliselt range, kui vaja, võin ma seda hiljem detailsemalt ka kirjeldada.

Lauri Linnamäe, ERR

Teie ei leia, et näiteks avalikkusel võiks põhjendatud huvi korral olla ligipääs kas või sõlmitud lepingutele või lihtsalt kuludokumentidele? Sest avalikkuse huvi ja mure kuritarvituste pärast on ju väga suur.

Kristen Michal

Ma tegelikult täiesti mõistan seda ja ma arvan, et nende enda huvides on, et need kontrollmehhanismid oleksid sellised, et avalikkus mõistaks, kuidas seda raha kasutatakse. Teisiti ma ei pea võimalikuks seda teha. Kui tehakse mingisugused institutsioonid, mis algusest peale kannavad pitserit, et see on poliitikute vanadekodu ja keegi ei ütle tegelikult, et poliitikast erru minna või ütleme, näiteks ühel päeval lähen mina erru või läheb Jürgen Ligi erru või keegi, et ta võiks seal seda liberaalset tööd ju teha. Me vast ei pahanda.

No Jürgeni erruminekut on raske ette kujutada, aga võib-olla mina plaanin siiski enne minna. Seal seda liberaalset tööd teha, seda ei ole ju tegelikult palju oodata. Aga eeldus ongi see, et see majandusaasta aruandes selgelt selgub, milleks seda raha on kasutatud ja see rahakasutus hoitakse selgelt lahus erakondade propagandategevusest. Selles ei tohi olla kattuvust ja see on üks põhimõte, mida me valitsuse poolt ka veel kord põhiseaduskomisjonile rõhutasime. Aga mulle tundub, et põhiseaduskomisjonis seda ka mõistetakse.

Andrus Ansip

Mulle jälle tundub, et vahel lööb meis kõigis jälle rehepapp välja. Me oleme erinevate fondide kaudu saanud väga olulist abi, Friedrich Naumanni Fond või Konrad Adenaueri Fond on Eesti poliitilise kultuuri loomisel olnud ikkagi väga suureks toeks. Tänu Naumanni Fondile on eesti keeles ilmunud „Tee orjusesse“. Oleme saanud konsultatsioone, kuidas erakonda üles ehitada ja minu meelest on see päris loomulik, et teades seda, et poliitilise süsteemi aluseks on erakonnad, siis erakonnad annavad abi nendes riikides inimestele, kus alles hakatakse demokraatlikku süsteemi üles ehitama, kus hakatakse erakondi ja erakondlikku süsteemi looma.

Meie oleme seda abi saanud. Otse loomulik oleks, et idapartnerluse raames meie erakonnad osutaksid taolist abi ka Moldovas, Ukrainas, teistes idapartnerluse riikides. Minu jaoks on see loomulik. Alati võib öelda, et aga me oleme ikka veel piisavalt vaesed selleks, et teisi abistada. No nii vaesed me enam ei ole. Me oleme ise palju saanud, me peaksime tagasi andma midagi. See on meie moraalne kohus.

Lauri Linnamäe, ERR

Seotus parlamendi erakondadega tähendab, et ilmselt näiteks poliitilises spektris seda rohelisema poole tüvitekste ilmselt ei ilmu erinevalt nendest, mis …

Andrus Ansip

See parlamendi erakondadega seotus, see on ka maailmas laiemalt praktiseeritud variant. Saksamaal, nii palju kui mina tean, on see niiviisi, et erakond peab olema parlamendis esindatud kaks järjestikust valimisperioodi ja alles siis saab erakonna fond riigieelarvest rahastuse. Ja kui ta langeb parlamendist välja, siis on kaks aastat asjade kokkupakkimiseks aega, sest sisuliselt need fondid puht eraannetuste toel, siis kui ei ole saadud esindust parlamenti, ei ole võimelised tegutsema. Eest need käivad tavaliselt ju sünkroonis – see rahva toetus ja ka eraannetajate toetus mingisugusele maailmavaatele. See on minu arusaamiste järgi üldine tava, et toetust saavad parlamendi erakondade juurde loodud fondid väga selgelt maailmavaate propageerimiseks, mitte valimiskampaania tegemiseks oma koduriigis.

