Uuendatud: 17.01.2012, kell 11:47
Valitsusliidu keskkonnapoliitika eesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele rahva püsimist toetava puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilimine põlvest põlve.
Valitsusliit paneb erilist rõhku Eesti inimeste loodussäästliku mõtteviisi kujundamisele ning maa- ja loodusvarade heaperemehelikule kasutamisele.
Eesmärkide täitmise näitajad 2015. aastaks:
- Tarbijate hulk, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett, on 95%
- Kõikidel üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisaladel on nõuetekohaselt töötavad reoveepuhastid
- Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus aastas ei ületa 2010. aasta taset
- Jäätmete taaskasutamise osakaalu kasv 37%ni kogu jäätmetekkest
- Reostusõnnetusele reageerimise suutlikkus merel 24 tunni jooksul on 1,8 km²
- Looduse mitmekesisuse ja loodusressursside kaitstusel hoida 2010. aasta taset
Valitsuse eesmärk on viia ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett saavate tarbijate hulk 100%ni.
Joonise suurendamiseks kliki pildil
Puhta joogivee tagamiseks on riik investeerinud olemasolevate veetöötlusseadmete ning veetorustike rekonstrueerimisse ning paigaldanud täiendavaid veepuhastusseadmed. Peamiselt Euroopa Liidu struktuurivahendite abil on saavutatud nõuetele vastav joogivesi pea kõikides üle 2000 tarbijaga veevärkides. Nõuetele mittevastava joogiveega on ligi neljandik alla 2000 tarbijaga veevärki. Kokkuvõttes sai 2012. aastal ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett 87% tarbijatest.
Joogivee kvaliteedi osas on Eestis peamiseks probleemiks liigne rauasisaldus (30%-s ühisveevärkidest) ning fluori ja radionukliidide sisaldus. Lisaks esineb ka mangaani, ammooniumi ja kloriidi liigset sisaldust, mis on loodusliku päritoluga või tingitud torustike kehvast seisundist.
Valitsuse eesmärgi saavutamiseks tuleb jätkata olemasolevate joogiveesüsteemide rekonstrueerimist kui ka joogiveepuhastite rajamist. Samuti tuleb lisaks joogiveekäitlussüsteemide väljavahetamisele renoveerida ka amortiseerunud joogiveetorustikke.
Valitsuse eesmärk on saavutada 2015. aastaks olukord, kus kõikidel üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisaladel on nõuetekohaselt töötavad reoveepuhastid.
Joonise suurendamiseks kliki pildil
Eestis on 59 üle 2000 (sh üle 10 000) inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisala kokku 50 puhastiga. Neist 36 puhastit ehk 72% vastas 2011. aastal nõuetele. Nõuetekohaselt töötavate reoveepuhastite osakaal on aastate lõikes kõikuv, kuna puhastite rekonstrueerimise ajal töötavad need ainult osaliselt ja ei taga nõudeid täies mahus. Samuti võib aega võtta juba valmis puhastite töö viimine nõuete piiridesse. Seetõttu võib lähiaastatel oodata näitaja paranemist.
Reoveepuhastite nõuetele vastavusse viimisel on suurt rolli mänginud Euroopa Liidu kaasrahastatud suured investeeringuprojektid, mis on suunatud peamiselt üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisalade reoveepuhastite rekonstrueerimiseks ja ühiskanalisatsiooni rajamiseks. Valitsuse eesmärgi täitmiseks tuleb järgnevatel aastatel ehitada reoveekogumisaladel välja ühiskanalisatsioon reovee nõuetekohaseks kokkukogumiseks ja puhastamiseks.
Valitsus on seadnud eesmärgiks, et kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus ei ületa 20 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas.
Joonise suurendamiseks kliki pildil
Eestis on viimastel kümnenditel kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid märkimisväärselt vähendatud. Kui 1990. aastal oli kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus 40,8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, siis 2010. aastal 20,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis tähendab ca 50%-list heitkoguste vähenemist võrreldes baasaastaga. KHG summaarne heitkogus on alates 2009. aastast näidanud tõusutrendi, suurenedes 2011. aastaks 21,175 miljoni tonnini.
