Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 16. august 2012

Juhataja Inga Bowden

Tere, head ajakirjanikud! Tänasest valitsuse istungist ja kabinetinõupidamisest annavad teie ees olevad ministrid ülevaate. Sissejuhatuseks ikka sõna peaministrile.


Andrus Ansip

Aitäh! Valitsus andis täna nõusoleku Eesti Haigekassa nõukogu liikmete koosseisu muutmiseks. Nimelt kutsutakse Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul Eesti Haigekassa nõukogust tagasi Allar Jõks, Tiit Kuuli ja Kristina Siimar ja uuteks liikmeteks nimetatakse Altosaar&Bernadt osaühingu juhatuse liige Aimar Altosaar, aktsiaseltsi Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens ja AS LHV Pank nõukogu liige Andres Viisemann.
Miks Tööandjate Keskliit on otsustanud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul vahetada haigekassa nõukogu liikmeid, seda tuleb küsida Tööandjate Keskliidu käest. Valitsuse liikmetel seda informatsiooni ei ole. Aga ega valitsusel ka valikuid ei ole. Kui Tööandjate Keskliit ettepaneku teeb, siis valitsus selle ettepanekuga nõustub.

Valitsus otsustas, et Eesti hakkab alates 21. augustist käesoleval aastal esindama Rootsit viisaküsimustes Valgevenes. Teatavasti Rootsi on sunnitud oma saatkonna Minskis sulgema ja seetõttu ongi suhteliselt loogiline käik, et nii nagu Eesti esindab Soomet viisaküsimustes Minskis, nii hakkab Eesti esindama viisaküsimustes Minskis ka Rootsit. Praegu esindab Rootsi Eestit Kuubal Havannas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis Pretoorias.

Kultuuriministri laevastik sai kaks alust juurde ja arvata võib, et kultuuriministeeriumil on Eestis üleüldse praegusel ajal kõige suurem laevastik. Valitsus kiitis heaks ühe piirivalvelaeva ja ühe kaatri üle andmise Kultuuriministeeriumile. Seni on need laevad olnud Siseministeeriumi kasutuses ja loomulikult eesmärk on need laevad muuseumi laevadena säilitada ja see on põhjus, miks Kultuuriministeerium need laevad sai. Alused säilitatakse Lennusadamas, tehniliselt on nad amortiseerunud. Piirivalvelaev „Maru“ ehk siis PVL-106 teenistus lõppes selle aasta alguses. Laev oli ehitatud 1964. aastal ja selle sai piirivalve 1995. aastal Soome riigilt ja kaater PVK-002 on ehitatud aastal 1966 ja Eesti sai selle 1993. aastal Rootsi rannavalvelt ning see lõpetas teenistuse 2010. a lõpul. Nii palju minu poolt. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Sõna justiitsministrile. Palun.


Kristen Michal

Tervist! Meil oli valitsuse päevakorras kolm suuremat ja olulisemat teemat. Esimene on avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu. Hästi lihtsalt öeldes, siis tegemist on seadusega, mille eesmärgiks on avaliku sektori poolt erineval viisil kokku kogutud andmete taaskasutamise võimaldamine erasektorile ja kaasa arvatud ärilistel eesmärkidel. Seda tehakse üle kogu maailma ja Euroopas on selline suundumus väga levinud. Mõte on tegelikult iseenesest lihtne, et need andmed, mis on kokku kogutud, nende andmetega on võimalik kas siis erinevatel ettevõtjatel, ükskõik kellel pakkuda inimestele erinevaid nutikaid e-teenuseid. Ma arvan, see on igati selline Eestis õige suund, kuhu edasi minna. See tegelikult tähendabki seda, et ütleme, kui tuua näiteid, siis maanteeamet on loonud täna juba näiteks sellise asja, nagu peatus.ee ja selliseid lahendusi on tulemas veel ja veel.

Majandusministeerium ja rahandusministeerium on ühiselt ka loomas ülevaadet kohalike omavalitsuste finantsküsimustest. Nii et tegemist on, ma arvan, igati sellise asjaga, mis Eestis peaks sellist just ettevõtlust ja just neid, selliseid nutikaid e-lahendusi toetama. Seda on oodatud ka minu meelest aastaid. Nii et igati selline innovatiivne ja mõistlik võimalus.

