Peaminister Andrus Ansipi poliitiline avaldus pärast 2012. aasta riigieelarve eelnõu üleandmist Riigikogule, 28. september 2011

Olid ajad, mil selline olukord tähendanuks pea iseenesestmõistetavalt positiivse lisaeelarve tegemist. Enam mitte. Eesti, nagu ka teised riigid, on ühe ülemaailmse finantskriisi võrra kogenum.

Maailma ja Euroopa finantsturud on just viimastel kuudel muutunud jälle väga heitlikeks.

USA eelarveprobleemid, ebaselgus euroala mõne riigi võlakriisi lahendusteede suhtes, arenevate turgude ülekuumenemine ja kõrgemad toorainehinnad on halvendanud maailmamajanduse väljavaateid ja tekitanud sügavaid häireid turgude tavapärases käitumises.

Vaatamata paranemisele sellel nädalal on enamuse Euroopa ja USA pankade aktsiad ikkagi tervelt 40-50% odavamad võrreldes juuni lõpuga. Pessimistlikumaks on muudetud majandusprognoose pea kogu maailmas, sealhulgas Eesti peamiste kaubanduspartnerite juures. See kõik peaks meid veenma konservatiivse eelarvepoliitikaga jätkamise vajaduses.

Riigikogule üle antud Eesti 2012. aasta riigieelarve eelnõu on uue valitsuse esimene. See on eelarve, mille alusteks on ühtlasi nii maailma majanduse reaalsus kui kevadel valijatele antud lubadused. See on konservatiivne eelarve. See on stabiilsuse ja tööhõive suurendamise eelarve.

Ainult siis, kui riigi rahandus on kindlates kätes ja majandus on korras, saavad kasvada kõigi Eesti inimeste palgad, pensionid ja peretoetused. Ainult siis saame endale lubada Põhjamaade tasemel haridust, turvalisust ning paremat arstiabi.

Järgmise aasta eelarve tuludeks on planeeritud 6,11 miljardit eurot. Kulud on 6,57 miljardit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11 protsenti ehk 652,7 miljonit eurot.

Eelarve on koostatud defitsiidiga 2,1 protsenti SKPst, mis on selgitatav peamiselt kahe komponendiga. Kvoodimüügist saadud raha investeerimise mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on järgmisel aastal tervelt poolteist protsenti SKPst. Järgmisel aastal taastame ka täies mahus pensioni II samba riigipoolsed sissemaksed. Eelarvetehniliselt on see kirjeldatud kuluna, ehkki II samba sisu on säästmine tuleviku tarbeks.

Eesti võlakoormus püsib tõenäoliselt ka järgmisel aastal Euroopa Liidu madalaimana – 5,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Riigieelarve defitsiiti ning finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservide arvelt.

Järgmisel aastal jääb prognoositav maksukoormus vaatamata sellele, et alkoholiaktsiis tõuseb 5% ja tubakaaktsiis tõuseb 10%, samale tasemele kui sellel aastal ehk 32,4-le protsendile.

Riik jätkab majanduse elavdamist investeeringute mahu suurendamisega, mis toob kaasa ka olulise tööhõive kasvu.

Võrreldes eelmise aastaga kasvavad avaliku sektori investeeringud 28 protsenti – 1,25 miljardi euroni. Kasvust valdava osa moodustavad heitmekvoodi müügist laekunud vahendid. Avaliku sektori investeeringute osakaal kõigist investeeringutest suureneb 32 protsendini, moodustades 7,3 protsenti SKPst.

Suurimad investeeringute mahud on kavandatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ja keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Suurim osa investeeringutest ehk ca 71 miljonit eurot läheb riigimaanteede remondiks. Suurimateks teeobjektideks on Aruvalla-Kose teelõik 26,4 miljoniga ja Pärnu ümbersõidu ehitamine 17,3 miljoni euroga.

Teede ehituse, liikluskorralduse, remondi ja korrashoiu kulud kasvavad 40,5 miljoni euro võrra rohkem kui 300 miljoni euroni.

Riik jätkab ka kergliiklusteede ehitamisega – kokku saab valmis 71,5 km kergliiklusteid. Ning kuigi omavalitsuste teede hooldus on omavalitsuste endi ülesanne, nähakse majandusministeeriumi eelarvest tuleval aastal omavalitsuste teede korrashoiuks 17,8 miljonit eurot, mis on üle viie miljoni euro võrra enam kui sel aastal. Regionaalpoliitiliselt on väikesaarte jaoks oluline uute laevade soetamine.

