8.09.2011 Ülevaade Eesti kohast konkurentsivõime edetabelis

Eesti positsioon konkurentsivõime edetabelis on jäänud eelmise aastaga samaks, nagu ka positsioon efektiivsusel põhinevast majandusmudelist innovatsioonipõhisele üleminekus olevate riikide hulgas (kus täna on ka Läti, Leedu, Ungari, Poola). Tegemist on puhtalt SKT per capita taseme järgi grupeerimisega, millel sisulist väärtust pole.

Kokkuvõtvalt võib pidada Eesti positsiooni heaks tööturu efektiivsuse (16. koht riikide arvestuses) ja makromajandusliku olukorra (21.) osas. Kõrgelt on hinnatud ka kõrghariduse ja koolisüsteemi (23.) ja tehnoloogilist valmisolekut (27.). Jätkuvalt on meie nõrkuseks turu suurus (100. koht, mis on siiski ühe koha võrra parem kui eelmisel aastal), aga ka ettevõtluse ja ärisuhete keerukus (53.).

Üksikute näitajate lõikes paranes positsioon kõige enam poliitikute usaldusväärsuse (+21 kohta), palkamise ja vallandamise praktikate (+28) ning avalike kõrgtehnoloogia hangete (+18) osas. Kõige suuremad langused toimusid laenu ja deposiidi intressimäära vahe (-38) ning mobiiltelefonide kasutajate (-37) osas.

Üksikute näitajate kaupa on peamised tugevused teiste riikidega võrreldes:

• Inflatsioon (1. tulemus koos veel 53 riigiga, st et inflatsioonivahemik on hinnatud „ideaalsena“)
• Koolide internetiühendused (3. tulemus/eelmisel aastal 2. tulemus)
• Palkade määramise paindlikkus (6./5.)
• Valitsussektori võlatase (5./5.)
• Kaupade liikumise tariifid (4./4.)
• Palga ja tootlikkuse suhe (7./8.)

Teiste riikide võrdluses on meie peamised nõrkused järgmised:

• Tööturu jäikus (127./123.)*
• HIV levik (111./110.)
• Siseturu maht (108./107.)
• Lennuühenduste arv (116./125.)
• Tegelik maksumäär (106./98.)

*Kommentaar: Tööturu blokis on kõrgeim hinnang (6.koht) antud palga kujunemise paindlikkusele. Selle põhjuseks on asjaolu, et Eestis määratakse palgatingimused reeglina ettevõtte tasandil ja tsentraalne palgaläbirääkimiste süsteem (e kollektiivlepingud) peaaegu puudub.

Madalaim koht (127.) on Eestil tööturu jäikuse indikaatori osas, vaatamata rakendunud uuele töölepinguseadusele (TLS), mis oluliselt suurendas tööturu paindlikkust. Tööturu jäikuse indikaator ei põhine küsitlusandmetel nagu enamus konkurentsivõime indeksi indikaatoreid, vaid aluseks on võetud Maailmapanga "Doing Business 2010" raport, milles on kasutatud 2009. aasta alguse andmeid. Kuna uus TLS jõustus 2009. aasta 1. juulist, siis ei kajastu sellega rakendunud muudatused veel konkurentsivõime indeksis.

Sama kehtib ka koondamiskulude suuruse kohta, kus Eesti on 72. kohal. Uue TLS-iga muutus koondamishüvitiste süsteem oluliselt, kuid need muutused ei kajastu veel konkurentsivõime indeksis.

Maailmapanga "Doing Business 2011" raportis, mis põhineb 2010. a andmetel, kajastuvad juba uue TLSiga jõustunud muudatused.

Ettevõtjate küsitluse tulemusel on Eestis peamiseks ettevõtlust takistavaks teguriks kvalifitseeritud tööjõu puudus, ligipääs kapitalile ja maksumäärad.