Kristen Michal

Selles mõttes kinnitan üle, mida peaminister on öelnud, ega see ongi valikute küsimus. Kui lähtuda sellest samast Saksamaa mudelist, võiks selle peale öelda, et see paneb just kui päris suure kohustuse sellele, ütleb, et mõned erakonnad, kes ei ole parlamendis sellisel kujul olnud kaks korda esindatud, et neil ei ole veel isegi esimesel korral võimalust oma maailmavaadet hakata jäädvustama.

Ja teine küsimus selle sama eelnõu koostamise juures – oleme ju ka sellele analüüsi teinud, et ongi see küsimus, kuhu see piir tõmmata? Täna on valimiskünnis kuhugi tõmmatud ja me võime öelda, et see on kõrge või madal, aga tegelikult see valimiskünnis üldiselt on väga hea piir, millest lähtuda ja öelda, et sellest üle erakonnad on saanud valijate piisava toetuse, nad on saanud mandaadi, ju see maailmavaade siis vajab ka edasist jäädvustamist.

Mõnes mõttes on ka ju üsna mõistlik, sest sellistel sihtasutustel on erinevaid tegevusi. Mina näen eeskätt just seda, et nad annaksidki välja kirjandust, mis on laiem kui igapäevategevus, mis ei ole propagandatrükis, väärtuslikke raamatuid, nagu peaminister kirjeldas, võib-olla ka toodaks erinevaid filmimaterjale selle kohta. See kõik on ikkagi pigem selline maailmavaate ja ideeline tegevus, mitte see ei ole selliste lauanurgapealsete buklettide tootmine. See on ikkagi märksa kaugemale vaatavam ja sisulisem tegevus. See on ikka, jah, pigem akadeemiline maailm, mitte propagandamaailm. Sellel tulekski selles mõttes vahet teha.

Juhataja

Raimo.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht

Mul on kaks küsimust eurorahade teemal. Küsiks rahandusministri käest natuke selles EKA tuules. Üks asi on see EKA, mis ära langes, Euroopa Liidu rahastus, päris suur summa. Euroraha rahastamisega mõeldud otsuseid võib veel ära langeda, on ka teisi problemaatilisi projekte, mida mõned arvavad, et ei peaks tegema euroraha eest. Nüüd me oleme selle finantsperioodi keskel, meil tuleb paratamatult niisuguseid kohti, kus me ei saa seda rahastamist kasutada. Mida te teete konkreetselt selleks, et planeerida või paika panna, kuidas me saaksime parimal viisil kasutada seda raha, mida esialgu mõeldud projektidele ei saa kasutada? Need on päris suured summad ja ega siin pole palju aega jäänud, kaotsi nagu ka ei taha neid lasta.

Jürgen Ligi

Mida hiljem probleemid ilmnevad, seda raskem on midagi muuta. Aga siiski meil on ju paar aastat varuaega ja meil on olemas joonealused projektid. Loomulikult pühendume sellele, et see raha ikkagi tõhusalt ära kasutada. Mitte suurelt, kallilt, iga hinna eest, vaid mõistlikele asjadele, mõistlikus mõõdus, konkurentsivõime suurendamiseks, üldise hüve loomiseks. See on loomulikult pingutus. See on pingutus.

