Netolisandväärtuse juurdekasv põllumajanduses tööjõu ühiku kohta

2011. aastal kasvas NLV tööjõu aastaühiku kohta võrreldes 2010. aastaga 18,4% seoses põllumajandustoodangu väärtuse kasvuga ja seda nii taime- kui loomakasvatuse osas. Oluline oli 2011. aastal piima kokkuostuhinna 16% suurenemine ning taimekasvatustoodangu mahu 22% suurenemises võrreldes 2010. aastaga. 2010. aastal kasvas NLV 69,4%, 2009. aastal langes 19,3%. 

Netolisandväärtuse juurdekasv põllumajanduses tööjõu ühiku kohta 2011. aastal oli 16 376 eurot, mis on 2546 eurot rohkem kui 2010. aastal. Eelneva aastaga võrreldes 18,4% kasvu mõjutas peamiselt põllumajandustoodete realiseerimishindade tõus. Eesti puhul on uuringud näidanud, et netolisandväärtus on väga madal eelkõige mikropõllumajandusettevõtete puhul, kuna nende investeerimisvõimekus masinatesse, seadmetesse ja ehitistesse on olnud suhteliselt kesisem võrreldes suurettevõtetega. 

2006-2007. aastal[1] kasvas põllumajanduses netolisandväärtus aastas keskmiselt ligi 61,4%, ulatudes 13 391 euroni. 2008. aastal toimus eelneva aastaga võrreldes 24,4%ne langus, mis jätkus ka 2009. aastal peatudes 8166 euro tasemel. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis ei jätnud puutumata ka agraarsektorit. 

Viimase viie aasta jooksul on NLV tööjõu aastaühiku kohta olnud väga suurte kõikumistega, peegeldades üsna selgelt olukorda põllumajandussektoris sellel perioodil. Nimetatud näitajas kajastuvad nii ilmastikust sõltuvad saagikuse kõikumised, turusituatsioonist mõjutatud kokkuostuhinnad, toetuste suurus antud aastal ning ka muutused tootmises kasutatavate sisendite hindades. Kuna näitaja on välja toodud tööjõu aastaühiku kohta, siis peegelduvad selles ka tööjõu kasutamise efektiivsuse muutused. 

Arvutamise aluseks on netolisandväärtus keskmise põllumajandusettevõtte kogutoodangu kohta, millest lahutatakse vahetarbimine ja kulud ning liidetakse toetused, mis võrdub netolisandväärtusega. Kuigi antud näitaja on hinnatundlik, reageerides hinnamuutustele põllumajandussaaduste turul ja ilmastikutingimustele vegetatsiooniperioodil, on ta siiski hetkel sobivaim näitaja iseloomustamaks riigi põllumajandusettevõtete konkurentsivõimelisust.