Riigikogu võttis vastu uue avaliku teenistuse seaduse

Uue avaliku teenistuse seaduse eesmärk on ajakohastada Eesti avalikku teenistust ja kehtestada ametniku uus definitsioon, mille tulemusel kitseneb ametnike ring. Eelnõu määratlebki ametnikena need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad. Need, kes ei teosta avalikku võimu, teevad ametiasutusele edaspidi tööd töölepingulises suhtes. Hinnanguliselt väheneb ametnike staatuses olevate inimeste arv 28 000-lt ca 5000-7000 võrra, sest igas asutuses tuleb üle vaadata täpsem jaotus.

Eelnõuga soovitakse luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem ning läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust. Eelnõu kohaselt hakkab palk koosnema vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus. Põhipalgale võib kalendriaasta jooksul juurde maksta teatud juhtudel ka muutuvpalka, kuid selle maksmisele on kehtestatud piirmäär 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Muutuvpalk ei saa siiski saada varjatud lisatasuks, kuna selle maksmiseks saab kasutada maksimaalselt viis protsenti kogu palgafondist.

Ka vähendatakse eelnõuga ametnike sotsiaalseid tagatisi: nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul kaob ära ametnike lisapuhkus ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Alates seaduse jõustumisest täiendavaid staažist sõltuvaid lisapuhkusepäevi enam ette ei nähta. Samuti vähenevad koondamisega ette nähtud etteteatamise tähtajad.

Eelnõuga määratakse avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsioonis rahandusministeerium.

Uue avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmist, mis korrastab avaliku teenistuse, muutes läbipaistvaks ja võrreldavaks avaliku sektori palgasüsteemi ja ametihüvede kasutamise, nägi ette valitsuse tegevusprogramm.

Uus avaliku teenistuse seadus jõustub 1. aprillil 2013.