Tööhõive määr vanusegrupis 20-64

Valitsusliidu eesmärk on suurendada aastaks 2015 tööhõive määra 20-64-aastaste seas 72%ni.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

2012. aastal tööhõive 20-64-aastaste vanusegrupis kasvas, jõudes 71,7% tasemele. Sellega on 2015. aasta sihttase peaaegu saavutatud. 2012. aasta keskmine hõivatute arv oli 624 000. Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem veonduse ja laonduse, info ja side, hariduse ning haldus- ja abitegevuste tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine. Varem hõive kasvu vedanud töötlevas tööstuses ja ehituses 2012. aastal hõivatute arv pisut vähenes. Viimasel aastal vedas majanduse ja hõive kasvu ekspordi kõrval ka siseturu taastumine. Kokkuvõttes on aga tööturu struktuur paranenud ning kriisieelsed tasakaalustamatused on suures osas kadunud. Tänu tööhõive suurenemisele on vähenenud nii töötute kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste hulk, mida aga samas on mõjutanud ka vanusstruktuuri muutused (lisandus vähem noori ja sh mitteaktiivseid, suurenes vanem vanuserühm, aga mitteaktiivsete arv jäi samaks).

Leevenemas on ka pikaajalise tööpuuduse probleem. Pikaajalised töötud moodustavad küll endiselt enam kui poole kõikidest töötutest, aga nende koguarv on langemas. Kui 2010. aastal oli pikaajalisi töötuid 7,7% tööjõust, siis 2011.a 7,1% ning 2012.a juba 5,5%. Proportsionaalselt suur osakaal  näitab selget vajadust aktiviseerivate ja tugiteenuseid pakkuvate meetmete järele.

Noorte tööpuudus on vähenenud oodatult kiires tempos, aga on siiski jätkuvalt võrdlemisi kõrge. 2011. aasta noorte töötuse määr ulatus 22,3%ni, ning 2012. aastal 20,9%ni. Kriisieelsetel buumiaastatel oli see 10-12% juures, enne seda keskmiselt 20% juures. Noorte sihtgrupis toimuvad muutused on olnud järsud, kuna keskmiselt madalama töökogemuse tõttu on nad tööturul vähem konkurentsivõimelised ja seetõttu liiguvad kriisi ajal kiiremini nii töötusse kui ka aktiivselt tööturult välja (näiteks jätkavad õpinguid).

Tööhõive taset mõjutavad peamiselt tööjõu nõudlust puudutavad majanduse arengud ning tööjõu pakkumist puudutavad tööealise rahvastiku koosseisu muutused. Alates 2000. aastast kuni 2008. aastani Eestis tööhõive määr järjepidevalt tõusis. Peamiste tööhõive suurenemise põhjustena võib välja tuua kiire majanduskasvu ja Eestisse suunatud välisinvesteeringute suurenemise. 2006. aastal oli Eestis Euroopa Liidu kõige suurem tööhõive kasv ning kõrge hõive tase püsis aastatel 2006-2008 kui 20-64-aastaste tööhõive määr oli juba üle 75%. Seoses üldise majanduslangusega langes tööhõive kiiresti alates 2009. aastast kuni 2010. aasta alguseni. Alates 2010. aasta teisest poolaastast on hõive järjepidevalt ja oodatust kiiremini kasvanud.

Vaata lisaks:
- Tööturu ülevaade 2012. a II kvartalis (16.08.2012)
- Tööturu ülevaade 2012. a I kvartalis (17.05.2012) 
- Tööturu ülevaade 2011. a IV kvartalis (16.02.2012)
- Tööturu ülevaade 2011. a III kvartalis (15.11.2011)
- Tööturu ülevaade 2011. a II kvartalis (19.09.2011)
- Tööturu ülevaade 2011. a I kvartalis (16.05.2011)