Uuendatud: 17.01.2012, kell 11:47
Valitsusliidu energiapoliitika eesmärk on Eesti energiajulgeoleku kindlustamine odavaima võimaliku hinnaga Eesti tarbijatele ja keskkonnale. Kindel, taskukohane ja puhas energiavarustus tugevdab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning loob eeldused suuremaks majanduskasvuks ja uute töökohtade tekkeks. Energia säästmine ja tõhusam kasutamine on olulised vahendid energiajulgeoleku saavutamisel odavaima võimaliku hinnaga.
Valitsusliit näeb energeetikat Eesti arengu ühe võtmevaldkonnana mitte üksnes julgeoleku, vaid ka Eesti ekspordivõime kasvatamise seisukohalt. Energiast ja meie unikaalsest tehnoloogilisest oskusteabest energiatootmise vallas peab saama oluline Eesti ekspordiartikkel, majanduse, töökohtade ja sissetulekute kasvu allikas.
Eesmärkide täitmise näitajad 2015. aastaks:
- Kasvuhoonegaaside summaarse heitkoguse säilitamine 2010. aasta tasemel (20 miljonit tonni)
- Taastuvenergia osakaalu suurenemine energia lõpptarbimises 23,6%ni
- Energia lõpptarbimise säilitamine 2010. aasta tasemel
- Eestis ei toimu tavaolukorras ühtegi energiavarustuse katkestust, mis mõjutaks üle 10 000 tarbija üle 2 tunni
Valitsus on seadnud eesmärgiks, et kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus ei ületa 20 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas.
Joonise suurendamiseks kliki pildil
Eestis on viimastel kümnenditel kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid märkimisväärselt vähendatud. Kui 1990. aastal oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 40,8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, siis 2010. aastal 20,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis tähendab ca 50%-list heitkoguste vähenemist võrreldes baasaastaga. KHG summaarne heitkogus on alates 2009. aastast näidanud tõusutrendi, suurenedes 2011. aastaks 21,175 miljoni tonnini.
Suurima panuse summaarsesse KHG heitkogusesse annab valdavalt põlevkivil põhinev energeetikasektor, mille osakaal heitkogusest ulatus 2010. aastal 88%-ni. Järgnevad põllumajandussektor 6,5% ja tööstuslike protsesside ning jäätmekäitluse sektor vastavalt 2,4% ja 2,3%-ga. Heitkoguste säilitamine 2010. aasta tasemel eeldab suurimat muutust energeetikasektoris, kus heitmete vähendamine on võimalik taastuvenergia osakaalu suurendamise, uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ning energiaefektiivsuse kasvu läbi.
Valitsus on seadnud eesmärgiks saavutada taastuvenergia osakaaluks energia lõpptarbimises 23,6% aastal 2015.
Joonise suurendamiseks kliki pildil
Täna põhineb Eesti energeetikasektor veel suures mahus fossiilsetel kütustel, kuid viimastel aastatel on toimunud pidev taastuvenergia osakaalu suurenemine. 2011. aastal oli taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 25,7%. Valitsuse seatud eesmärk 23,6% täideti juba 2010. aastal. Eesti pikaajaline eesmärk on jõuda taastuvenergia osakaaluni 25% aastaks 2020, mis eeldab viimaste aastate arengute põhjal 2011. aastal saavutatud taseme hoidmist.
Kõige märkimisväärsemalt on taastuvenergia suurt osakaalu aidanud saavutada elektrituruseadusest tulenevad toetusmehhanismid taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele soojuse- ja elektri koostootmisjaamadele. Suurim taastuvenergia potentsiaal avaldubki eelkõige biokütustel baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias. Lähiaastatel tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata taastuvate energiaallikate kasutamise suurendamiseks transpordisektoris.
Valitsuse eesmärgiks on säilitada energia lõpptarbimist 2010. aasta tasemel.
Joonise suurendamiseks kliki pildil
Energia lõpptarbimine väljendab energia tarbimist, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Näitaja ei sisalda kütuse kasutamist mitteenergeetilisteks vajadusteks (nt keemiatööstuse toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas), elektrijaamade omatarvet ega kadu.
Eesmärgi seadmiseks kasutati Eesti energia lõpptarbimise prognoosi aastani 2020, mille kohaselt kasvab tarbimine 2020. aastaks 11% võrreldes tänasega ning on 136 petadžauli (PJ). Selle kasvu pidurdamiseks tuleb aastaks 2020 jääda 2010. aasta lõpptarbimise tasemele, milleks on 118 PJ. 2011. aastal oli energia lõpptarbimine Eestis 115,5 PJ.
Lõpptarbimise hoidmine 2010. aasta tasemel eeldab energiasäästu suurendamist pea kõikides sektorites, millest olulisemad on kodumajapidamised, tööstus, transport ja avalik sektor. Jätkata tuleb hoonete energiasäästu investeeringutega, samuti on oluline avaliku sektori eeskuju hoonete haldamisel ning rajamisel. Tööstuse energiasäästu aitab saavutada uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Transpordi energiakasutust saab ohjata läbi kolme tegutsemissuuna – transpordivajaduse vähendamine, ühistranspordi kasutuse suurendamine ja sõidukite ökonoomsuse suurendamine. Sealjuures on oluline üldine teadlikkuse kasv ja sellest lähtuv tarbijakäitumise muutus.
Valitsus on seadnud eesmärgiks olukorra, kus Eestis ei toimu tavaolukorras ühtegi energiavarustuse katkestust, mis mõjutaks üle 10 000 tarbija üle 2 tunni.
Joonise suurendamiseks kliki pildil
Varustuskindlus on süsteemi võime tagada tarbijatele nõuetekohane elektrivarustus, elektrivarustuse katkestuste maht iseloomustab energiavõrkude kvaliteedi ja hooldamise taset. 2010. aastal toimus kaks elektrivarustuse katkestust, mis mõjutas enam kui 10 000 tarbijat kauem kui 2 tundi. 2012. aastal selliseid katkestusi ei toimunud ning valitsuse eesmärgiks on selle taseme hoidmine.
Kuna antud näitaja puudutab ainult tavaolukordasid ja ei hõlma häda- ja kriisiolukordasid, siis otsustati näitaja asendada SAIFI (riketest põhjustatud katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas, tk) või SAIDI (riketest põhjustatud katkestuse keskmine aeg tarbimiskoha kohta aastas, minut) indeksiga, mis näitab varustuskindlust objektiivsemalt ja annab võimaluse ka rahvusvaheliseks võrdluseks. Uue näitaja andmete kogumine on alles käsil, mistõttu puudub hetkel ka võrreldavus varasemate andmetega.
Valitsus.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