Suurima panuse summaarsesse KHG heitkogusesse annab valdavalt põlevkivil põhinev energeetikasektor, mille osakaal heitkogusest ulatus 2010. aastal 88%-ni. Järgnevad põllumajandussektor 6,5% ja tööstuslike protsesside ning jäätmekäitluse sektor vastavalt 2,4% ja 2,3%-ga. Heitkoguste säilitamine 2010. aasta tasemel eeldab suurimat muutust energeetikasektoris, kus heitmete vähendamine on võimalik taastuvenergia osakaalu suurendamise ning energiaefektiivsuse kasvu läbi. Teistes sektorites on oluline uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine ja tarbimisharjumuste muutmine.
Valitsuse eesmärgiks on jäätmete taaskasutamise osakaalu kasv 37%ni kogu jäätmetekkest.
Joonise suurendamiseks kliki pildil
Jäätmete taaskasutamise osakaal tõusis 2011. aastal hüppeliselt 55%-ni. Peamiselt on see tingitud põlevkivi aheraine taaskasutuse lühiajalisest tõusust suletud prügilate korrastamistöödel. Saavutamaks jäätmete taaskasutamise osakaalu stabiilsemat tõusu, tuleb jätkata jäätmete liigiti kogumise edendamist toetavate tegevustega (jäätmejaamade ja jäätmekäitluskeskuste rajamine) jäätmete taaskasutamise tehnoloogiate arendamise ja keskkonnateadlikkuse tõstmisega. Erilist tähelepanu vajavad biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ning põlevkivi aheraine taaskasutusele püsivamate lahenduste leidmine.
Jäätmete põletustehase kui ka mitme jäätmete mehhaanilis-bioloogilise käitluskeskuste rajamine loovad eelduse, et juba lähiaastatel väheneb märgatavalt senine tavajäätmete ladestamine ning väheneb ka biolagunevate jäätmete osakaal ladestavates jäätmetes.
Valitsus on seadnud eesmärgiks tõsta reostusõnnetusele reageerimise suutlikkus merel 24 tunni jooksul 1,8 ruutkilomeetrini aastal 2015.
Joonise suurendamiseks kliki pildil
Reostusõnnetusele reageerimise suutlikkus näitab, kui kiiresti suudetakse merereostus avastada, lokaliseerida ja likvideerida. Reostusõnnetusele reageerimine sõltub reostuse avastamise kiirusest ja reostuse likvideerimiseks kasutatava tehnika hulgast ja asukohast.
Reostusõnnetusele reageerimise eesmärk 1,8 ruutkilomeetrit saavutati juba 2010. aastal. Uue Politsei- ja Piirivalveameti multifunktsionaalse reostustõrjelaeva soetamisega tõusis riigi reostusõnnetusele reageerimise võimekus 2012. aastal 2,4 ruutkilomeetrini 24 tunni jooksul.
Valitsuse eesmärk on hoida looduse mitmekesisuse ja loodusressursside kaitstus 2010. aasta tasemel.
Joonise suurendamiseks kliki pildil
Alade kaitse alla võtmise eesmärk on looduse mitmekesisuse säilitamine ja ohustatud liikide ning elupaikade soodsa seisundi tagamine. Looduse mitmekesisuse ja loodusressursside kaitstuse indikaator näitab erinevate kaitsepiirangutega alade osakaalu Eesti territooriumist
Eestis moodustas kaitstavate alade pindala 2012. aastal 18,1% maismaast. Kõige rohkem on kaitstavat territooriumi Läänemaal (32%), Pärnumaal (24%) ja Hiiumaal (24%). Kokku on Eestis 3705 pindalalist kaitstavat loodusobjekti, sealhulgas 5 rahvusparki, 131 looduskaitseala ning 150 maastikukaitseala. Valitsus on võtnud eesmärgiks säilitada kaitstavate alade osakaal 2010. aasta tasemel, mis tähendab kaitse parema korraldamise tagamist olemasolevatel aladel.
Enamus Eesti kaitstavatest aladest kuuluvad ka üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. 2011. aasta seisuga on Eesti Natura 2000 aladega kaetus 17,8% riigi territooriumist, mis on 0,3% kõrgem kui Euroopa keskmine.
Valitsus.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