Uute teadmiste loomisse ja nende rakendamisele kaasaaitamiseks panustab riik läbi teadus- ja arendustegevuse kulutuste ligi 163 miljonit eurot ehk ühe protsendi SKPst. Siinkohal kutsun üles ka erasektorit panustama enam teadus- ja arendustegevusse. Muu maailma praktika kinnitab, et see tasub ära – suurema lisandväärtusega tooted ning teenused on konkurentsivõimelisemad ja ettevõtetele tähendab see suuremaid tulusid, suuremat läbilöögivõimet eksportturgudel. Riigile tervikuna aga liikumist Põhjamaadele omasele kõrgel lisandväärtusel põhineva majandusmudeli poole.

Tegevusalade lõikes on jätkuvalt valitsuse prioriteetideks hariduse ning majanduse valdkonnad. Eelarve on suunatud majandusliku stabiilsuse suurendamisele. Majanduse valdkonna kulud kasvavad 133 miljoni euro ehk 15 protsendi võrra.

Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse valdkondadele arendamise toetused kasvavad 47 mln euro võrra 311 miljoni euroni.

Uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kasutuselevõtu meetme raames toetatakse 11 miljoni euroga interneti baasvõrgu rajamist, mille abil saab võimaluse kiireks internetiühenduseks enam kui 40 000 Eesti maapiirkonna elanikku.

Hiljuti teatas OECD oma raportis, tsiteerin: „Haridus on üldiselt hea kindlustus töötuse vastu ning majanduslikult rasketel aegadel tööle jäämiseks – eriti on see tõsi Eesti kohta.“ Tsitaadi lõpp.

Ja hoolimata sellest, et Eesti on haridusse panustajana Euroopa riikide esirinnas, otsustasime suurendada hariduse valdkonda suunatavad raha 62 miljoni euro ehk 9 protsendi võrra. Suuresti tähendab see kvoodimüügi vahendeid, mille arvelt renoveeritakse enam kui poolsada koolihoonet ja õpilaskodu. Kõrghariduse riiklik koolitustellimus kasvab 103,2-e miljoni euroni.

Plaanis on rahastada ka IT Akadeemia käivitamist, mis on Eesti riigi, ülikoolide ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete programm, et tagada valdkonna jaoks vajalikku tööjõuressurssi ning pakkuda konkurentsivõimelisel tasemel IKT haridust.

Riigieelarve kuludest suurima osa ehk kolmandiku moodustavad kulud sotsiaalsele kaitsele, ent sellegi poolest need suurenevad 190 miljonit eurot ehk 10 protsenti. Tähtsaimana toon välja valitsuse otsuse tõsta pensione tulevast aastast 4,4 protsenti. Kasina eelarve piirides ei ole seda vähe. Pensionide väljamakseteks suunab riik tuleval aastal 72 miljonit eurot rohkem, kokku üle 1,3 miljardi euro.

Nii eakamaid kui nooremaid puudutab ravikindlustuse osa sotsiaalministeeriumi eelarves, mis moodustab 770 miljonit eurot ning annab võimaluse taastada ravikindlustuses tervishoiuteenuste hinnad kriisieelsele tasemele.

Riigil on plaanis renoveerida mitmeid sotsiaalobjekte, millest suurimad on Võisiku-, Erastvere ja Sõmera hooldekodud. Täiendavalt suunatakse vahendeid haiglavõrgu arendamiseks, sealhulgas Viljandi ja Pärnu Haiglale. Sotsiaaltoetused kasvavad kokku ligi 9,4 miljonit eurot. Kaks ja pool miljonit eurot suunatakse eluasemetingimuste parandamiseks paljulapselistele peredele ja teistele sihtgruppidele.

Vaatamata sellele, et töötuid on vähemaks jäänud, panustab riik läbi Töötukassa töötute tööleaitamiseks samas mahus, mis eelmisel aastal. Eesmärgiks on seatud eelkõige pikaaegse tööpuuduse vähendamine ja suurem osalemine elukestvas õppes.

Sisejulgeolekus panustab riik õnnetussurmade vähendamisele läbi ennetustöö.

Selleks on eelarves ette nähtud 62% rohkem raha kui 2011. aastal. Avaliku korra ja julgeoleku kulutused suurenevad 13 % tänu IT-agentuuri loomisele Eestisse ning eriotstarbelise reostustõrjelaeva ehituse toetamisega.

