Peaminister Ansip: Läänemere regiooni majanduskasvu toetaks toimiv digiturg

Peaminister Andrus Ansip Läänemeremaade Arengufoorumil Kopenhaagenis 18.06.2012

Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

"Meie regiooni pikaajaline majandusedu sõltub meie riikide ühendamisest," ütles peaminister Läänemeremaade Arengufoorumil. Ta tõi näiteks Rail Baltica projekti, mis avardaks ettevõtjate turge, looks töökohti ning aitaks kaasa regiooni majanduskasvule.

Valitsusjuhi sõnul on Läänemeremaadel hea võimalus olla piiriüleste e-teenuste eestkõneleja Euroopa Liidus. "Me oleme igaüks oma riigi sees edukad e-lahenduste kasutajad, aga nüüd me peaksime astuma järgmise sammu," lisas Ansip. Tema sõnul on oluline tegeleda toimiva ühtse digituru arendamisega.

"Mõned head näited meil juba on," rääkis valitsusjuht. Näiteks Soome ja Läti kodanikud saavad oma ID-kaardi abil kasutada Eesti e-teenuseid, aga need on vaid üksikud näited. Ansip tegi ettepaneku luua kõrgetasemeline töögrupp, kes hakkaks arendama regiooni digistrateegiat kaasates erasektorit ning kõigi Läänemeremaade esindajaid.

Pärastlõunal kohtus peaminister arengufoorumit digitaalse turu arengu teemadel nõustanud grupiga, mille koosseisu kuuluvad Läänemere riikide kaubanduskodade esindajad ning mitmete maailma IKT-suurfirmade piirkondlikud juhid (nt Google, Microsoft, IBM, Ericsson, Sitella). Eestit esindavad selles grupis Ericsson Eesti juht Seth Lackman ning Linnar Viik.

Nõuandva grupi liikmed soovitasid edasi minna nelja prioriteetse alaga. Esimeseks prioriteetseks alaks nimetasid asjatundjad e-hankeid. Kui 25 protsenti hangetest toimuks regioonis piiriüleselt ja elektroonsena, saaks piirkonna riigid 3,85 miljardit eurot majanduslikku võitu (0,1% SKP-st).

Teisena toodi esile reeglite harmoniseerimist. Euroopa Liidu hinnangute alusel saaks piirkonna riigid sellest 41 miljardit eurot majanduslikku kasu (1,1% SKP-st). Kolmandaks prioriteediks soovitasid eksperdid rändlusteenuste arendamist (roaming), mille sihiks peaks olema, et piirkonna riikides ei tehta sideteenustes vahet nn siseriiklikes ja rändlustariifides.  Neljas potentsiaalne ala on internetiteenuste vahendamine, mis hõlmab nii sideteenuse kui ka sisu- ja teenuskeskkondade pakkujaid. Hinnanguliselt võiks piirideta turul nende kogupanus majandusse olla 84 miljardit eurot (2,3% SKP-st).

Peaministri sõnul peab Läänemeremaades digituruga edasiminek toetama ja täiendama samalaadseid edusamme kogu Euroopa Liidu tasandil. Lisaks nõuandva grupi pakutud neljale alale peab Eesti oluliseks edasi liikuda digitaalsete usaldusteenuste (nt ID-kaarti) teemaga. Ainult selles valdkonnas reeglite harmoniseerimisel, eri riikide lahenduste omavahelise koosvõime ja ühtse standardi korral tekib hädavajalik usalduslik alus teenuste piiriüleselt elektroonselt pakkumiseks ja tarbimiseks.

Pilte foorumilt vaata siit: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2042-1