Kokkuvõttes tavalisele inimesele mida see tähendab? See tähendab tegelikult seda, et tekibki erinevaid selliseid mugavusteenuseid. On riike, kus on selle põhjal loodud erinevaid kas või väga täpseid ilmaennustamismehhanisme, on kõiki muid mehhanisme tekkinud. Kindlasti väga positiivne asi.

Ja võib-olla tasub märkimist ka, kui keegi muretseb, et mida see tähendab isikuandmete kaitse seisukohast, siis kindlasti isikuandmete kaitse põhimõtteid siin arvestatakse. Kui on arvestatud varem, et kinnistusraamatusse päringu tegemine üksikpäringuna ei riiva liigselt isiku eraelu puutumatuse põhimõtet, siis masspäringuna isikustatud kujul seda siiski tegema ei hakata, vaid need andmed antakse välja üldisemalt. Ja mis on ka praktiline teada, et nende andmete väljastamise eest võetakse võimalikult madalat tasu, tegelikult seda tasu, mis kulub nende andmete masintöödeldaval või muul viisil kättesaadavaks tegemiseks või siis selle andmebaasi pidamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Nii et selline asi.

Siis andsime kokkuvõtte valitsusele ja ülevaate sellest, mida on teinud kuriteoennetuse nõukogu 2011. aastal. Tegemist on üsnagi laiapõhjalise nõukoguga, kuhu kuulub kuus ministrit, erinevate erialaorganisatsioonide, politsei, prokuratuur jne esindajad, teadlased, praktikud, omavalitsuste esindajad, mittetulundusühingute esindajad. Tegelikult selle nõukogu tegevus on juba, selle tegutsemine on aset leidnud aastast 93 ja viimase aasta selline põhiline tegevus ongi olnud dialoog ja lahenduste otsimine eeskätt just alaealisi puudutavates küsimustes.

Üks küsimus on, mida me oleme ka arutanud ja otsinud ühiselt lahendusi, on see, et kuidas tagada selline universaalsuse põhimõte lastega töötamise piirangute osas, et iga kord, kui midagi seadustes muutub, ei peaks kümmet eri seadust muutma hakkama, et need piirangud kehtestab erineval kujul kohtades, kus lastevastaste või seksuaalkuritegude eest karistatud isikud võivad lastega kokku puutuda. Samamoodi on seal arutatud ja käima läinud, kus justiitsministeerium on Eesti Kirikute Nõukoguga teinud vastava koostööleppe, on vanglast tähtaegselt vabanenud isikute tugiteenused, ka selliste asjadega tegeletakse. Ja võib-olla selline kolmas märksõna, ega neid teemasid on seal päris palju olnud, aga märksõna võib-olla on oluline, kus tuleb kindlasti politseid ja prokuratuuri tunnustada, on just arutelud ja sisuline lähenemine perevägivalla ärahoidmisele. Viimase aastaga, ma julgen arvata, on see suhtumine ikkagi selgelt vähem tolerantsemaks muutunud. Politsei viib läbi ka vastavaid koolitusi, et tagada just vägivallajuhtumitele parem ja märksa tugevam reageerimine koha alguses. See on oluline ka juba seetõttu, et vägivallal on kombeks ikkagi üldjuhul muutuda järjest raskemaks ja see tähendab seda, et eriti vägivalla ja selliste isikuvastaste kuritegude puhul võimalikult varajane sekkumine tähendab ühiskonnale väiksemaid probleeme ja kindlasti nii ohvritele kui kas või pealt nägevatele lastele. See on see, millega kuriteoennetuse nõukogu 2011. aastal tegeles ja neid teemasid oli seal veel väga palju. Nii et kellel huvi, saab siis täpsemalt ise lugeda.