Andrus Ansip

Taotlusvoorus esitati ju projekte hulga suuremale summale kui tegelikult oli võimalik neid projekte rahuldada. Ja kui mõni projekt ära langeb, kunstiakadeemia projekti puhul ma usun, et võib-olla tagantjärele targad oskavad öelda seda, et nad nägid ette seda, et tekivad valguse ja varju probleemid ja mõnede korteriomanikega ei saada kokkuleppele. Siis tuleb võtta sellest nimekirjast, mis jäi esialgu rahuldamata ja seal on ette valmistatud projekte üksjagu palju ja nad on head projektid, mida kangesti tahaks teostada, aga mille teostamiseks hetkel ei ole vahendeid.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht

Kas need joonealused projektid on ette valmistatud siiski juba mitu-mitu aastat tagasi ja jäänud sinna joone alla. Kas need on tänasel hetkel parimad, kas olete selles veendunud?

Andrus Ansip

See on valiku koht. On võimalik alati välja kuulutada uus taotlusvoor ja võtta siis uusi projekte. Aga kui meil on tegemist haridus- ja teadusministeeriumi valdkonnas olevate võimalike projektidega, siis ministeeriumis on ju kõik teada, missugused need võimalikud rahastamise kohad on, missugune see pingerida on ja see on põhjalikult läbi analüüsitud, läbi kaalutud. Minu meelest kõige operatiivsem oleks siis võtta nimekirjast järgmine projekt ja rahastada seda. Aga alati on võimalik teha uus taotlusvoor. Raha kasutamata jätta küll ei tohi.

Raimo Poom, Eesti Päevaleht

Üks küsimus veel samas tuules. Igaüks üritab siin ehitada oma maja, kultuurihariduse valdkonnas on neid eraldi tükke jube palju: filmi- ja meediakooli ehitamine, muusikaakadeemia räägib oma suuremast saalivajadusest, Viljandis tehakse kultuuri teemal projekte. Kas seda n-ö pausikohta, mis siin tekkis mis iganes asjaoludel, kas seda saaks mingil moel kasutada selleks, et mõelda natukene koostöövormidele. Kas igaüks vajab ühes ja samas valdkonnas – kultuurhariduse valdkonnas – saali, aita, meediakooli, EKA eraldi maja. Kas midagi saaks siiski ka ühendada, teha koostööd natuke rohkem?

Andrus Ansip

Kui me neid eelistusi oleme pingeritta seadnud, siis me oleme ka põhjalikult kaalunud sünergia tekitamise võimalusi ja me oleme selliseid kohti ka leidnud. Tartus näiteks tahtsid kaks kõrgkooli 2–3 kilomeetri pikkuste vahemaade taha ehitada oma biotehnoloogiakeskusi. Tuleb üks keskus, kus mõlemad hakkavad tegutsema. Taolisi näiteid on teisigi veel. Ega kõike ühte majja kokku panna saa. Nii et, kus on võimalik, seal oleme ühistegevust stimuleerinud ka Euroopa Liidu vahenditega. Edaspidi, ma arvan, et me peaksime neid vahendeid märksa rohkem kasutama selleks, et üldhariduskoolide olukorda parandada, anda neid vahendeid tõeliselt perspektiivsetele koolidele. See oleks ka preemia liitumiseks. Aga praegusel juhul, kui meil on jutt nendest vahenditest, mis ilmselt jäävad kasutamata kunstiakadeemia uue hoone ehitamisel, siis ma arvan, et kõige lihtsam on ikkagi võtta nimekirjast järgmine objekt. Kui meil on tegemist muusikaobjektidega, siis kultuuri valdkonda jäävad need vahendid nagunii.

Aga et kultuur oleks liiga palju raha saanud, selle avaldusega mina ei esine, see oli Raimo, sinu avaldus.

Andres Einmann, BNS

Mul on küsimus justiitsministrile seoses Venemaa kavaga anda Eerik-Niiles Krossi suhtes välja rahvusvaheline vahistamismäärus. Kui see määrus peaks tulema, kas Eesti peab selle rahvusvahelise kohustuse täitmiseks midagi ette võtma?

