Uuendatud: 17.01.2012, kell 11:47

Valitsuse eesmärgid

Valitsusliidu keelepoliitika eesmärk on tagada eesti keele kestmine ja areng kõigis eluvaldkondades läbi aegade. Eesti keel on eesti rahvusliku identsuse nurgakivi ning riigikeelena Eesti omariikluse olulisemaid tunnuseid.

Tähtis pole üksnes hoida eesti keele tänast kasutusala, vaid seda sihikindlalt laiendada tulevikutehnoloogiatele ning uutele teadus- ja kultuurivaldkondadele. Veelgi järjekindlamaks peab muutuma keeleõppevõimaluste loomine muude emakeeltega Eesti elanikele. Tõhusalt tuleb toetada eesti keele õpet kodumaast eemal viibivaile eestlastele ja kõigile huvilistele. Valitsusliit on veendunud eesti keele suutlikkuses pidada sammu maailma muutumisega ja seab oma eesmärgiks selleks vajalike tegevuste sihipärase toetamise.

Eesmärkide täitmise näitajad 2015. aastaks:

- Keskhariduse omandanud noorte emakeele (eesti keele) oskuse (gümnaasiumi lõpueksami keskmine hinne) paranemine (rohkem kui 58 punkti 100st)
- Eesti keele tasemeeksami  (tasemed A2-C1) sooritanute osakaalu kasv 55%ni

Keskhariduse omandanud noorte emakeele (eesti keele) oskus

Valitsusliidu eesmärgiks on parandada keskhariduse omandanud noorte eesti keele oskuse taset ning saavutada olukord, kus gümnaasiumi lõpueksami keskmine hinne oleks rohkem kui 58 punkti 100st.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksami keskmine hinne tõusis 2012.  aastal 3 punkti võrra 59,2-lt 62,8-le, seega võib väita, et keskhariduse omandanud noorte eesti keele oskus on viimastel aastatel järjepidevalt paranenud. Tänavuse keskmise tulemuse paranemise ühe põhjusena võib välja tuua alates 2012. aastast uuenenud eesti keele eksamivormi kasutusele võtmise, mis koosneb varasemase kirjandi asemel kahest osast: funktsionaalse lugemisoskuse kontrollist ning etteantud probleemil põhineva kirjandi kirjutamisest. 2012. aastal vähenes oluliselt ka eksamil läbikukkunute arv: kui mullu põrus eesti keele riigieksamil ligi 200 õpilast, siis tänavusel komplekseksamil vaid 56.

Uue eksamivormi eesmärgiks on luua tugevam alus lugemis- ja kirjutamisõpetuse arendamisele gümnaasiumis ning valmistada õpilasi paremini ette kõrgkoolides ning edasises tööelus vajalikeks oskusteks (funktsionaalne lugemisoskus, alustekstide põhjal kirjutamine jne).

Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal

Valitsusliidu eesmärk on suurendada eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaalu 55%ni.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

Eesti keele tasemeeksami (A2-C1) sooritanute osakaal on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud: kui 2011. aastal sooritas eesti keele tasemeeksami veidi üle poole ehk 51,5% sooritajatest, siis 2012. aastal oli sooritanute osakaal juba 53,3%.

Tasemeeksami sooritanute osakaal tõusis 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga madalamatel keeletasemetel (A2 tasemel tõusis 71%lt 76%le; B1 tasemel 51%lt 62%le), kuid langes kõrgematel keeletasemetel (B2 tasemel langes 42%lt 33%le; C1 tasemel 32%lt 31%le). Eesti kodakondsuse saamiseks peab kodakondsuse taotleja sooritama eesti keele tasemeeksami vähemalt B1 tasemel.

Eelnev on vastavuses varasemate aastate trendiga, kus madalamatel keeletasemetel (A1 ja B1) on sooritusprotsent kõrgem ning kõrgematel keeletasemetel (B2 ja C1) madalam. Madalamatel keeletasemete eksamitel on ka suurem registreerujate arv. Tasemeeksam on osalejale tasuta ja registreerumisel piiranguid ei tehta. Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaalu tõstmiseks 2015. aastaks seatud eesmärgi tasemele on järgnevatel aastatel oluline tõsta täiskasvanutele mõeldud keeleõppe kvaliteeti ning suurendada keeleõppe koolituste mahtu.