Ja kolmas oluline teema, mis täna tegelikult valitsuse poolt seadusandja poole teele asub, puudutab vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Üldjoontes täpsustatakse vangidele seatavaid piiranguid. Täpsustatakse juhtumeid, kuidas saab keelduda lühi-, pikaajalistest kohtumistest või nende võimaldamisest. Täpsustatakse näiteks selliseid asju, mis tavaelus juba on nii või teisiti, näiteks see, et avavanglas kantakse isiklikku riietust. Valdavas osas sellised praktilised küsimused, et vangid näiteks ei tohi teatud juhtudel kanda kõrvaklappe, et nad ei kuule neid käsklusi, ja täpsustatakse ka seda, et ei lubata vanglasse kergesti riknevaid toiduaineid jne, mis on üldiselt suhteliselt mõistlik. Lisaks veel on kaks sellist olulisemat blokki, selles on see, et kriminaalhooldusametniku järelevalveroll täpsustub. Kui pannakse käitumiskontrolli ajal inimestele alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld, siis tegelikult seda keeldu on võimalik edaspidi täpsemalt kontrollida. Lisaks saavad vanglaametnikud paremini osutada ametiabi politseile, ka see täpsustub.

Ja võib-olla enim diskussiooni selle eelnõu valmimise ajal ja tõenäoliselt parlamendis tekitab küsimus, mis on tulnud julgeolekuasutuste poolt, on see sama küsimus, et riigi reetmises süüdi mõistetute puhul piirangute kehtestamine, see tegelikult tähendab seda, et selle eelnõu puhul antakse siiski võimalus halduskohtu esimehe või tema poolt määratud kohtuniku loal ja julgeolekuasutuse juhi taotlusel kehtestada piirangud riigi reetmise eest karistust kandvate isikute suhtlemise ja kohtumiste osas ja sätestatakse see, milliste kohtumiste juures viibib julgeolekuametnik ja milliste juures vanglaametnik. Nii et selline eelnõu. Kõik. Aitäh!


Juhataja

Aitäh! Ja nüüd rahandusministrile sõna.


Jürgen Ligi

Justiitsminister rääkis, kuidas tehakse masinloetavaks avaliku sektori valduses olev teave. Selle jätkuks ütleks, et siin on välja valitud piloodina, see kole sõna, pilootprojekti nagu omavalitsuste andmed ja rahandusministeerium on jõudmas siin tulemuseni. Edaspidi saab siis näiteks ajakirjanik või kodanik võrrelda omavalitsuste kulusid ühele või teisele artiklile, olgu see siis tänavavalgustus või kooliinvesteeringud või minu poolest siis lasteaia omad. Igati põnev asi ja koos majandusministeeriumiga me arendame selle informatsiooni pilve viimist. Siiani oleme näiteks omavalitsuste andmeid pidanud igale küsijale otsima, meil ikka telefon kogu aeg heliseb, jälle küsitakse, kui palju midagi kuskil, see ei ole praktiline asjaajamine.

Valitsus muutis välisvahendite andmist korraldavate asutuste ülesandeid, meie eesmärk on nende üksuste arvu vähendamine. Siin on kindlasti professionaalsuse ja riskide küsimus, et neid jagajaid ei oleks liiga palju ja antud juhul siis me jätame transpordi valdkonna rahajagamised Tehnilise Järelevalve Ametile. Veeteede Amet on üks, kes välja jääb tänase otsusega raha jagajate hulgast. Aga siin minu meelest muutusi veel õige mitu tulemas.

Valitsus sai ülevaate esimese poolaasta majanduse arengutest. Eelmine kord sai räägitud eelarvelaekumistest, nüüd on siis ametlikud andmed käes. Eelmine kord sai öeldud, et majanduse arengud olid oodatust paremad. Alati on vaja ka jälgida, et kes mida ootas. Uudised, mis reageerisid, et justkui analüütikud ootasid, neile oli see pettumus, ja siis mõni analüütik ütles, et justkui oli paras. Meie räägime ikkagi ametlike prognoosidega võrdlusest. Võin öelda, et esimesel poolaastal majandus kosus väga korralikult üldisel taustal, mis Euroopas on. Eurotsoonis oleme koos Slovakkiaga olnud kõige kiirema kasvuga ja kui see teise kvartali kasv statistika andmetel oli 2%, siis kui tööpäevadega korrigeerida, nagu teeb siin Eurostat, oli see kasv 2,5%. Ja poolaasta kasv siis kokkuvõttes, mis ei ole veel lõplik ja ei ole ka me üritanud seda täpselt välja arvutada, igatahes on üle 2,5% olnud, mis on selle üldiselt tumedal taustal ja meie 1,7%se majandusprognoosi kasvu taustal just see, mis eelmine kord sai öeldud, oodatust parem. Mis need põhjused on? Eks ole räägitud ka, mis meid pidurdab, on välisnõudlus. Aga hea külg on see, et partneritest Rootsi, Venemaa ja Läti on kosunud korralikult, ekspordile on see hästi mõjunud.