Justiitsvaldkonnas muutuvad tuleval aastal kohtumenetlused kiiremaks ning paraneb isikute õiguste kaitse. Laiendame võimalusi tasuta õigusnõu saamiseks vähemkindlustatud inimestele. Justiitsministeeriumile on planeeritud selleks otstarbeks varasemast kolm korda suurem summa.

Kuigi valitsuse efektiivsuselt oleme konkurentsivõime edetabeli järgi niigi Euroopa tipus, on seda võimalik parandada veelgi viies läbi avaliku teenistuse reformi, mille eesmärgiks on muuta avalik teenistus dünaamilisemaks ja kaasaegsemaks. See on üks olulisematest küsimustest, mis valitsusel ja parlamendil tuleb lahendada.

Keskkonna paremaks hoidmiseks ja säästmiseks suuname 400 miljonit eurot – see tähendab panust rohelisse majandusse, see tähendab töökohti, mille tulemusel väheneb saastamine, suureneb energia ja ressursside säästlikum kasutamine.

Üks paljusid valdkondi siduv ja kaugele ulatuv eesmärk on muuta kogu meie majandus rohelisemaks, see tähendab vähem energiat ja loodusressursse kulutavaks ning vähem saastavaks. Seepärast investeerime muu hulgas kaasaegsetesse veesüsteemidesse, keskkonnasõbralikumasse transporti, korralikesse katlamajadesse ja soojatorudesse, soojuse ja energia koostootmisesse, tuuleenergiasse ja energiasäästlikumatesse hoonetesse.

Kultuuri valdkonna eelarve kasvab COFOGi järgi 11%

2012. aasta eelarvega tehakse oluline suunamuutus Kultuurkapitali sisulises tegevuses. Siiani osaliselt Kultuurkapitali vahenditest rahastatud kultuurilehte Sirp ja Veneetsia biennaali hakatakse rahastama täismahus riigieelarvest. See tähendab, et Kultuurkapitalile jääb rohkem vahendeid, mida suunata kultuuriprojektide rahastamiseks.

Kultuuriministeeriumi valdkonnas tõuseb 100 000 euro võrra toetus ka pühakodade renoveerimise programmile. Selle raames alustatakse Pöide kiriku restaureerimisega, millega päästetakse Eesti üks vanim sakraalehitis. Laiaulatuslikud renoveerimistööd jätkuvad ka Kuressaare Laurentiuse ja Tartu Pauluse kirikutes.

Välisministeeriumi prioriteediks on kodanike ja meie ettevõtjate huvide esindamise ja kaitsmise laiendamine teistes riikides. Tõestas ju tänavune aasta ilmekalt, kui oluline on riigi ja selle kodanike jaoks võimekas välisesindus. Eesti välisesinduste võrgustiku tugevdamine ning laiendamine jätkub.

Riigieelarve ei väärtusta stabiilsust ainult majanduslikus, vaid ka julgeoleku mõttes. Esmakordselt planeerime me kaitsekulud meie NATO partneritele lubatud eesmärgini – kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist, mis tugevdab esmast iseseisvat kaitsevõimet ning tagab riigikaitse stabiilse arengu. See pole pelk lubaduse täitmine, neid vahendeid on meile endile – Eestile – kaitsevõime tugevdamiseks vaja.

Austatud Riigikogu.

Minu hinnangul on valitsus teinud olusid arvestavad optimaalsed valikud. Teile esitatud eelarve on vastutustundlik eelarve, mis peab vastu ka juhul, kui realiseerub Rahandusministeeriumi riskistsenaarium.

Konservatiivne eelarvepoliitika ei ole Isamaa ja Res Publica Liidule ning Reformierakonnale ainult sõnakõlks, see on lubadus. Minu palve ka teile, head opositsioonisaadikud – pidage eelarve menetlemisel samuti pühaks range eelarvepoliitika põhimõtteid nagu viimased kaks kümnendit olete kõik riigikogus esindatud erakonnad on seda teinud.

Suur väljakutse on hoiduda kulutustest, mida küll tahaks teha, kuid mille jaoks raha ei ole.

Eesti rahandus on üks kõige paremini korras olevaid rahandusi Euroopas. See on väärtus, mida hoida.

Esitatud eelarve hoiab riigi rahanduse korras. Kutsun teid üles menetlema eelarvet konstruktiivselt ja hääletama esitatud eelnõu poolt.

Aitäh ja jõudu tööle!