Uuendatud: 17.01.2012, kell 11:47

Valitsuse eesmärgid

Valitsusliidu julgeoleku- ja riigikaitsepoliitika eesmärk on parimate julgeolekutagatistega iseseisev Eesti riik, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule, praeguste ja tulevaste põlvede eneseteostusele ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade.

Eesti riigi kaitsmine on meie ühisväärtus, -hüve ning -vastutus. Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on oluline roll julgeoleku ja turvatunde edendamisel. Riigikaitse oluline eeldus on kodanike kaitsetahe.

Eesmärkide täitmise näitajad 2015. aastaks:

- Kaitseväe mobiilsus: ühekordselt siirmisvõimeliste (deployable) üksuste osakaal maaväe koosseisust 37% ja jätkusuutlikult siirmisvõimeliste (sustainable) üksuste osakaal maaväe koosseisust 10%
- Kaitsekulude tase 2% SKPst
- Kaitseliidu ja eriorganisatsioonide liikmete arvu suurenemine 24 750ni

Kaitseväe mobiilsus

Valitsuse eesmärgiks on ühekordselt siirmisvõimeliste üksuste osakaalu 2015. aastaks suurendada 37%ni maaväe koosseisust ning kooskõlas NATO sihttasemega tagada jätkusuutlikult siirmisvõimeliste üksuste osakaal 10% tasemel.

 
Joonise suurendamiseks kliki pildil                                Joonise suurendamiseks kliki pildil

Kaitseväe ümberpaiknevusvõimelisuse näitajad 2012. aastal veidi langesid: ühekordselt siirmisvõimeliste üksuste osakaal moodustas 2012. aastal 31,9% maaväe koosseisust, mida on 0,5 protsendipunkti võrra vähem kui 2011. aastal. Jätkusuutlikult siirmisvõimeliste (sustainable) üksuste osakaal moodustas 2012. aastal 9,1% ehk vähem kui 2011. ja 2010. aastal (vastavalt 9,3% ja 11,4%). 0,1%-line kõikumine tähendab arvuliselt muutust kahe inimese võrra, seega on sisuliselt jäänud indikaatori tase samaks. Välisoperatsioonidel osaleb keskmiselt 250 kaitseväelast aastas.

Vägede kasutatavuse sihttase iseloomustab vägede valmisolekut osaleda välisoperatsioonidel ja kaasuda NATO operatsioonidesse. Nii ühekordselt kui ka jätkusuutlikult siirmisvõimeliste üksuste arvutusmetoodika lähtub NATOga kokkulepitud ja riiklikult kinnitatud põhimõtetest.

Kaitsekulude tase SKPst

Valitsuse eesmärgiks on viia aastaks 2012 kaitsekulude osakaal 2%ni SKPst ning järgnevatel aastatel hoida seda taset.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

Kaitsekulud moodustasid 2012. aasta eelarves 340,88 miljonit eurot, mis on võrreldes 2011. aastaga 60,93 miljonit eurot rohkem. Kaitsekulude mahuks on Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt 2% SKPst, millega on valitsus täitnud oma eesmärgi tõsta alates 2012. aastast kaitsekulude mahtu 2%ni SKPst. 2013. aasta kaitsekulude eelarveks on planeeritud 361,36 miljonit eurot, moodustades samuti 2% SKPst.

2011. aasta kaitsekulud olid 279,95 miljonit eurot, mida on võrreldes 2010. aastaga 31,08 miljoni euro võrra rohkem. Kaitsekulude osakaal moodustas 2011. aastal 1,75% SKPst. 2010. aasta kaitsekulude eelarve oli 248,86 miljonit eurot, kaitsekulude osakaal SKPst moodustas 1,74%. 2009. aastal oli kaitsekulude eelarve 256,02 miljonit eurot, moodustades 1,86% SKPst.

NATO kaitsekulude definitsiooniga kooskõlas oleva metoodika kohaselt arvestatakse jooksva aasta eelarveliste kaitsekulutustena Kaitseministeeriumi valitsemisala vastava aasta eelarvet, millest on välja arvatud välisabi vahendid.

Kaitseliidu ja eriorganisatsioonide liikmete arv

Valitsuse eesmärgiks on Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide liikmete arvu aastaks 2015 suurendada 24 750ni.

Joonise suurendamiseks kliki pildil

Kaitseliidu liikmeskond koos eriorganisatsioonidega kasvas 2012. aastal 982 liikme võrra. 2012. aasta lõpu seisuga kuulus Kaitseliitu 13 814 inimest (kasv 828 liikme võrra), Kaitseliidu eriorganisatsioonidesse (Kodutütred, Noored Kotkad ja Naiskodukaitse) 8 694 inimest. Naiskodukaitsesse kuulus 1 834 liiget (liikmeskonna kasv 87 liikme võrra), organisatsiooni Noored Kotkad 3 313 liiget (liikmeskonna kasv 219 liikme võrra) ja organisatsiooni Kodutütred 3 547 liiget (liikmeskonna vähenemine 27 liikme võrra). Kokku kuulus Kaitseliitu ja selle eriorganisatsioonidesse 2012. a lõpuks 22 508 liiget.

Aastatel 2006-2008 püsis Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide liikmeskonna arv 18 000 piires. Alates 2008. aastast on liikmeskond igal aastal ligi tuhande võrra kasvanud: 2009. aastal ületati esmakordselt 19 000, 2010. aastal 20 000, 2011. aastal 21 000 ning 2012. aastal 22 000 liikme piir. Viimase viie aasta suurim kasv oli 2010. aastal, mil kogu liikmeskond kasvas aastaga (2009. aastaga võrreldes) 1668 inimese võrra.

Senist kasvutrendi ja kodanikuühiskonna aktiviseerumist arvestades on eeldatav ka järgmistel aastatel liikmeskonna kasvutrendi jätkumine.