Kui eksporti hinnata, siis me alati lahutame teatud hästi volatiilset sektorit, ka ühe näitena, need on siis elektroonika ja kütused ja võib öelda, et pole paha, ka ekspordi seis ei ole üldse paha kogu selle tumeda õhkkonna üle, mis siis Euroopa ümber on loodud. Samas kasvu peamine põhjus on ikkagi sisemaine, vaatamata ekspordi, ütleme nii, et rahuldavale seisule, siin tuleb esile tõsta nii investeeringuid kui eratarbimist. Ja võrreldes majanduskindlust, siis Eestil on see, meil on, ütleme, praktikute ja äripraktikute ja tarbijate küsitlemisel saadud number, et Eestil on see ärikindluse optimism tunduvalt üle Euroopa üldise fooni.

Tööhõive on muidugi üks, mis meile alati muret teeb. Need numbrid on väljas, siin on tööpuudus alanenud 10,2%ni. Mulle ikkagi tuleb meelde valimisdebatt, nii palju kui seal debatti oli, aga kuidas üks ekspert, kes meil on siin Eesti kõige suurem, seadis kahtluse alla minu väite, et lähiaastatel langeb nii registreeritud kui tegelik tööpuudus alla 10%, et kus ta küll nii optimistlik on, nüüd on ta piiripeal. Registreeritud on kaugelt madalam kui 10, ta on midagi 6 koma kandis, Andrus teab kindlasti peast.


Andrus Ansip

6,0

Jürgen Ligi

Ja kui palju on siis tegelik?

Andrus Ansip

10,2

Jürgen Ligi

Õige, kirjutan üles. Ongi nii. Ja võib öelda, et see ilus külg on seal see, et kui me tööpuudusest räägime, siis tööhõivenumber on ikkagi hästi korralik. Ja suur küsimus alati, et kui palju siis saab ajada välismaa kaela, üldmulje on, et eestlased töötavad põhiliselt välismaal. See number paistab suurem. Põhiline on ikkagi sisemaal loodud töökohad ja sisemaine majandusaktiivsus. Kuigi ka sellel on oma mõju olemas, mis siis üle lahe ja mujal toimetatakse, aga põhiline on olnud sisemaine töökohtade arvu kasv.
Tööhõivatute arv tõusis teises kvartalis 3,6%, mis on 22 tuhat inimest ja üldsumma on 624 300 inimest. Jah, mul on ka see peaministri ette öeldud number siis nüüd fikseeritud siin 6,0 protsendil.

Tarbijahinnad, jällegi mis kellelegi, ilu on siin vaataja silmades, kui tuli välja see tarbijahinna indeks, siis enamik kommentaare ütleb, et eurotsooni kõige kõrgem. Jälle kõige kõrgem, ikka kõige kõrgem ja alati kõige kõrgem hinna kasv. Aga võib vaadata ka sedapidi, et see on tublisti aeglustuv number või vähenev number. Hinna kasv on järjest aeglustunud. Nafta hind on muidugi peamine riskitegur siin, aga üldiselt hinnatõus ikkagi pidurdub ja me peame endale kogu selle hindade üle muretsemise juures sisendama, et ega siin ei ole mingisuguseid imerohte juhul, kui valitsus hoiab rahandust tasakaalus ja keskpank langetab neid otsuseid, mis ta langetab. Siin mingisugust vägivalda hindade kallal teha ei saa. Need hinnad kipuvad tõusma, see on ammu teada tõde, natukene kiiremini kui Euroopas keskmiselt, sest et nad on endiselt madalamad suurusjärk, siis Eurostati andmed on 80% Euroopa keskmisest hinnatasemest meil ja samas majanduskasv on kõrgem. Nii et meil on hinnatõusu ruum kogu aeg olemas.

