Uuendatud: 17.01.2012, kell 11:47

Valitsuse eesmärgid

Valitsusliidu eesmärk on riigikorraldus, mis toetab Eesti kodanike loomulikku soovi elada vaba ja täisväärtuslikku elu. Me soovime, et Eesti riik kasutaks igat maksumaksja poolt makstud senti säästlikult, eesmärgiga pakkuda selle eest parimat võimalikku avalikku taristut ja teenust võimalikult paljudele. Me soovime, et Eesti oleks tugeva kogukondliku võrgustiku ja identiteediga, loogiliselt, lihtsalt ja mõistuspäraselt korraldatud ning tõhusalt toimiv demokraatlik riik.

Nende sihtide saavutamiseks peab Eesti riigi- ja kohalik haldus järgnevatel kümnenditel arvestama jätkuva linnastumise ja elanikkonna vananemisega. Kohaliku halduse kaasajastamine peab toimuma järk-järgult, paindlikke lahendusi võimaldades ning kogukondlikke võrgustikke ja identiteete lõhkumata. Valitsusliit on veendunud, et tugev kogukondlik identiteet on parim demokraatia tagatis.

Valitsusliit peab riigi arengus oluliseks eelkõige kodanikuühiskonna tugevnemist. Eesti riik peab tugevnema mitte uute ametiasutuste loomise ja täiendavate ametnike teenistusse võtmise teel, vaid kaasates kodanikuühendusi riigivalitsemisse ja võttes laiemalt kasutusele uusi tehnoloogiaid. Valitsusliit soovib, et vabad kodanikud osaleksid oma ühenduste kaudu tegusalt nii ühiskondlike otsuste langetamise protsessis kui ka ühiskonnaelu korraldamises.

Kohalik omavalitsus ei ole riigi käepikendus, vaid vabade kodanike iseseisev kohalik valitsus. Eesti Vabariigi Põhiseadusega, Kohalike omavalitsuste korralduse seadusega, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimisega on Eesti valinud ja kinnistanud autonoomse, kogukonnapõhise kohaliku omavalitsuse.

Tugev kohalik identiteet, laiapõhjaline demokraatlik riigikorraldus, keskvõimu tasakaalus hoidmine on väga suured väärtused, millel põhineb Eesti iseseisvus.

Eesmärkide täitmise näitajad 2015. aastaks:

- Elanike hinnang kohalike avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile on paranenud (3,64)
- Valitsus on töö efektiivsuse näitajate poolest Euroopa Liidu riikidest vähemalt 5. kohal (IMD edetabel)
- Elanikkonna mitteinstitutsionaalse ühiskondlik-poliitilise osaluse määra kasv 7%ni

Elanike hinnang kohalike avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile

Valitsuse eesmärgiks on aastaks 2015 tõsta elanike hinnangut kohalike avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

Keskmine rahulolu heal tasemel teenuste kättesaadavusega oli 2009. aastal 5-pallisel skaalal 3,64. Sealjuures linnainimeste puhul oli keskmine rahulolu veidi kõrgem kui maainimeste puhul. Teenuse vajajatelt sai kõrgeima keskmise hinnangu raamatukogu, lasteaia ja kooli kättesaadavus. Madalamad hinnangud pälvisid hooldekodud ja jalgrattateed maal (st maal ja väikelinnades), hooldekodud ning aktiviseerimis- ja kaugtöökeskused suurtes linnades. Kõigi vastanute jaoks oli väiksem ka rahulolu tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning transpordirajatistega.

Kuna indikaatori varasemaks allikaks olevat EAS poolt tellitavat uuringut pole enam plaanis läbi viia, siis otsustati indikaatori jaoks välja töötada uus andmete kogumise metoodika. Tegemist saab olema koondindeksiga, milles võetakse arvesse elanike hinnangut kolme teenuse – üldharidus, sotsiaalteenused, ühendused – kvaliteedile ja kättesaadavusele. Rahulolevaks loetakse inimene, kes on kõigi kolme teenuse kvaliteedi ning kättesaadavusega väga või enam-vähem rahul. Selle tulemusel puudub hetkel ka võrreldavus varasemate andmetega.

