Valitsuse kommunikatsioonibüroo, 01.06.2012 14:35
Enamus ELi liikmesriike soovib investeeringute mahu säilitamist
Ühtekuuluvuspoliitika riikide tippkohtumine Bukarestis 01.06.2012
Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Rumeenia, Bukarest, 1. juuni 2012 - Ühtekuuluvuspoliitika riikide tippkohtumisel Bukarestis tegid kuusteist Euroopa Liidu liikmesriiki avalduse, milles öeldakse, et Euroopa Liidu investeeringute üldmaht peab jääma samaks praeguse perioodiga, kuna see toetab Euroopa majanduskasvu.
Bulgaaria, Tšehhi, Küpros, Horvaatia, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania esindajad ütlevad ühisavalduses, et just ühtekuuluvuspoliitika on oluline vahend investeerimiseks liidu eri piirkondade majanduskasvu, tööhõivesse ja konkurentsivõimesse ilma et eelarvete kestlikkus ohtu satuks. Euroopa Komisjoni hinnangul on ühtekuuluvuspoliitika viimase kümne aasta jooksul kaasa aidanud 2,4 miljoni töökohta loomisele Euroopa Liidus.
Samal ajal tunnistab avaldus, lähtuvalt ka Eesti ettepanekutest, ühtekuuluvuspoliitika reformimise ja kulutuste kvaliteedi parandamise vajadust. Peaminister Andrus Ansipi sõnul tuleb lisaks investeeringute üldmahu säilitamisele tagada, et investeeringud oleksid kvaliteetsed ning neid ei tehtaks riikide eelarvekestlikkuse arvelt. Seetôttu toetab Eesti makrotingimuste kehtestamist toetuse saajatele. "Makromajanduslikud tingimused on meie kõigi huvides," ütles Ansip.
Eesti toetab ka pea 50 miljardi euro suurust Euroopa Ühendamise rahastut, mis tagab siseturul piiriüleste füüsiliste pudelikaelte kõrvaldamise. Peaministeri sõnul on äärmiselt oluline, et meil oleks Euroopa Liidu 85-protsendilise kaasfinantseerimise abil võimalik teha piiriüleseid taristuprojekte nagu näiteks Rail Baltic.
"Eesti riigi eesmärk on olnud viimased 20 aasta liituda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, täna on meie jaoks olulised füüsilised ühendused," ütles Ansip kohtumisel sõna võttes ning kinnitades, et ta on tugev Euroopa Ühendamise rahastu toetaja.
Järgmise perioodi, st aastate 2014-2020, ühtekuuluvuspoliitika puhul tekitab kõige enam vaidlusi selle kogumaht. Netomaksjad soovivad eelarve mahtu oluliselt vähendada (u 10%, 100 mld) ja näevad kokkuhoiukohta ennekõike ühtekuuluvuspoliitikas, kuna see on kõige suurem valdkond. Ühtekuuluvuspoliitika riigid on vastukaaluks kaitsnud investeeringute kogumahtu. Samal seisukohal on ka Euroopa Komisjon. Kohtumisel osales ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.
Deklaratsioonis kutsutakse juunis kogunevat Euroopa Ülemkogu üles võtma allakirjutanud riikide esitatud eesmärke arvesse.
Pilte kohtumisest vaata siit: http://www.valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#1942-1