Majandusel läheb suhteliselt hästi ja optimism on kõrge, sealt tekib nõudlus ja hindade võrdluses on ka oma ruum olemas. Nii et pole midagi vaja üle muretseda, tuleb lihtsalt arvestada, et meie majandus kasvab ka siis paar protsenti lisaks, mitte ainult hindade kasvu arvel, mis Euroopa tegelikkus ei ole. Euroopas on nii, et inflatsiooni võrra kasvab ja muu arvel kahaneb ja selles on siis ka meie vastus olnud, et teenime siiski, kes kuidas muidugi, aga teenib, meie sissetulekute kasv on olnud hindade kasvust kiirem. Muidugi on siin suureks teemaks need eelarve vaidluste ajal eri huvigruppide palgaigatsused. Ma usun, ka valitsus ikkagi seda teed ei lähe, et 20%stest palgatõusudest ei maksa unistada kellelgi. Me oleme teinud pikki ettevalmistusi, pikki pingutusi, ütleme niimoodi, et siis kriisi tagasilöökidest üle saada riigisektoris. Erasektoris teatud sektoritel läheb paremini ja palku on juba korralikult tõstetud. Riigisektoris me ei tee mingisuguseid ettevaatamatuid samme. Küll aga oleme korrastanud riigisektorit, kõik see tugiteenuste temaatika ja ka tegelikult riigipalgaliste arvu vähendamine, välja arvatud kaitsevägi. Need annavad siis ka tasapisi ruumi teatud palgatõusudeks, aga need ei ole mingisugused ülepõllu ja kahekohalised numbrid, need on lihtsalt üks manööverdamisruum.

Ja kui jälle mõni artikkel ilmub, siis see ei peegelda tegelikult antud huvigrupi kõige kehvemat olukorda riigisektoris, et nendel, kelle pärast me peaksime kõige rohkem muretsema, need tavaliselt kõva häälega ei virise. Jõustruktuuridega on küll niimoodi, et see ei ole mingisugune avastus, et buumi aegadel lahkuti väga palju jõustruktuuridest, kriisi ajal tuldi tagasi ning kus töökohti on juurde tekkinud, toimub mõneti samasugune protsess ja see suurusjärk on üsna sarnane. Kui sealt lahkutakse, siis see ongi kogu maailmas protsess, kui majandusel läheb paremini, kui töökohti tekib väljaspool jõustruktuure, siis inimesed otsivad rakendust väljapool. Ja muidugi ei saa ka eitada, et ohvitseride puhul, kellel on eripension kindlustatud, on ka stiimul jääda kaitseväkke väiksem, nad saavad eripensioni edasi ja saavad mujal töötada. Ei ole meil riik jäämas kaitseta, nii palju kui me ise seda üldse, kui see üldse meie panusest sõltub, olukord on üsna ootuspärane ja loomulikus tasakaalus, ma väidaks. Keegi ei ole kaitse eelarvet ka kärpinud. See on pidevalt kasvanud ja ühiskonna jõukus on see, mis siis määrab, kui palju keegi saab loota palgatõusu. Aga minu poolt vast kõik. Aitäh!


Juhataja

Aitäh! Ja mikrofon teile.

Marju Kaasik, ERR, Aktuaalne Kaamera

Ma jätkaks kohe selle avaliku sektori palgatõusu ootuste teemal. Rahandusminister, te ütlesite, 20-protsendilist palgatõusu ei maksa oodata. Palju siis maksab ja kes saavad näiteks järgmisest aastast palka juurde?


Jürgen Ligi

See on ikkagi eelarve läbirääkimiste, eelarve valikute küsimus. Ühiskond ei ole rikkaks saanud, me oleme pikalt ravinud haavu. Teatud manööverdamisruumi on hakanud haldusalades tekkima, aga see ei ole mingi massiivne number, mida välja hõigata. Ja üldisel tasemel riigisektori palgad ei ole nii madalad, et oleks vaja viriseda.