Kristen Michal

Ma proovin kommenteerida, nii palju kui see minu pädevuses on. Tegelikult ma arvan, pikema ja põhjalikuma kommentaari tasuks võib-olla küsida Riigiprokuratuurilt. Riigiprokuratuur on Venemaale andnud ka teada, et tegelikult on võimalus saata Eerik-Niiles Krossile küsimused ka siia, mis neid huvitavad, ja on võimalik, et need uurijad tulevad siia ja küsitlevad Eerik-Niiles Krossi Eestis. See ei ole kuidagi Eestis väga varjatud informatsioon, kui neil on midagi sellist. Lisaks on prokuratuur teinud ka ettepaneku see uurimine Eestile üle anda koos kogutud tõenditega, mis neil on. Eks siis jääb vaid oodata, et kas Venemaa poolt on reaalne huvi selle uurimise üleandmiseks ja reaalne huvi ka tegelikult selle vastu, et Eestis küsitletakse Eesti kodanikku või otsustab Venemaa midagi muud teha, mis vähemalt minu asjatundmatule silmale võib-olla ei tundu just erilise uurimishuvina. Eks te ise lugege sealt vihjete vahelt välja. Aitäh!

Andres Einmann, BNS

Aga kui selline vahistamismäärus peaks tulema, kas Eesti peab midagi tegema?

Kristen Michal

Seda täna ei ole, selles mõttes võib-olla on nagu vara spekuleerida. Me oleme pöördunud Venemaa poole ja mina lähtun heast usust, et Venemaa siis teeb kõik selleks, et see uurimine kas Eestile üle anda või tulevad nende uurijad siia, et küsitleda inimest, keda nad küsitleda tahavad. Tehniliselt võttes, ega nemad ei küsitlegi, eestlased küsitlevad, aga neil on õigus seal juures olla või oma küsimusi esitada nendele küsitlejatele. Lähtume ikkagi sellest eeldusest praegu ja ütleme nii, et vaatame, kuidas seal siis edasi läheb.

Ott Heinapuu, BNS

Kuna keskkonnaministrit ei ole siis, küsimus rahandusministrile. Valitsus arutas Kyoto protokolliga seonduvaid seisukohti, tahaksin teada, milliseid kvoodikaubanduse võimalusi Eestil praegu paistab ja kas Durbani kokkuleppega on nendes midagi muutunud?

Jürgen Ligi

Hoiatage ette, kui te nii küsite, mul ei ole tõesti palju öelda. Peaministrile on see teema lähedal, meie majas keegi tegeleb, aga ma ei ole valmis palju informatsiooni selles andma.

Andrus Ansip

Selle Durbani kokkuleppe võimalik mõju on olemas, aga see ei ole mitte väga tugev mõju. Ehk siis kui Euroopa kvoodikaubandus võiks taastuda, siis võiks see ka mõju avaldada Kyoto saasteühikute hindadele. Teatavasti on Euroopas kvoodihinnad kiiresti langenud ja väljaspool Euroopa Liitu, Jaapanis näiteks on ettevõtjad huvitatud Euroopa kvootide, meil kaubeldavate kvootide soetamisest või vahetamiseset AUU-de vastu ja kui need Durbani kokkulepped sisendavad turgudele usku, siis see on selgelt Eesti huvides. Sest siis õnnestub meil Jaapanisse rohkem müüa.

Ott Heinapuu, BNS

Aitäh! Ja siis küsimus peaministrile. Kas töötukassa osas on näha mingisugust lahendust või on oht, et töötukassa eelarve jääb jaanuari lõpuks vastu võtmata?

Andrus Ansip

Jürgen tahtis vastata, see on tema lemmikteema.

Jürgen Ligi

Muidugi peame meie lahenduse leidma. Sotsiaalset dialoogi ei saa üksi pidada. Ja tööturuteenused tuleb tagada. Mis puudutab nende tegevuseelarvet, siis siin on omad retseptid, see asi ei jää toppama tujude ja tarbetute vaidluste taha. Aga ega see olukord meeldiv ei ole muidugi.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis aeg intervjuudeks.

Lõpp