Valitsuse töö efektiivsuse näitaja IMD edetabelis

Valitsuse eesmärgiks on tõusta valitsuse töö efektiivsuse näitajate poolest Euroopa Liidu riikidest vähemalt 5. kohale IMD riikide konkurentsivõime edetabelis.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

Eesti säilitas ka 2012. aastal valitsemise efektiivsuse näitajate osas Euroopa Liidu riikide võrdluses 2010. aastal saavutatud 4. positsiooni. Samas on vastavate näitajate punktisumma kasvanud. EL riikide arvestuses edestavad Eestit vaid Rootsi, Soomele ja Taanile. Eesti on langenud viie parima hulgast välja vaid aastal 2009, kui hinnangutel tuginevad indikaatorid muutusid tänu majandusolukorrale järsult pessimistlikumaks. Eesti positsiooni edasine parandamine ega hoidmine pole lihtne, sest nii meist eespool olevad kui vahetult järgnevad riigid (Luksemburg, Holland) on väga tugeva halduskultuuriga.

Lausanne’i rahvusvahelise ärikooli IMD maailma riikide konkurentsivõime pingerida mõõdab valitsemise efektiivsust läbi kuue indikaatori: avalike finantsvahendite juhtimine, õiguskeskkonna piirangud ettevõtluse konkurentsivõimele, valitsuse poliitikate paindlikkus muutuste suhtes, valitsuse otsuste elluviimine, valitsuse poliitikate läbipaistvus, bürokraatia ettevõtluse takistusena. Eesmärgiks on, et nende indikaatorite punktide kogusumma alusel arvestatud Eesti koht peaks püsima esimese viie hulgas Euroopa Liidu liikmesriikidest.

2012. a edetabelis on alaindikaatorite lõikes Eestil veidi nõrgenenud näitajad valitsuse poliitikate elluviimine ja läbipaistvuse kohta, nende poolest jääme ka EL esimese viie hulgast välja. Varasemaga võrreldes nähakse bürokraatiat vähem ettevõtluse takistusena ja õiguskeskkonda vähem piiravana ettevõtluse konkurentsivõimele. Endiselt on positiivsed hinnangud valitsuse poliitikate paindlikkusele muutuste suhtes ning avalike finantsvahendite juhtimisele.

Vaata lisaks:
- Eesti valitsemise tõhusus IMD maailma konkurentsivõime edetabelis 2011 (1.06.2011)

Elanikkonna mitteinstitutsionaalse ühiskondlik-poliitilise osaluse määr

Valitsuse eesmärgiks on tõsta elanikkonna mitteinstitutsionaalset ühiskondlikku-poliitilist osalust 7%ni.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

Euroopa Sotsiaaluuringut, mille raames selgitatakse välja elanike mitteinstitutsionaalne ühiskondlik-poliitilise osaluse aktiivsus, viiakse läbi iga kahe aasta tagant.  2010. aasta seisuga oli mitteinstitutsionaliseerunud osaluse näitaja 5% (12 kuu jooksul kampaaniamärkide- või kleebiste kandmise, palvekirjale allakirjutamise, demonstratsioonist osavõtmise, toodete boikoteerimise jms keskmine). Värskemad Euroopa Sotsiaaluuringu andmed kogutakse 2012. aasta kohta ja avaldatakse 2013. aasta II poolaastal. Eeldatavalt näitaja paraneb veelgi.

Kodanikualgatuse esiletõus ja juurdumine ühiskonnas on ühelt poolt jälgitav organisatsioonide vahendusel, mis kujutavad endast kodanikualgatuse nii-öelda püsivamat (institutsionaliseerunud) olekuvormi. Selle kõrval on aga üha olulisemaks muutumas organiseerumata või erinevatel mitteformaalsetel viisidel organiseerunud inimeste aktiivsema osaluse tähtsust, mida saab mõjutada tegevustega osaluse julgustamiseks, kaasamismudelite ja -mehhanismide mitmekesistamiseks.