Juhataja

Aitäh! Täpsustus veel.

Marju Kaasik

Teine küsimus on peaministrile seoses haigekassa nõukogu liikmete vahetusega. Mis te arvate, kas nüüd on lootust, et kui kolm nõukogu liiget on vahetatud, et juhatuse esimees haigekassal õnnestub kolmandal katsel ära valida?


Andrus Ansip

Te peaksite selle küsimuse esitama haigekassa nõukogu liikmetele mitte peaministrile. Ma ei oska seda kommenteerida. Ma ei tea, missuguse kandidaadi poolt võisid hääletada need Tööandjate Keskliidu haigekassa nõukogu liikmed, kes nüüd tagasi kutsutakse. Mul pole mitte mingisugust ettekujutust, kelle poolt võiks hääletada need, kelle valitsus täna otsustas sinna haigekassa nõukogusse nimetada. Need küsimused tuleks esitada Tööandjate Keskliidu esindajatele ja haigekassa nõukogu liikmetele. Muidugi ma loodaksin, et see haigekassa nõukogu oleks võimeline nimetama siis ka uue haigekassa juhi nime. Me oleme sellest ka Jürgen Ligiga siin pressikonverentsil varem rääkinud, need kaks kandidaati, kellest on praegu avalikkuses räägitud, Hannes Danilov ja Tanel Ross, nad on mõlemad väga tugevad kandidaadid. Kui oleks minu valida, ma oleks emma-kumma esimesel katsel ära valinud. Ja minu jaoks ei olegi väga suurt vahet, kumb see inimene oleks olnud, ma mõlemat hindan väga kõrgelt. Missugused on haigekassa nõukogu liikmete kaalutlused praegu juhi vahetamiseks, seda ma ei oska öelda. Neid põhjusi ei oska mina kommenteerida.

Juhataja

Rahandusminister, palun.

Jürgen Ligi

Küsite? Küsige, mis te küsite? Haigekassa nõukogu liikmena mina ei tea, kes täpselt hääletab, aga tõsiasi on see, et nii nagu peaminister ütleb, siiani on valitud nii emba kui kumba ja seis on tasavägine. Ja mina ei tea, miks tehti selline liigutus, ma tõesti ei saanud aru, kui ma seda eile vaatasin seda nimestikku, ma ei saa aru. Kaks liiget alles määrati. Kui ma nüüd kõhutunde ja silmavaate järgi peaks hindama, siis ma arvan, et lahkunute arvel, see on täiesti minu subjektiivne tunnetus, sest loomulikult isikuvalimised on salajased, et Tanel Rossil jäi hääli vähemaks kahe võrra, no näiteks, eks ole, et kui on siin lihtsalt see vandenõuteooria, et siin käib mingisugune kõva kangutamine ja siis vahepeal jällegi seda ajakirjandusse siis torgatakse, siis mina arvan, et selle vandenõu stsenaariumi järgi nagu lahkumine ei käinud. Aga ma ei tea, mul pole aimugi, mis need asemele tulejad võiksid teha. Võib-olla sealt tuleb näiteks Danilovile kolm häält juurde, ma ei tea. Võib-olla tuleb Rossile kolm häält juurde, ma ei tea. Küsige nendelt….

Andrus Ansip

Võib-olla tuleb kellelegi kolmandale kolm häält?

Jürgen Ligi

Äkki tuleb mulle näiteks.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel küsimuse esitamise soovi?

Andrus Ansip

Ma kinnitan, et see haigekassa juhi teema ei ole valitsuse tasemel arutatav teema. Me ei ole seda arutanud, ei ole ka koalitsioonipartneritega me seda küsimust arutanud. See on haigekassa nõukogu otsustada, nende pädevuses ja ma ootan, et nad otsustaksid.

Jürgen Ligi

Ma siiski lükkan ümber need sõnad, et mina olen küll kurtnud, et mul oleks Tanel Rossi lahkumisest väga kahju. Täitsa ausalt. Nii ongi.

Juhataja

Suured tänud! Aga võimalused intervjuudeks siis. Aitäh!

Lõpp